Isamaa jutt pole ju muutunud - nende nägemuses on sotsmaksu suunamine II sambasse vargus praeguste pensionäride taskust. Ehk populistlikult saavad nad väita, et igaüks, kellel on II sammas, vastutab isiklikult oma vanemate viletsa pensioni eest. Aga praegusest Reformierakonna ettepanekust ma ausalt öeldes eriti aru ei saa - jätku parem see II sammas rahule ja ärgu susserdagu sellega. Kes on tahtnud, on nagunii lahkunud ja kes on jäänud, neil võiks olla mingisugunegi kindlus.
Kirjutavad raha osalisest väljavõtmisest elulistel põhjustel mis kõlab kahtlaselt. Pole kellegi asi mis põhjustel ma raha välja võtan, olgu osaliselt või täielikult. Midagi ei olnud täielikust väljavõtmisest kirjas mis on printsipiaalselt oluline vabadus. Selle mitte mainimine ja samas ainult tingimuslikult osalise väljavõtmise mainimine ei kõla hästi. Vist plaanivad konfiskeerimist.
Loomulikult konfiskeerimist. Passat võetakse ka käest ära.
Väga naljakas, aga arvestades kui suurest kogusest rahast ilma jäädud, siis motivatsioon eliidil kindlasti olemas. Mitte ainult pangad ei jäänud ilma, vaid ka need kohalikud kuhu pangad saadud stabiilse rahavoo investeerisid.
Funktsionaalne lugemisoskus - hallo?
a) sambast lahkumise võimalus piiratakse ühele korrale;
b) raha osalisel väljavõtmisel loetakse see üks kord kasutatuks.
Ei ole tänasega võrreldes piirang, ei ole. Hoopis “võimalus” on. Alahindasin siinsete intellekti. Nagu näha, ikkagi õnnestub lihtsameelsed ära lollitada.
3 Likes
Ideekohaselt ei peakski II sammas olema selline, et hüppad sisse ja hüppad välja, hüppad sisse ja hüppad välja, hüppad sisse … ja nii lõpmatuseni…
Minu arust täiesti piisab, et kui inimene ühe korra liitub, siis astub välja ja rohkem sisseastumisvõimalust poleks. Muidugi piirata väljaastumist eetiliselt ei tohiks, aga mitu korda uuesti sisseastumist saaks vabalt eetiliselt ja tehniliselt piirata.
Okei, inimene astub 2 korda sisse ja astub 1 korra või 2 korda välja, elu jooksul. Sellest peaks piisama. Milleks lubada veel kolmandat ja neljandat korda?
Iseasi on näiteks kuni poole raha väljavõtmine tingimusega, et samas ollakse II sambas edasi ja raha koguneb jooksvalt II sambasse edasi…
Teispidi tekib küsimus siis, et kui inimene saab varem raha välja võtta, siis mismoodi on lahendatud eetiliselt inimese üksikisiku pankroti-küsimus või krooniliste võlgade ära maksmise küsimus? Kuidas vaadata siis kui alimendid on maksmata? Või oma vanade esivanemate eest ei kanta hoolt, mida seadus samuti nõuab?
Aga jätkuvalt on filosoofiline probleem – miks inimene peaks üleüldse oma taskusse seda raha saama, mis riik talle sotsiaalmaksust sambasse paneb. See ei peaks olema üldse tema raha. See sotsiaalmaksu-osa, mis II sambast välja võetakse, peaks minema hoopis I sambasse. Saaks aru, et inimene saab kätte selle raha, mida ta ise lisas sellest 2%…6% -st, aga see oleks ka kõik.
1 Like
Jah, algses uudises oli ümmargusem seletus, hiljem tilgutati detaile juurde. Ühe korraga piiramine ja 5a paus kogumisest nullivad väljavõtmise mõtte suht efektiivselt ära tõepoolest.
1 Like
Jah, see oleks olnud päris hea, kui oleks tehtud nii, et välja saab võtta enda panustatud osa ja ülejäänud läheb tagasi I sambasse.
1 Like
Ma oletan, et põhjuseks on õiglase algoritmi puudumine. Kas I samba aastahindeid “tagastada” II sambas teenitud tootlus arvestades või ilma? Mõlema varianti on võimalik kõvasti kritiseerida.
1 Like
Ons keegi seda eelnõud näinud ka või siin käib võitlus kõige veendunuma oletuse peale?!
Minu arvates on näiteks “vähemalt 5 aastat tuleb muudatustest ette teatada” pea parim asi pärast viilutatud leiba. Vähemalt tingimusel, et see kehtib muuhulgas riigipoolse panuse muutmise kohta. II sambas oleks paljudel märkimisväärselt rohkem vara, kui juba kahel korral poleks riik ühepoolselt makseid peatanud just kõige magusamal vara kogumise ajal.
4 Likes
Proportsioonid on ju teada iga pensionikoguja kohta – raha tagastatakse samades proportsioonides nagu on raha sisse pandud kas sotsiaalmaksu-poolt või isiku enda brutopalgast.
Lihtsalt raha tagasi pannes I sambasse tulumaksu ei maksta (vist), see osa mis laekub isiku pangaarvele, tulumaksustatakse.
Praegu on tegu nagu maksukoormuse kergendamisega nendele isikutele, kes on võtnud nõuks II sambaga oma trikke teha, nende suhtes, kes seda ei tee.
Ma pidasin silmas, palju I samba aastahindeid inimesele sel juhul tagastada. Kui tagastada sama palju, kui inimene II samba maksetega “kaotas”, siis tekkib mõnus optsioon. Kui II samba fondide tootlus osutus nõrgaks ja raha nagu eriti polegi, siis tagastan “järele jäänud” jupi riigile ja saan kõik I samba aastahinded tagasi.
Kusjuures praegu kaks praegu täpselt sama summa I sambasse tagastajat saaksid erineva hulga aastahindeid tagasi sõltuvalt kelle investeering II sambas paremini teenis. (II samba sissemaksete summa oli erinev)
To: marker
Kui II sambast kolivad rahad üle I sambasse, siis isiku I sambasse tehtav panuse-arvestus kasvab selle ülekoliva rahasumma võrra ja isik hakkab I sambast saama suuremat pensionit. Ehk siis ta ei kaota täielikult selle raha.
Määrav on ülekanduva rahasumma suurus. Kui keegi tunneb end häirituna sellest, siis oleks alati lahendus - ära võta II pensionisambast oma raha välja ning jää II sambaga pensionile.
Sellega on ainult see väike asi, et see 5 aastat kehtib ainult Isamaa jaoks. Oravad muudavad oma soovide järgi otsekohe. Kui tegemist oleks ausa mänguga, siis nad paneks enda muudatused ka viieks aastaks ootele.
See oleks suurepärane põhimõte, kui nad leiutaks mingisuguse ankru, mis ei võimaldaks järgmisel valitsusperioodil seda samamoodi sõrmenipsuga tühistada.
Ligi ja Reformierakond võivad täna stabiilsusest rääkida, aga algselt pidi riigipoolne panus samamoodi vähemalt paekivisse raiutud reegel olema. 2009.a. kui “krokodillid” raginal piruka kallale lendasid, ei olnud need lubadused isegi veel teabmis kaua aega tagasi õhku visatud.
2 Likes
Selline pidev II pensionsamba muudatuste teema erinevate valitsuste poolt ilmselt tähendab ainult üht, et varem või hiljem selline kogumisvõimalus üldse kaotatakse. Mina arvan küll, et praegu peamine küsimus on neil selles, et kas lubatakse kogujal edaspidi välja võtta kogu raha või ainult enda poolt sissepandud osa. Ei pea usutavaks, et tänane valitsus ‘‘teeb II pensionasamba paremaks’’. Pensionikogumine kui kõige pika-ajalisem investeerimistoode vajab väga tugevat usaldust. Täna nad siis tulid selle avaldusega välja, enne praegust koalitsiooni nad ei soovinud seda teemat avada.
Pole vaja otseselt kaotada. Piisab sellest, kui riik enam omalt poolt 4% ei panusta ja see II sammas kaotab sellisel kujul oma mõtte.
2% töötasult on 90% inimeste jaoks liiga väike raha, et see isegi liitintressi toel oluliseks summaks suudaks kasvada, kui riik sinna omalt poolt midagi ei lisa.
Arvestades teenustasusid, piiranguid väljumisele ja selle raha kasutamisele võib seejärel selguda, et iseseisvalt sambaväliselt võib selle raha kasvatamine olla mõistlikum.
Kui III sammas jääb, siis keskmise palgaga töötaja saab sinna ise tulumaksuvabalt kuni 15% koguda, nii et alternatiiv on olemas.
Ma mõistan su umbusku kõige suhtes, mida valitsus avaldab, aga seda ainult Jürgen Ligi oletuseks ei saa pidada: Valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteade
Kooskõlastusringile saadetava eelnõu kohaselt tehakse seaduses kolm peamist muudatust. Esiteks lühendatakse teisest pensionisambast lahkunute taasliitumise piirangut seniselt kümnelt aastalt viiele. See võimaldab inimestel kiiremini uuesti pensioniks koguma hakata.
Teiseks sätestatakse, et igal inimesel on õigus sambast üks kord lahkuda ja hiljem taas liituda. Küll aga kaob võimalus teisest sambast teist korda lahkuda.
Kolmandaks antakse neile, kes jätkavad kogumist, võimalus võtta välja vaid osa kogutud rahast, mitte kogu summa. Praegu peab lahkumisel välja võtma kogu säästu. Raha osalisel väljavõtmisel saab sambaga uuesti liituda viie aasta pärast ja sambast lahkumise võimalus loetakse kasutatuks.
Positiivseks võib siit lugeda ainult seda punkti, et kättemaksu sambast lahkumise eest vähendatakse 5 aastale.
Minu arust peaks õiglaselt olema hoopis nii – inimesel on võimalik lahkuda II sambast iga kord kui ta sinna liitunud on, aga liitumiste arv peaks olema (saaks olla) piiratud.
1 Like
Lisaks on pensionikogujate kaitseks ette valmistatud maksukorralduse seaduse muudatus, millega nähakse ette, et sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (4%) vähendava muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt viis aastat. See annab inimestele suurema kindluse pensionisüsteemi pikaajalise stabiilsuse suhtes.
See on mingi uus tase Eesti poliitikas: kõik järgnevad seadused ja nende jõustumise vahele peab jääma 5 aastat. Kuidas selline asi üldse juriidiliselt võimalik on?
Milleks ainult pensioniga piirduda: "Inimeste sissetulekute kaitseks nähakse ette, et tulumaksu suurendava või tulumaksuvaba miinimumi vähendamise muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt 10 aastat. See annab suurema kindluse maksusüsteemi pikaajalise stabiilsuse suhtes.
7 Likes