Eks see teatud mõttes on küüniline mõtlemine. Jah, baariletitaha lihvitud küüntega blond tibi sobib paremini marketingi mõttes kui kleidis Malle +50 vanuses. Samas kui sul on vaja spetsialiste, keda nagu neid “oh ma ei tea, äkki lähen järgmine aasta välismaale” ei viitsiks kaks aastat koolitada saamaks selgust, et kas saab asja, siis arukas juht teeb valikuid. Teadmised-kogemused-informeeritus nõuavad natuke aastaid.
Tegelikult 50 aastasel ehitajal on vast suurem tõenäosus leida samaväärse palgaga töö, kui paljudel kontoriinimestel - teenindussektori esindajatel. Kes ei suuda ajaga kaasas käia, leitakse, et vanainimesed rikuvad õhkkonna ära või mis 10 aasta lõikes saab üsna suureks vallandjaks - AI.
Selles mõttes ehituses on hunnik töökohti, mis eeldavadki üsna pikka töökogemust ehitusel (igasugused järelvalved, väikesed ülemused, varustamised jne) teiseks on ehitustööd erinevad iseloomuga - elektrik on füüsiliselt lihtsam olla kui näiteks fassaadimees.
Samuti saab üldiselt ka lihtsalt lühemate tundide kaupa tööl käia.
Ehitajate probleem on rohkem ikka elukommetes, kuid samas ega keskmine kontoritöötaja ka nendes väga ei hiilga.
Reaalsus on lihtsalt see, et üle 60 hakkabki inimene nii vaimselt kui füüsiliselt maha käima. Loomulikult on mingeid tegelasi, kes 70nenselt veel rockivad, kuid nad on erandid.
See, et meil vaikselt liigub pensioniiga üles poole, pole kuidagi seotud sellega, et tulevikus oleks vanemad inimesed kuidagi tervemad, vaid puhtalt seoses negatiivse sündivusesega ning hunniku muude sotskuludega.
Vanemad inimesed on palju tervemad ja vitaalsemad, kui nad olid näiteks 40 aastat tagasi.
Lisaks sellele, et peale ei tule enam nii palju noori, kui see kasvav pensionäride mass eeldab, elavad pensionit saavad inimsed ka palju-palju kauem kui nad seda varem tegid. Paljud on tänapäeval isegi 30+ aastat järjest pensionil. See fenomen suurendab samuti pensionäride massi hulka.
Tegelik põhjus on aga selles, et see inimmass, kes nõukogude ajal siia immigreerudes Eesti rahvaarvu ~1,0 miljoni pealt ~1,56 miljoni peale viskas, on kõik korraga pensioneerumas, mis sest, et 1990-datel ja 2000-datel lahkus siit umbes 200000 inimest, siis nemad olid nooremad inimesed, samas kui need kes on praegused pensionärid paistsid rohkem siia paigale jäänud olevat.
Mõnekümne aasta pärast on see tohutu pensionäride mass palju väiksemaks kahanenud.
Päris nii hästi ei lähe.
Need Statistikaameti prognoosid ütlevad, et 2050. aastal võiks olla ehk paarkümmend tuhat pensionäri rohkem kui praegu. Aga siiski rohkem.
Sellist kasvu nagu viimasel 25 aastal (2000-2025) kus pensionäride hulk kasvas enam-vähem 190 000-lt 270 000 peale, tõesti tulevikus ei paista.
Vanemad inimesed siiski on keskmiselt vitaalsemad. See tänapäevane (kontori)töö on ikkagi füüsiliselt kehale kergem. Inimeste tervisekäitumine on ka natuke parem: iga järgmine põlvkond joob ja suitsetab vähem kui eelmine (narkomaane pole mõtet näitena tuua, nendest tõesti liiga paljud 65-ni välja ei venita).
Isegi meditsiin on selles mõttes edasi arenenud, et mingi krooniline tõbi ei takista otseselt töötegemist sellisel määral kui sama diagnoos võib-olla 30 aastat tagasi takistas. On ravimid ja meetodid, millega neid hädasid paremini kontrolli all hoida, et hakkama saamine ja töövõime nii palju ei kannataks.
Sellepärast seda “tervena elatud eluaastate” numbrit on ka raske töövõime hindamisel kuidagi kõrvale võtta. Okei, 56-aastaselt on mingi krooniline haigus (nt. kõrge vererõhk), mida peab koostöös perearstiga ravima, aga kas sellepärast peab töölt ära tulema? Ei pea.
Muidugi ei pea. Võid töötada südamehaigena bussijuhina kõrge vanuseni, kuni ükskord sõidu pealt roolis sured. Esimesed pääsukesed on juba olnud.
see on selline tore, idealistlik ja poliitkorrektne, kergelt roosa varjundiga jutt … kui sa omal alal (inseneeria, projekteerimine, meditsiin, juura, kõrget know-how’d ja kogemust vajavad tehnilised alad) tipp ei ole ja kukud 60 aastaselt, eriti veel “ümberõppinuna”, oma cv’sid erinevatele kontoritöödele saatma, jääb suure tõenäosusega, kui veab, su elusügise karjääritipuks mõni galja & valja oü, mis ühistustele € 3/korter raamatupidamisteenust pakub, pae tänava kaubanduskeskuse pasafirma vms. … kui moodsates ärimajades ringi jalutada ja puhastusteenindajad välja jätta, siis seal advokaadi-, reklaami-, kinnisvara- jm. büroode vahel pensionäre väga ringi ei vedruta. 35 aastane personalijuht, isegi mõningate eeliste olemasolul, omasuguste tiimi suvalist 60 aastast ei värba … elu morn paradoks, aga nii see kahjuks on.
5 Likes
Järvan tänahommikuses Äripäeva hommikuprogrammis jättis mulje, et Grande Finale on I sambast loobumine. Kui saatejuht täpsustavalt küsis, siis kohe proovis ennast parandada. Ei ütleks, et tegu oli keelevääratusega, vaid seal ikka mitu lauset käis I samba kohta enne eitamist.
Küsiti ka miks endine minister II sambas jätkuvalt kogub ja vastus oli täpselt: “Ära hinda mind mu sõnade, vaid tegude järgi.” 4x keskmise palga teenijana on riigi lüpsmine asjakohane ja seda tuleb teha. Indiviidi tasandil OK, kuid riigi perspektiivist mitte.
2 Likes
Teisena kõlas läbi, et pensioni jaoks on täiega “in” kulla ja kinnisvara ostmine. Teine sammas toodab ainult 3,5% aastas ja ei tasu näiteid tuua, et varem olid tasud kõrged ja ei saanud 100% aktsiatesse panna jne. Teisisõnu arvab Järvan, et midagi ei ole muutunud ja kõik läheb vanamoodi edasi ning palju parem ja kindlam on II raha suunata riigi kätte tagasi.
Tuleva argumenti, et esimene sammas on riigi lubadus pensionit maksta ning see ei pruugi püsida, lihtsalt ignoreeriti.
Kui Isamaa saab võimule koos sobiliku partneriga siis on II sambal suht kindlalt lõpp.
Järvan väitis, et aktsiapiirang ei ole II sammast seganud, sest 100% aktsiateni pole jõutud. Samal ajal on meil 1,9 mlrd€ indeksifondides (100% aktsiarisk) ning 6,3 mlrd üldse kokku II sambas. Pea kolmandik ei tähenda Järvani jaoks midagi?
Kas keegi oskab IRL-nimelise partei programmidest välja koukida II pensionisamba kaotamise plaani või on see kaotamise-ideefix lihtsalt ühe hääleka ja edeva parteiliikme üksiküritus? Siis leiab ka vastuse kartusele, et IRLi võimule saades II pensionisammas kaob, või mitte.
Vaadake, kes on Isamaa peamine rahastaja, kelle peamine soov on teise samba kaotamine ja mõelge edasi. Pigem on see üllatus, kui see sammas alles jääb, arvestades millised geeniused meil seal Riigikogus istuvad.Peale neid tulgu või veeuputus.
ära aja paska. Miks peaks rahastaha soovima teise samba kaotamist, vastupidi, ta soovib, et sammas jätkuks, aga kui tema firmale võlgu ollakse saaks raha sambast välja võtta ja völa ära maksta. Kui sammast pole, siis ei tule sealt ka raha.
1 Like
Mis on häda Järvanil nüüd ühtäkki II samba kaotamisest rääkima hakata? Tal omal tiksub 4x keskmise palga pealt (tema sõnul) 6% iga kuu II sambasse ja talle kui indiviidile see sobib hästi. Vaid tellimustöö sunnib inimest minema vastuollu oma loogikatega.
1 Like
Kaotamise plaani ei olnud, oli vabatahtlikuks muutmine ja seda ka tehti - seega täideti oma valimislubadus. Erinevalt reformist kelle valimislubadus oli makse mitte tõsta aga tehti vastupidi.
9 Likes
To: kasutaja314
Just, seega jääme kaotamise plaani – partei programmi kirjutatuna – ootama. Seni kaua kuni seal seda ei ole, pole vaja ülemäära närvitseda ja pole vaja igas Järvanis hirmsat kolli näha.
Spämmer spämmib siia peaaegu terve mahuka artikli ja lisaks käib artiklis olevate märksõnade tarbeks spetsiaalselt Youtubest mingeid suvalisi linke otsimas. Kas keegi loeb ka seda? Miks ta seda viitsib?
Kogu see vahtu aetud jama topitakse vale foorumiteema alla.
Propagandat tehakse hoopis muud moodi.
5 Likes
Vanasti oli spämmer ikka tulihingeline pensionikogunise pooldaja, ja nüüd siis sihuke tagurlik artikkel. Aga vb ta lihtsalt ei adu, et väheneva rahvaarvu tingimustes on kogumispensionist sama vähe kasu, kui jooksvalt rahastatavast.
3 Likes
Vaimuhaigus?
1 Like
To: raulir
Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – must lipp ja …