Pensioni tõus samas tempos keskmise palgaga on, vastupidi, õige ja vajalik. Keskmine palk on elatustaseme ja inflatsiooni kombineeritud indikatsioon, ja kui see kasvab pensionist kiiremini, tähendab see pensionäride vaesemaks muutmist võrreldes ühiskonna kui tervikuna.
Probleem on hoopis see, et rahvastikustruktuur ja tootlikkus (loe: selle mittepiisavus) ei luba pensionäride elatustaset säilitada ilma ülejäänud ühiskonda kõrgemalt maksustamata.
Kui inimene töötab (ligikaudu) 40 aastat ja maksab pensioniks 20% palgast, olles seejärel 20 aastat pensionil, siis täpselt nii palju peabgi pension olema. Tahad rohkem, siis kogu.
Mina ei kirjutanud, et rohkem on pensionäridele vaja, vaid küsisini seda retooriliselt Rawnclawilt kellele tundus see tõus liiga suur.
LHV keksib eelmise aasta parima tootlusega aga see ju tähendab kogujate jaoks ka kallimalt osakute ostmist. Kes eelmise aasta algusest hakkasid väljamakseid saama, need muidugi võitsid. Aga ma vaatasin huvi pärast 2 aastat. Need kes jäid 2024 a algusest pensionile ja hakkasid väljamakseid saama ei olnud see kiidetud LHV julge mitte kõigwe parem fond. Jäi alla isegi keskmisele üldindeksile.
Paremini kirjeldab elatustaeme tõusu või langust mitte keskmine palk vaid mediaanpalk.
Ja mediaanpalk peaks olema ka pensionite suuruse võrdluse aluseks, sellele vastavalt siis tuleks mediaanpensionit võrrelda. Kuna pensionite omavahelises suuruses nii suurt erinevust pole, kui palkades, saaks ka adekvaatse tulemuse kui mediaanpalgaga võrreldakse ka keskmist pensionit.
Miks eelistada just mediaan- nähtust, mitte keskmist nähtust, on mitmel pool varem ära seletatud.
Muidugi iseasi, kuidas ühiskond suudab seda välja kannatada, et pensionite tõus oleks samaväärne palkade tõusuga, kui töötajate üldarv üldiselt ei kasva, aga pensionäride arvukuse tõus on ette teada ja ka sisse planeeritud.
See toob meid veidi teistsuguse arutluse juurde: kas keskmise ja mediaanpalga suhe peaks ajas muutuma, ja kui, siis millises suunas.
Kui me oletame, et see ei muutu, võib pensionäride ja palgasaajate elatustaseme MUUTUSE võrdlemiseks erinevatel perioodidel kasutada ükskõik kumba neist.
To: zuckerblaum
Mediaanpalga ja keskmise palga eristamine ongi selleks vajalik, et kuna ühiskonna üldise rikastumise puhul kipuvad need aina rohkem lahknema, siis tuleb neil ka aina rohkem vahet tegema hakata. Ehk siis ühiskonna üldise rikastumise puhul tõuseb keskmine palk kiiremini kui mediaanpalk.
Minu arust oleks mõistlik kasutada igasuguste hinnangute andmiseks mediaan- väärtusi, mitte keskmisi väärtusi. Saab täpsema ja adekvaatsema tulemuse.
Sulatõsi! Lisaks see probleem ei puuduta ainult pensionifonde. Arumaisaa, kuidas saab nii olla, et kogu aeg kui ma aktsiaid osta tahan, on need kallid ning alati kui ma müüa tahan, siis odavad. Ja keegi ei vastuta!
Mediaanpalka avalikustatakse aga mediaanpensioni numbrit ei oli kohanud. Küll oli kõige kõrgem pension avalikustatud.
Eestis on registreeritud läbi aegade kõrgeim vanaduspension, mis on 20 695 eurot kuus. Tegemist on summaga, mis ületab riigi keskmise pensioni 25-kordselt.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120389076/rekordpension-eestis-kes-ja-kuidas-seda-saab
Hulga foorumlaste arvates pidavat eestlased ju kogu aeg vaesuma. Saa siis aru.
Vahe on selles, et aktsiate ostu aega sa ise määrad aga pensioniosakud ostetakse sinu eest. Tegelikult on vandenõuteooria vääriline küsimus, et kas aktiivselt juhitud fondid kuidagi ka “reguleerivad” hetkehinda nendeks kuupäevadeks kui on suurem osakute ost.
Kui keskmine / mediaan kasvab, siis sellega koos ka ”suhteline vaesus”.
Vt ka ”mool oo tuhat siga aga naabril omm rohkem”.
See number peaks vist tähendama nii umbes 200 000 kroonist kuupalka vahemikus 2000 kuni 2010.
Suhteline vaesus on 60% mediaanist. (nüanssidega). Detsiilidega eraldi “mängides” saab mõlemat pidi liikuda.
Pension 20695 eurot kuus
Nagu te sealt artiklist välja loete, on seal päris tipus väga järsk kukkumine, kolmas koht saab juba õige mitu korda vähem.
Seega on tegu non-event juhtumiga, mis üldist pensionisüsteemi ei mõjuta ega muuda.
Ega ma ei väitnudki, et OLULISELT muudab. Lihtsalt minisin, et see on välja toodud aga mediaanpensionit ei ole.
LHV aktiivsete fondide tootluse juurde peaks rehkendama ka seda, et LHV Pensionifond Julge (endise nimega XL) külge liideti eelmise aasta septembris LHV Pensionifond Roheline, selliselt et fondi varad varad ja kohustused läksid üle. Selle toimingu käigus haihtus selle toreda aktiivselt juhitult vasakideoloogilise fondi piinlikust tekitav loss justkui olematusse. Mina LHV asemel veel väga kõva häälega aktiivsete fondide võludest kraaksuda ei julgeks.
Pilt Indrek Seppo seinal lükkab ümber ajakirjanduses esitatud väites, et aktiivselt juhitud fondid olid tootlikumad.
Ei lükka ju.
Milleks propaganda vastu valega võidelda? ERRis töötad või?
Inflatsioonil läheb kah päris hästi.

