Kuidas töökoormus ”aastate osakuid” mõjutab, nominaalne staaž jookseb ju sama tempoga edasi ja palgast sõltuvat osa on valemist jätkuvalt maha viilitud?
kas palk jääb siis 100% samaks kui koormus on 10%? palgast ju sõltub pool osakutest.
Kas pensionile mõjuks paremini see, kui töötaja üleüldse vallandatakse ja 50% aastate + 10% palgaosakute asemel laekub mõlemat null protsenti? Või pannakse tööandjale kohustus inimesi palgal hoida ka siis, kui neile tööd pakkuda polegi?
vallandamisel saab inimene uue töö otsida aga mis tööd sa leiad päevaks kui öeldakse, et homme ära tule aga ülehomme võibolla leiame tööd. Selline nökerdamine viib viimased eestlastest palgatöötajad eestist mujale ja asemele tuleb odavtööjõud mujalt. Aga eks see ongi meie eliidi unistus vist.
2 Likes
Huvitav, millest tulevad nii suured erinevused? Kas erinevates arvutuskäikudest või indeksite suuremast osakaalust Eesti pensionifondide hulgas? Pensionifondide maht oli 2024. aastal OECD järgi Eestis 18% SKP-st, mis on viis korda väiksem kui on OECD riikide keskmine. Täiendavaks võrdluseks – Eesti rahvaarv on OECD riikide rahvaarvust 0,1%, kuid pensionifondide varade maht on ainult 0,01%. Seega on Eesti inimestel endiselt kogutud pensioniks kordades vähem kui on OECD riikide keskmine.
Reaaltootlused, ehk siis inflatsioon on juba maha arvestatud!
Inimesel on ühesugune vabadus endale uus töökoht otsida nii siis kui ta töötab ühel ametikohal nädalas 70 tundi, 40 tundi, 30 tundi või 20 tundi … Kes tahab otsida, see otsib seda igal juhul, kes ei taha otsida, see ei otsi seda ei minimaalse töökoormuse puhul ega ka siis kui ta töö kaotab.
See - tööotsimine - on samasugune nähtus kui see, et vaatamata II sambast laekuvale pensioni suurusele, ei kao kunagi ära surve valitsusele tõsta pidevalt ennaktempos I sambast laekuvaid pensionimakseid.
Mind huvitab ka selle küsimuse tegelik vastus. Mul pole nimelt mitte mingit huvi ametliku pensionieani 100% koormusega punnitada. Kui staažiosakud jooksevad samas tempos sõltumata koormusest, siis 25-50% võiks veel mõned aastad peale 55-t teha.
Jutt käib ilmselt solidaarosakust, Mis arvestatakse vastavalt aasta jooksul makstud sotsmaksule.
Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt.
Väiksem koormus võib olla. Miinimumpalka pead olema saanud.
https://et.wikipedia.org/wiki/Vanaduspension
1 Like
Kaur - sinust? - https://www.youtube.com/watch?v=f0KHynMEpD4
3 Likes
Enam mitte, kunagi küll jah. Ma pingutan rohkem selle nimel, et sissetulekud oleksid suuremad ja suudaksid katta suuremaid väljaminekuid. Nii on palju mugavam. Mul naine tavaliselt õhtuti küsib, et millisesse kohta siis hommikul tööleminek on. Aga seda, et iga päev on tööleminek, ta juba teab. Samas eile kuulasin tööl raadiosaadet reisisellidest, kelle hobiks on võimalikult palju mööda Eestit ringi rännata. Väga huvitav saade, väga huvitavad inimesed. Ka nii saab elada, muidugi, mina lihtsalt pisut hiljem.
Bueno! See läheb plaaniga kenasti kokku.
Miinimumpalka on tõenäoliselt vaja juba tervisekindlustuse jaoks. Pensionilisa parema algoritmi põhjal on boonus.
oma pensionisuurust ja pensionile minemise eeldatavat aega saab igaüks ise vaadata, kui minna aadressile: Pensionikindlustuse registri teatis
ja sealt saab juba vastava kalkulaatori aktiveerida/valida.
Ilma täpsematesse numbritesse laskumata tahaks öelda, et selle arvutusmudeli tulemuse põhjal oleks minu näitel ja tänase arvutuse järgi 2.samba ‘lisapanus’ igakuisesse pensioni(bruto)summasse ca 30%.
iseasi küsimus, et kas ja kui palju seda mudelit, õigemini selle tulemust uskuda või loota, et see kunagi tulevikus nii suur ka olema saab.
takkajärgi tarkusena ütleks, et parim pensionisammas on riiklik eripension! vähemalt nii kaua kuni on riik ning kui see eripension arvutatakse põhimõttel ‘kindel koefitsent viimase ametipositsiooni palgast’.
2 Likes
Selliste mudelite tüüpviga kipub olema, et liitintressi rakendatakse küll oodatavale palgakasvule ja investeeringutootlusele, kuid mitte raha väärtuse vähenemisele inflatsiooni läbi. Mis kasu on ilusast numbrist, kui (näiteks) 4% inflatsioon sellest 20 aastaga poole nahka paneb?
4 Likes
See veebileht peaks näitama puhast “tänase päeva seisu”. Kõik tulevikuprognoosid tuleb endal teha. Inflatsioon tulevikku otse ei mõjuta. peale pensionile jäämist mõjutab ainult pensioni aastahinde ja fondipensioni fondi “tõusu” suhe. Seni muidugi palgakasvu kiirus ka.
peale järelemõtlemist ma kinnitaks 'marker’i arvamust, et see arvutusmudel nö. kajastab tulemust/väärtust kui peaks ‘täna pensionile minema’, ehk mõneti on ta sõltumatu erinevate (kasvu)tegurite prognooside usaldusväärsusest ja sellest tulenevalt võiks see tulemus teatud üldistamisega justkui näidata tuleviku pensioni NPV-d.
kuigi ma olen nõus, et tuleviku pensioni üks suur oluline määramatus tuleneb poliitilisest olukorrast + tööealiste ja pensionäride suhtest
ning sellest pisikesest asjaolust et “pensioni” loojaks peetakse Bismarcki ehk “pension” on ca 140-150 aastat vana leiutis aga mina isikilikult ei ole üldse kindel, et see ‘toode’/‘leiutis’ oma 200. aasta sünnipäevani praegusel (riikliku pensioni = 1.sammas) kujul vastu peab. Eriti kui arvestada praeguseid majandus- ja tehnoloogilisi ning poliitilisiarenguid.
1 Like
Minul endal on jäänud pensionini alla 20 aasta. Ausalt öeldes ma väga ei usu, et siin 20 aastaga suurt midagi muutuks ja maa oleks selleks ajaks tühi ja paljas. Kuigi jah - kui ma elaksin näiteks Iraanis või Iisraelis, siis ehk oleksin tunduvalt skeptilisem. Aga siis oleks nähtavasti tõesti juba palju suuremaid probleeme üksikisiku vaates kui mingi pension.
See kalkulaator minu meelest on päris hea selles mõttes, et see ei aja mingit umbluud tuleviku kohta vaid kajastab konkreetse ajahetke seisu. Sealt saab siis igaüks ise vaadata, kuidas ta selle summaga toime tuleks või siis ei tuleks. Kuna see siin on siski investeerimisfoorum, siis võib eeldada, et kui pensioni eest saame osta leiba, siis investeeringute eest ka vorsti leivale.
See kalku tegelikult näitab ära ka, et teisest sambast reaalselt kasu saamiseks peab meeletult suur palganumber olema. Mul näiteks hetkel teises sambas pea suurusjärgu võrra keskmisest rohkem ja pensioni suuruseks näitab ainult natuke rohkem, kui mul praegu ema pension on.
2 Likes
Kui sa pole keskeaks suutnud mingit jõukust koguda, siis sa ei suuda ka seda keskealiselt pensioniks koguda sest 45 aastase mehe prime on möödanik ja tervis ning vastupidavus pole enam ammu see mis oli 20 aastaselt, et seda jõukust hakata koguma maksimaalselt tööd rügades. Seega see pisut hiljem saabub üsna suure tõenäosusega peale esimest ületöötamisest saadud insulti või infarkti, kui muidugi õnnestub see üle elada.
2 Likes
Lisaks oma hoolikalt kogutud II sambale pärandab selline inimene reeglina ka oma igasugused pensionikka planeeritud reisi-unistused ja hästi-elama-hakkamise unistused oma järglastele. Vana teada tõde on, et ka kirstus saab puhata.
1 Like