PeaLikult ilus näitlik arvutus. Olen isegi seda läbi arvutanud, sest geeniloto võidupiletit ei luba. Minul on lisaks sammastele aga ka eraisiku investeerimiskonto. Sealt võib TM-vabalt välja võtta kõik mis ise sisse pannud oled. See võib maksuefektiivsuse poolest olla esimene katteallikas, kui vanust veel piisavalt pole aga puhata juba tahaks.
4 Likes
Minu arust mitte. Vaatamata muude, pensioniväliste reservide olemasolule võiks esmalt ikkagi eelkirjeldatud maksuvabal viisil tühjaks tõmmata 3. samba, kohe kui olukord seda võimaldab (maksustatav eraisikutulu kaob või väheneb alla maksuvaba piiri). Vastasel juhul jääb iga-aastane maksuvaba tulu võimalus realiseerimata ning eksisteerib risk, et kui kõrvad pea alla juhtud panema, peavad pärijad sellelt täiega 22% ära maksma (kui otsustavad teostada päritud osakute tagasivõtu). Mida kiiremini rahad riigi piirangute alt välja saada, seda parem.
Tõsi - sama kehtib ka eraisiku investeerimiskontole, kui sealt pole veel välja võetud rohkem, kui sisse pandi. Ka sel juhul kaob pärijatel võimalus sissepandud summa maksuvabalt välja võtta (sest nende jaoks loetakse kogu kontojäägi soetusmaksumuseks 0), aga see on juba vähe teine teema. Siin aitab vist ainult see, et kui tunned Liiva-Annuse hingeõhku kuklas, võtad maksuvaba osa välja, laenad oma OÜ-le, mille osakud pärijatele surma korral üle lähevad.
Kuidas on “enamus mehi 70 eluaastaks surnud” kui meeste keskmine eluiga on 75 aastat?
Math doesn’t math.
Siin ongi Eesti inimeste rahahariduses päris suur lünk. Kui kogumisest on jauratud juba aastaid söögi alla ja peale ning pea igaüks, kel vähegi huvi oma rahaasjade vastu, on kuulnud, et teine sammas võiks olla indeksfondis ja kolmandasse võiks aasta algul või lõpus selle õnnetu 6K sisse torgata, siis selle osas, kuidas on kogutud raha mõistlik kasutusele võtta, on selgitustöö olnud suht null ja pilt palju pimedam. (Siingi foorumis võis hiljuti kuulda vähemharitud kodanike arvamust, et väljamaksesüsteem polevatki tähtis; ainult kogumine on oluline.) 
Tulemuseks on kurb statistika, et pensioniea saabudes võtab 89% inimestest oma sambad välja ühekordse maksena (neist 13% osaliselt), vaid 9% taipab kasutada fondipensioni võimalust ning ikka veel leidub neid, kes sõlmivad kindlustuspensioni lepingu. Karta on ka seda, et suur osa pensionieas ühekordse maksena sambad välja võtnud inimestest jätavad selle arvelduskontole (või heal juhul tähtajalisele hoiusele) pikkadeks aastateks sulama (või löövad kohe sirgeks). Sisuliselt jätavad inimesed kasutamata tuhandete või kümnete tuhandete eurode ulatuses maksuvabastust ja võimaluse selle arvelt mitu aastat varem jalad seinale visata. Lisaks loobuvad paljud teadmatusest väljamakseperioodil jätkuvast tootlusvõimalusest ja kaotavad seetõttu täiesti arvestatava sissetulekulisa.
1 Like
see arvestuskäik ei ole küll õige, maksuvaba on ju sissetulek €7848 mitte, et €7848 makstud tulumaksu saad tagasi
2 Likes
Et üks 70-aastane tõstab teist kukkunud 70-aastast tagasi voodisse või? Sa paistad teadvat, millised on nõuded hooldaja füüsisele?
2 Likes
My bad. Õigus - ainult €7848 kaupa aastas saab hakata 3. sambast välja nokitsema ja kinnipeetud/tagastatav tulumaks sellelt €1726,56.
Praegusest pensionieast 65+ aastast vanematest on mehi 35% ja naisi 65%
Tööealistest 20 - 64a jõuab pensionieani 36% inimestest ja nendest naisi 1,8x rohkem.
Selle järgi ütleks küll, et meestel tasub eelpensionile jääda ja kogutud 3-s ja 2- sammas kasutusele võtta sest tõenäosus on väiksem pensionineani jõudmisel kui mitte jõudmisel.
1 Like
Ega see rahvastikupüramiid läbi aastate ja aastakümnete sellise kujuga püsti, nagu siin eelmises postituses toodud. Mida aasta-aastalt edasi, seda rohkem hakkab 66-, 67-, 68-, 69-, jne -aastaseid mehi arvuliselt olema ja neid kerib aina arvuliselt rohkem peale, kuni praegu 35-aastased pensionile jõuavad.
Lisaks - ka immigratsioon muudab seda rahvastikupüramiidi kuju ning immigrandid on sageli just noored inimesed.
Just nii, tuleb sõda ja meestest jäävadki ainult 65+ sest nooremad on kas tapetud või põgenenud.
Eesti meeste tõenäosus 65. eluaastani elada oli aastal 2020 umbes 77%.
Lisaks: sa võid seda tõenäosust üsna edukalt ka ise hinnata.
Esiteks, mida vanemaks sa saad, seda suuremaks see tõenäosus läheb, sest noorte surmad toovad statistilist keskmist allapoole ja mõjutavad rohkem.
Teiseks, kui sa oled teatud vanusesse jõudnud (arvestades siinsete foorumlaste meenutusi nõukaaegsest elust ja 90-ndatest ütleks, et siin on umbes 50-aastaste vanuserühm tugevalt esindatud) siis piisab sellest, et vaata korra peeglisse. Kui sealt vaatab vastu enam-vähem normaalkaalus meesterahvas, kes ei suitseta, kes pole enda maksa alkoholiga tuksi keeranud ja kellel pole mingeid kroonilisi tõsiseid tervisehädasid, siis see tõenäosus 75+ välja vedada on oluliselt kõrgem kui riigi statistiline keskmine.
Muidugi, kui tervis on juba sellises seisus, et ka arst ütleb, et “nooruses oleks tulnud targemaid valikuid teha” ja objektiivselt pole väga alust pikale vanaduspõlvele loota, siis võta oma sambad välja, osta telekaid ja reisi mööda maailma, kuni päevi antakse.
1 Like
Ma võin Sulle proovida selgitada, kuid ma ei saa Sinu eest aru saada.
Igaks juhuks kaaslugejatele meenutuseks, et mina ütlesin II samba kontekstis, et esmane prioriteet on kogumine korda saada ja seejärel tegeleda väljamaksetega. Loogika on ääretult lihtne: kui fond tootlust ei genereeri, siis võib olla väljamaksesüsteem kuitahes hea - suuremat tulu sellest teki. Lisaks juurde ajaline komponent - kui mudeldame tööeaks 40-45a, siis pensionisüsteemi eeldus on suhteliselt sarnane aeg. Meil on II samba süsteem olnud ca 23a, millest viimased ca 9a on olnud indeksifondid. Väga palju on korrastatud nüüdseks ka väljamaksetesüsteemi.
Siin kehtib natukene ka elementaarmatemaatika - kas teha esmalt väikesele osale kogu kogujate hulgast väljamaksesüsteem korda või alustada enamusele kogumise korda tegemisest. Sinu valik tundus olema, et väljamaksesüsteem korda ja alles siis vaatame kuidas koguda. Veider, kuid ju siis nii peab olema. Õnneks tehti teistpidi ja sellega on mõniaeg pikemalt saanud juba täiesti OK tootlust teenida.
See on muidugi tore ideaalmaailm, et teeme kõik korraga korda, kuid näed, paraku ressurssi on jagunud vaid sammhaavalisele korrastamisele.
Mis aga puudub haridusse, siis kuidas tead Sina kui palju on mul haridust või haritust?
Kui investor kaalub kasutama hakata mingisugust investeerimisplatvormi, ja näeb, et sissemaksed lähevad küll ilusti läbi, ainult et raha välja võtta sealt enam ei saa, siis mis otsuse investor sellise platvormi kohta teeb? Kas paneb raha sisse? Ei pane, sest see on skämm.
5 Likes
Mis selles II samba väljamakses siis veel puudu on? PIKi pealt võiks olla “fondipensioni-laadne” võimalus, aga arvestades PIKi osakaalu, siis sellega ilmselt eriti ei pingutata.
Fondipension lahendas põhimured ära.
Süvene palun natuke. Eelmised postid räägivad sellest, kuidas väljamaksesüsteemi kordategemine polevat olnud üldse esmajärjekorras nii oluline. Et see on okei seda teha millalgi hiljem, kui kõik juba koguvad.
1 Like
Kas ainult voodihaiged vajavad abi. Alles eespool tõdeti, et juba enne pensioniiga hakkab töövõime vähenema ja eriti ei taheta enam tööle võtta. Oleks ainult vanuritel pappi, mileega teenust tasuda, küll neid hooldajaid leiab.
Mis seal siis tegemist vajab?
No jumal küll, palun loe eelmisi postitusi enne kirjutamist?
Plärtsuda viitsib, aga ühe lausega öelda, mis puudu, käib üle jõu.