Siis tuleks tüüp mõneks ajaks rahunema saata, aga kui loed lehekülgede viisi nüüd juba erinevate inimeste peidetud kommentaare siis mõjub see hullemini kui mõne artikli linkimine.
Lõpuks kõik “liputavad” kõiki mitte sisu(puudumise) pärast vaid “liputamise” enda pärast.
PS. Vabas teemas on alati läbu olnud.
Panin linnukese, teemaväline! Võid mu postitusele ka panna.
igal juhul loeks kasvõi pooliku väärtusega artiklit kui 2xA4 stagna postitust, mis ON kirjutatud??? s e l l i s el t !!! ja KAJA KALLAS ?? !!
See ei ole nii ühene.
Kui huvitav teemakohane artikkel on ilmunud ajakirjanduses, mida siinne seltskond valdavalt ei loe, siis on foorumisse linkimine täiesti põhjendatud.
Lehekülgede kaupa flagitud postitusi ei ole kuidagi parem.
Kõigil nõrgema närvikavaga foorumlastel on võimalik vastava isiku postitusi vältida.
Selleks, et niisugust võrdlust teha, peaks neid kahte olukorda saama võrrelda. Seda aga ei saa, järelikult võrdlus “mis on parem” on meelevaldne.
Mina arvan, et kui flagitud postitusi on lehekülgede kaupa, siis flagimata oleks seda spammi ju kümnete lehekülgede kaupa, mis teeb foorumi juba kasutatamatuks. Ma eelistaksin, et iga soovija saaks neid poste enda jaoks loetavaks lahti klikkida, ja kõigi teiste jaoks on nad edasi suletud.
Artikli viitamine on jumalast fine, kui inimene toob sealt välja mingi seisukoha või arvamuse, mis kõnealuse teemaga suhtestub ja selgitab, miks ta pidas vaja sellele tähelepanu juhtida. Millist väärtust aga annab selline plähmimine, kus ühed tambivad foorumisse Delfi ja Äripäeva linke ja teised vastavad Objektiivi ja Uute Uudiste omadega?
To: toonik
Seda lehekülgede kaupa toodetud spämmi sai ju igaüks näha, kes käis siin foorumis juba siis kui see töötas vana foorumimootoriga.
Sul on õigus, inimene peaks ju asju palju kauem minevikku mäletama, kui ainult aasta tagasi.
Ongi meelevaldne. Lisaks artiklitega üle pingutamisele, on siin leheküljepikkuste “mõtiskluste” postitajaid, mida mina näiteks üldjuhul ei viitsi lugeda.
Kas ma peaksin neid ka flagitama hakkama, et kaasfoorumlaste väärtuslikku aega säästa?
Niisama propaganda-eesmärkidel tehtud mula juurdelisamine spämmile pole piisav. Mingi reaalne sisu peaks ka asjal olema, mitte ainult pelgalt propaganda.
Just. Ilma ühegi lisakommentaarita ning ainult linki sisaldavad postitused jätan kõik lugemata, kuna kui leidsid aega midagi põnevat, soovisid siia pasteda - võta nüüd see minut ja ütle ka, miks see oli su arvates meiega jagamist väärt. Isiklikult ei loe kõiki lehti, osad on lausa vaimses mustas nimekirjas - kui aga keegi on midagi põnevat leidnud Fox News Lite pesast näiteks, avab ka lause-paariga tausta - olen klikkinud-lugenud küll. Ja olen tänulik postitajale.
To: Salakalahala
Mis salata, kui karsson midagi asjalikku siia foorumisse postitab, pole automaatika seda postitust ära peitnud.
Teistpidi - ka Redditis on tema osad postitused ära kustutatud. Ju siis ta tekitab peavalu vahetevahel ka sealsele seltskonnale, mis sest, et seal on igasuguse läbu määr meeletu, nii et upub sinna sisse ära.
Mis see on - kas mingid pensionifondid põlevad, et riigilt lisagarantiisid soovitakse ?!?
Ma nägin seda uudist juba mõni aeg tagasi. Tundub pensionifondide teoreetilisele eesmärgile vastupidine tegevus. Selle idee harutamine viib selleni, et mingi hulk idufirmade asutajatest sotse näeb, et seal on raha ja arvab, et see tuleks ära võtta.
Kusjuures Rootsi on just sarnase süsteemi tagajärgedega hädas. Pmst peab maksumaksja (sh pensionärid) kohalike pankrotistuvate “mullidufirmade” osakud fondi poolt kunagi määratud raamatupidamisliku väärtusega kinni taguma, st fondi asemel “riski võtma”.
Lisaks veel näiteks Norra riigifondi “sotsiaalselt vastutustundlikud ning õiglased” hääletused.
See on siis nn. “juhitud fondide” puhul nii, et vara ei pruugi olla sellise väärtusega nagu näidatakse. Kogumise faasis näidatakse suuremat väärtust ja osakute ostjad saavad vähem osakuid. Kui väljamaksed hakkavad suurenema siis hakatakse tahtma riigi toetust. Indeksifondide puhul see ilmselt ei ole nii.
Tarbijahinnaindeks tõusis aastas 4,8%.
See annaks pensionitõusuks 0,2x4,8=0,96%
Sotsiaalmaksu laekumine kasvas aastas 177 milj.€ mis teeb kasvuks 6%.
Pensioni tõus oleks seega kokku 0,8x6 + 0,2x4,8 = 5,7%
https://www.err.ee/1609903873/aasta-keskmisena-tousis-tarbijahinnaindeks-2025-aastal-4-8-protsenti
Mitte pensioni, vaid pensioniindeksi tõus oleks 5,7%. Pensionitõusu leimisel tuleb lisaks arvestada, et pensioni baasosa korrutatakse läbi indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 1,1 ning pensioni aastahinne korrutatakse läbi indekisga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 0,9 st. laisad ja lohhid, kes tööl käia ei viitsi, on võidus ja usinad töömesilased saavad lutti.
Selles kontekstis kus tõenäoliselt paljud rasket tööd tegevad lapsevanemad ei näe sellist palgatõusu, ütlen uuesti - pensionärid elavad eestis väga hästi
Keskmiselt tõusis ju palk rohkem kui pension 6% vs 5,7%. Ja maksuküür kaob, raske töö tegijad ei saa kindlasti alampalka kellele maksuküür ei mõjunud. Pensionärid on oma raske töö ära teinud ja nüüd saavad 40% endisest palgast, kas tundub palju?
Esiteks, palk ei tõuse kõigil, see on keskmine. Teiseks, jah, olukord kus pensionid tõusevad samas tempos keskmise palgaga, on põhimõtteliselt vale. Majandusloogika ütleks et kaua selline indekseerimine ei saa kesta, aga teades seda veel ära kasutamata populismipotentsiaali, siis vast kestab.
