Naised peavad keskmiselt 5a haigena tööl käima pensionieani ja mehed 9a.
Kontoris istujatele vast ei ole probleemiks aga mõtleme ka füüsilise töö tegijate peale, kas ehitusmees peab haigena tellingutel ja katusel ronima.
To: kasutaja314.
Kas neis andmetes kajastub ka nende meeste ja naiste statistika, kes surid ära enne vastavalt 56,8 ja 60,6 aasta vanuseks saamist? Kui nii, siis 56,8 aasta vanuseks saanud mees või 60,6 aasta vanuseks saanud naine saavad keskmiselt nautida palju pikemat tervena elada jäänud elu, kui seda statistiline keskmine lubab.
See oleks analoogne selle Swedbanki reklaamtekstiga, kus antakse mõista, et kui sa juba oled pensioniealiseks elanud, siis keskmiselt elad sa palju pikema pensionipõlve, kui seda tavaline inimese keskmise ea pikkust kajastav statistika lubab.
Välja paistab ju seis rahaharidusega:
Raha sisse panna saab; välja ei saa. Mõnele sobib, nagu näha.
5 Likes
Ehitusmehe näide on hea argument elukestva õppe argumendi toetuseks.
Kui sa teed füüsilist tööd, siis sa ei saagi eeldada, et sa 60-ni samamoodi (sh sama energia ja jõudlusega) vastu pead. Mõnikord tuleb see piir juba varem ette.
Näiteks profisportlased või baleriinid/tantsijad . 30+ tiksub kell juba armutult. Hiljemalt 40 on kõik läbi. Kas keegi neist arvab, et kui ta nüüd enam ei saa teha “seda tööd, mida ta eluaeg on õppinud ja teinud” siis riik peab alates 40st neid nüüd üleval pidama? Ei arva. Nad mõtlevad sellele ette ja planeerivad vastavalt. Mõned hakkavad treeneriks/juhendajaks, teised teevad täiesti midagi muud.
Miks seda ehitusmeest peaks kuidagi teisiti hoidma?
Põhimõtteliselt võib ka kogu karjääri 20selt eriala planeerides valida selle kriteeriumi järgi, et töökoht ka kõrges vanuses olemas oleks ja töö liialt (füüsiliselt) konti ei murraks.
1 Like
Millist ametit sa pakuksid 56a ehitusmehele ümberõppimiseks kus ka reaalselt tööd leiaks. Igal alal võetakse tööle pigem nooremaid.
Vanainimese hooldajaks.
Teadjad ennustavad kohutavat puudust.
Ok, jama kõrvale jättes.
Minu vaatluse põhjal on lõuna-euroopas vanemad meesterahvad tihti klienditeenindajad poodides ja toitlustusettevõtetes. Vabastaks hulga noori jõukohasemale tööle.
2 Likes
Just oli uudis, et meil on noorte tööpuudus euroopa kõrgeim.
Ma seda küsimust umbes ootasingi ja tegelikult selles küsimuses endas peitub nii nende hädade algus kui ka vastus su küsimusele.
Ja vastus on loomulikult see, et ümberõppimise peale 56-aastaselt mõtlema hakata ongi hilja. See ongi inimlikult väga keeruline öelda näiteks 62-aastasele, et tal on 3-5 aastat pensionini minna, aga kui tervis enam seda tööd ei luba teha, mida ta on eluaeg teinud, siis tuleks nüüd (62-aastaselt) hakata ümber õppima.
See ehitusmees peaks juba 30-aastaselt mõtlema selle peale, et äkki ta päris 65-aastaselt enam ei taha (jaksa) raskeid plokke müüriladumiseks tõsta või kõrget tornkraanat juhtida. Mingi alternatiiv võiks olla selleks hetkeks juba välja mõeldud, kui 56-aastaselt see hetk saabub.
Jah, ma tean, et päris elus ei mõtle enamik sellele, aga siin jõuame jälle selle küsimuse juurde, et kas inimesel on isiklik vastutus oma elu ja toimetuleku eest, või peab keegi teine (ühiskond, Töötukassa) tema eest lahendused leidma.
Päriselt keeruline on siis kui mingi õnnetus (trauma) võtab töövõime. Siis tabab see ootamatult ja selleks valmistuda on keeruline.
Aga see teadmine, et kõrges vanuses füüsiline jõudlus langeb, selg ei luba enam 20kg raskuseid ühest kohast teise vinnata või siis et koordinatsioon ja silmanägemine muutub tasapisi kehvemaks, ei tohiks ju kellelegi üllatusena tulla.
1 Like
No ütleme siis, et hakkab 35 aastaselt mõtlema, kus need vabad töökohad vedelevad mis füüsilist pingutust ei nõua?
Noorte “tööpuudus” on kõrge, kuna ühiskond on piisavalt rikkaks saanud ja saab ka niisama hakkama.
Vanemate juures elades piisab päris piskust.
No ja kuhu siis mahuvad veel need ümberõppivad füüsilise töö tegijad et pensionini ära elada.
Vabad töökohad ei vedele niisama kusagil, aga mul on üllatavalt palju tuttavaid, kes just 40-50 vanuses on teinud mingi täieliku karjääripöörde. Kas läinud uuesti kooli, õppinud mingi endale huvitava eriala, või siis teinud oma ettevõtte, või siis tekitanud hobist töö.
Nii et saab teha küll muudatusi.
Selle “lihtsa ehitusmehe” probleem on lihtsalt see, et tal võib-olla mingit akadeemilist haridust ja töökogemust ei olegi. Ta on sattunud noorelt ehitusele tööle, saanud seal spetsialistiks ja omandanud oskused. Selle füüsilise ja piiratud vabadusega (makstakse tunnipõhiselt, mingit kodukontorit ei ole) töökoha eest makstakse talle üle Eesti keskmise palka.
See ehitusmees võib-olla muigab põlglikult kui räägitakse palgalõhest, sest ta arvab, et ta teebki olulisemat ja raskemat tööd kui “tibinad” kes kontoris istuvad või müüjatädid kusagil Rimis.
Konks ongi selles, et kuigi see “tibin kontoris” sõltuvatl erialast, lasteaiakasvataja, teenindaja vms. tubase kerge töö peal naisterahvas saab ehitusmehest väiksemat palka, siis ta jaksab rahulikult seda tööd teha 70 eluaastani. Töötingimused on ka paremad.
Aga kui meie ehitusmees saab töötervishoiu arstilt 56-aastaselt vastuse, et nüüd tuleks töökohta vahetada, siis leiab ta, et talle on jubedat ülekohut tehtud ega mõista, et see risk (ühel hetkel enam ei jaksa) on tal tegelikult kogu aeg justkui “palga sees” olnud.
Vanad ehitajad teenindajateks, noored teenindajad ehitajateks.
Paraku selle lihtsa ehitusmehe ego on enamasti nii kõrge, et soomes sain 25.-h kätte, sa siin tuled kümmnekaga vehkima. Ja istuvadki kodus. Mul viimati ühe asja vahetamiseks lajatati mitmelt poolt 200, tuli aga lõpuks tubli vanem mees ja tegi selle 100 eest ära.
Tundub, et ajad mind Roosaarega sassi. Mina ei aidanud Planetil Eesti inimestelt laenu saada.
Eesti inimeste idufirmaga kaasa rõõmustamine, et LAV suurim pank osanikuks läks on siis sinu hinnang minu haridusele (nüüd juba millegi pärast rahaharidus?).
Draax, with all repect, aga su kokkupuuted “teise eestiga” pole vist väga tihedased. Samuti jääb vajaka võimest vaadata asju tööandja positsioonilt.
Tulevikupilt Eestist, kus füüsist, nägemist ja koordinatsiooni vajavale töökohale inimese leidmiseks tuleb ta üle kullata, aga kontorid on puupüsti täis miinimumpalga eest pensionini jäänud minuteid lugevaid vanakesi, ei tundu usustav. Sellises Eestis vist tegeletakski ainult sisemaiste, elukondlike teenuste pakkumisega. Muud, ekspordile suunatud majandusharud ja sektorid oleks välja surnud sest mis konkurentsi sa sellise kaadrivalikuga ikka pakkuda suudad.
See ei ole noorte tööpuudus, vaid nende võimalus mitte tööl käia. Tegu on statistikaameti andmetega, mis isegi defineerib tööpuudust töötukassast erinevalt.
1 Like
keegi siin soovitas kuuekümbisel ehitusmehel teenindajaks hakata … noh, miksmitte näiteks üks võidunud flanellsärgi, lünkliku naeratuse, parkunud kämmalde ja pealael läikiva sisekummiga endine betoonivalaja mõnes telliskivi moodsas lounges tom collinseid sheikimas ja kammkarbi tartleti kõrvale õiget šampanjat soovitamas … mõnesmõttes kindlasti camp, kui kitlis malle või viigitud teksapükstega vello leti taga toimetab, aga pigem keegi sellist äririski, vaadates oma maksva klientuuri profiili ja kõrvalbaari trendikat personali, ei võta … aga eks sellega on suht samamoodi, nagu muude 25-40 aastastest koosnevate kollektiividega, et kui cv’sid läbi vaadatakse, tõstetakse 50+ tegelaste omad automaatsalt väikse kaastundliku muigega kõrvale. tundub küüniline, aga samas arusaadav, et täiesti teise põlvkonna inimene oma harjumuste, suhtlusstiili, huvide ja siiski ka väljanägemisega enda laste vanuste tiimi tööle ei saa … seega jääb pigem siiski valikuks, kui tervis lubab ja võetakse, rimis kärusid lükata või kaupu riiulile tõsta.
3 Likes
Eks see teatud mõttes on küüniline mõtlemine. Jah, baariletitaha lihvitud küüntega blond tibi sobib paremini marketingi mõttes kui kleidis Malle +50 vanuses. Samas kui sul on vaja spetsialiste, keda nagu neid “oh ma ei tea, äkki lähen järgmine aasta välismaale” ei viitsiks kaks aastat koolitada saamaks selgust, et kas saab asja, siis arukas juht teeb valikuid. Teadmised-kogemused-informeeritus nõuavad natuke aastaid.
Tegelikult 50 aastasel ehitajal on vast suurem tõenäosus leida samaväärse palgaga töö, kui paljudel kontoriinimestel - teenindussektori esindajatel. Kes ei suuda ajaga kaasas käia, leitakse, et vanainimesed rikuvad õhkkonna ära või mis 10 aasta lõikes saab üsna suureks vallandjaks - AI.
Selles mõttes ehituses on hunnik töökohti, mis eeldavadki üsna pikka töökogemust ehitusel (igasugused järelvalved, väikesed ülemused, varustamised jne) teiseks on ehitustööd erinevad iseloomuga - elektrik on füüsiliselt lihtsam olla kui näiteks fassaadimees.
Samuti saab üldiselt ka lihtsalt lühemate tundide kaupa tööl käia.
Ehitajate probleem on rohkem ikka elukommetes, kuid samas ega keskmine kontoritöötaja ka nendes väga ei hiilga.
Reaalsus on lihtsalt see, et üle 60 hakkabki inimene nii vaimselt kui füüsiliselt maha käima. Loomulikult on mingeid tegelasi, kes 70nenselt veel rockivad, kuid nad on erandid.
See, et meil vaikselt liigub pensioniiga üles poole, pole kuidagi seotud sellega, et tulevikus oleks vanemad inimesed kuidagi tervemad, vaid puhtalt seoses negatiivse sündivusesega ning hunniku muude sotskuludega.