Jällegi: ei ole see sammas mõeldud jõukuse kogumiseks, vaid tulevastelt riigieelarvetelt koormuse vähendamiseks olukorras, kus maksutulu kukub ja küsijate/saajate arv kasvab. Iga okas on abiks. Ei kavatse riik kunagi esimese sambaga kedagi jõukaks teha ja ei suudagi seda, nagu ei saa jõukaks ka teise ega kolmanda sambaga.
Ma ei tea kuidas sa sellise järelduseni jõudsid.
Kui sa oled täna 40-aastane, siis selle kalkulaatori absoluutsumma ei peegelda tegelikku pensioni, sest võrrandist on veel puudu 25 aastat staaži.
Nagu juba eespool öeldi, siis ainus, mida see pensionikalkulaator enam-vähem adekvaatselt näitab, on I ja II samba omavaheline proportsioon. Eespool toodi näitena, et ~30% pensionist tuleb teisest sambast.
Täppismatemaatikasse minemata võiks siis eeldada, et nende palganumbrite juures on II sambasse koguja pension tulevikus umbes 30% võrra suurem kui selle pensionäri oma, kes raha sambast välja võttis. Kas seda on palju või vähe? Võid oma ema tänasele pensionile 30% juurde liita ja mõelda, kas on abiks või mitte.
2 Likes
Sellise väite juurde ootaks küll täppismatemaatikat.
See läheb vastuollu jutuga, et veel 40-aastaselgi pole mõju veel näha.
Mõju absoluutnumbris pole näha, sest mõlemas komponendis veel 25 aastat koguda.
40-aastasel foorumikasutajal pole mõtet kõrvutada oma pensionikalkulaatori praeguse hetke summat oma ema pensioniga, kellel 25 aasta võrra esimest samba osakuid rohkem.
Aga proportsioonidest saab juba aimu.
Mina saan paberinurgal sellise pildi keskmise palga saajale:
Sarnaselt eeltoodud pensioni kalkulaatoriga on kõik tänastes hindades.
Keskmine palk 2000€.
Pensionini töötatavad aastad 42
Pensionil oldav aeg 18
Pensioni baasosa 377
Pensioni aastahinne 10.
II sambasse kogunenud summa on 42*12*2000*0,06=60480€
Keskmine väljamakse kuus 60480/18/12=280€
I samba pension 377 + 10*42 = 797€
I samba pension II sambaga liitujale = 377 + 10*42*0,8 = 713€
sissetulek II sambaga liitujale 713€ + 280€ = 993€
Suhted jäävad kehtima, kui fondi tootlus on ligikaudu võrdne palgatõusuga ja pensioni aastahinde muutusega.
Üldpildis on minu jaoks tegu õiglase “boonusega”. Sissetulek on liitujal ca 25% kõrgem, millest ca pool on enda panustatud 2% ja teine pool riigi “kingitus” (säästmise eest).
6 Likes
Marker, see ongi kogu nende kalkulaatorite probleem, et mingil hetkel pannakse “summa lukku”.ehk et 60k miinus 280 eur= 59720eur ei tooda edaspidi midagi.
Sinu näite puhul, 60k pensionile minnes jagatakse 18 aastaga… aga…
60k edasi investeerides 10%-ga aastas saad 500eur kuus ainult dividendidelt/intressidelt/kasumilt ja 60k jääb alles.
Isegi 5% tootlusega saab rohkem, kui SINU näites toodud 280eur.
Kui sa seda 60k välja ei võta ja madratsi alla ei pane, siis iga vähegi mõistliku investeeringu korral saad sa mitte ainult suurema väljamakse vaid oled võimeline ka suurendama regulaarselt nii igakuist väljamakset kui ka kasvatama seda algsummat-60k… mis lõppkokkkuvõttes on pärandatav ja annab lastelastele ikka väga korraliku boosti.
6 Likes
Fondipensioniga justkui ei panda midagi lukku?
Tegelikkuses ei pandagi, aga kalkulaator mingit keskmist või suvalist protsenti arvutama ei hakka ja paneb automaatselt 0% kasvu kogu perioodil kogu summale… kalkulaatori algseadistus lihtsalt.
60k jagatud 18a-ga markeri=pensionikeskuse antud valemis on 277,7 sentidega kuus ehk et kasvu selle 18 jooksul (kalulaatori järgi) ei ole.
1 Like
Sa ei lugenud tähelepanelikult, Lukku ei panda mitte ainult summa, vaid ka inflatsioon ning palga ja pensioni tõus, Kõik on tänastes hindades
Kui sulle arvutada number, et 40 aasta pärast on sul II sambas xx Euri, siis pole sellest midagi abi, kuna sa ei tea ei hinnataset ega sissetulekute taset sel ajal. Kõigi nende ennustamine sinna ette on väga suure veaga. Seetõttu on oluliselt selgem väljendada tänastes hindades. Inflatsioon, palgatõus, pensionite tõus, investeeringute tootlus liiguvad mingilgi määral sarnaselt, seetõttu on tänastes hindades täpsem ja ülevaatlikum.
Arvutus on tõene, kui “summa” tõuseb pensioni aastahindega sama kiirusega. Kui tõuseb kiiremini, siis “kasu” kasvab ja vastupidi.
3 Likes
See ongi müstiline, kuidas infesteerimisfoorumis mingi seltskond seletab kuidas tänane karsonkompuutri 30 000 muutub 30 aasta pärast 120 tuhandeks, aga samalajal “unustab” see seltskond ära, et inflatsioon teeb oma töö ja heal juhul võrdub see tuleviku 120 000 ostujõult tänase 30 000-ga.
2 Likes
Kui raha väärtuse langus on inflatsiooni tõttu 30 aastaga nii suur, siis viimastel aastatel enne pensionile minekut peaks Karlssoni palk olema kordi suurem ja sissemaksed sambasse samuti, seega investeering ei oleks mitte 120000 vaid proportsionaalselt suurem kasvades koos inflatsiooniga, unustad et samal ajal kui kogutud väärtus kasvab loodetavasti inflatsioonile lähedases rütmis( nagu indeksid läbi aastakümnete teinud on) siis kasvavad ka sissemaksed ajas kuni pensionile minekuni koos juba kogutud investeeringutega.
Müstiline, et seda peab investeerimisfoorumis meelde tuletama.
5 Likes
Marker, kui sa teed kalkulatsioone 40+aastat ette, siis muutujaid ette näha/arvutada ja kalkulaatorisse panna on suht pointless aga tee sama arvutuskäik inimesele, kes läheb pensionile yhe kuu pärast ja see 60k ongi lõppsumma.
Kalkulaator tahab kogu summa nulli viia määratud aastate jooksul (18 aastat su näitel) ja seega on pandud võrduma tootlus inflatsiooni/väljamaksetega ja väljamakse peaks olema esimesel aastal võimalikult suur (arvestades inflatsiooni ja kasumi suhet).
Mu mõte oli selles, et kui täna leping sõlmida 60k-ga, siis 10% tootlus annab aastaga 6k juurde ja väljamakse 280 eur kuus järgmise 12 kuu jooksul hoopis kasvatab algsummat umbes 62+kni…
Aasta hiljem annab kalkulaator 62k jagatud 17 aastaga väljamakseks päris korraliku tõusu (sest calc. tahab ikkagi summat nulli saada) aga hoides joont, kus väljamakse algsaldot ei vähenda/pigem kasvatab, siis väljamakse võimekus kasvab eksponentsiaalselt võrreldes inflatsiooniga.
10 aastat hiljem on inflatsiooni mõju muutunud praktiliselt olematuks, samal ajal kui algpanus jätkab kasvamist.
Pensionipõlves jääb tegelikult ainult 1 lihtne kysimus:
Kas tõmmata max. võimalik summa kohe kontole või vähemalt alguses yritada põhisummat saasta ja suurendada eksponentsiaalselt iga järgmise makse võimekust.
1 Like
Väljamakse algoritm on riigi poolt paika pandud ja seda sa muuta ei saa. 18 aasta fondipensioni valides jagatakse su fondiosakud piltlikult 216 “kuhjakesse” (12*18) ja iga kuu lunastatakse nendest üks, mis siis vastavalt hetke NAVile sulle välja makstakse. Kui sul oli fondis näiteks 216 osakut, siis iga kuu saad 1 osaku väärtuses väljamakse. 18 aasta pärast on osakud otsas. Selles mõttes on su arutelu õige, et tõenäoliselt väljamaksete alguses portfelli väärtus tegelikult tõuseb, aga üldises pildis pole see oluline.
Tähendab fondipensioni korral fikseeritakse väljamaksed fondiosakute arvu järgi?
Seda võib nii ette kujutada. Tegelik väljamakse matemaatika on esimesel kuul 1/216, teisel kuul 1/215 jne… sinu positsioonist, kus jagaja on lõpuni jäänud kuude arv. Tulemus on sama.
1 Like
Pole päris kindel, aga karu001 välja käidud mõttekäik peaks minu arust tehtav olema:
a) Fondipensioni kestusel pole ülempiiri - pane kasvõi 1000 aastat.
b) Fondipensioni ennetähtaegseks lõpetamiseks saab samuti avalduse esitada ja seejärel uue kestusega fondipensioni avalduse esitada.
Seega, vähemalt teoreetiliselt, peaks kestusega mängides saama tekitada ka olukorra, kus reserv kas kasvab või kahaneb vastavalt enda soovile.
Ainus, mida silmas pidada, on see, et täieliku tulumaksusoodustuse säilimiseks ei tohi kestus
olla väiksem kui eeldatav eluiga järjekordse avalduse esitamise hetkel.
See toimib ainult teoreetiliselt täpselt nagu ka PIK foorumis teise alateema all.
Sa teed valiku 1 KORD ja siis calc. arvestabk lõputult… ehk et iga muutus tähendab uue lepingu sõlmimist/muutmist. Kui palju keegi tahab aastas lepingut muuta/sõlmida, mille jõustumine võtab kuni kvartal aega?
Ma saan aru, mida sa mõtled, aga täna seadus sellist väljamaksemudelit ei võimalda.
Marker, minu jaoks pole mitte matemaatika ise keeruline… kui ma tahan pensionile jääda, siis ma tahan olla ka ainus otsustaja, millal kuidas ja kellele see summa arvestatakse. Hetkel on sul valikud:
1 Võtad 100% välja
2. Annad 100% kindlustusele
3. fondipension planeerib see 100% ära.
Kui ma olen pensionil ja see PIK on mu väljateenitud pension, siis miks ma ei saa/või sealt suvalise ISE välja kanda? Olgu see siis laekuvad intressid võlakirjadelt/dividendid või aktsiate myygist saadav summa. Äkki ma tahangi IGA NÄDAL mingit väikest summat või otsustan mingil hetkel et polegi vaja ja las kasvab edasi…
Investeerimiskontol on see võimalik, PIK tootab sama T+3 alusel ju.
2 Likes
Aga võiks ju… ma muidugi saan aru, et kõik käib seaduste järgi aga see loogika oleks just inimestele (ja lõpptulemusena riigile) kasulik… või kelle jaoks me neid seadusi teeme… pankade?