To: Jate.
Kui kunagi tulevikus pensionit (õigemini vanurite sotsiaaltoetust) rublades saama hakatakse, siis selles ajaks on II sammas ammu likvideeritud ja selle varad konfiskeeritud. Ning pensionisaajad, kes veel elus on, ei pruugi enam Eestiski paikneda, vaid Siberis.
Pull lugu on see, et kui selle 17 aasta jooksul juhtub ka inflatsioon olema 6%, siis on see 80 000 “päeva lõpuks” endiselt tänast 30 000 väärt.
Pruunsild ütleb ise ka, et üle keskmise sissetulekuga isikutele on kasulik II sambas edasi alla, alla keskmise teenivad mitte
Pruunsild vist ei ole kõiki esimese samba moodustumise mehhanisme endale selgeks teinud?
Kui palju muidu 3. sambasse kogute? See on ju vabatahtlik ja 1. sammast ei vähenda(ei kaota sellest tohutut 1,5€-3€ aasta eest). Ma siin üleelmine kuu panin sinna 400€, eelmisel kuul 600€ ja sellel kuul 600€. Pensioniindeksfondides moodustab USA minu jaoks liiga suure osakaalu ja sellepärast võtan sellest kuust alates investeerimiskontole, n.ö. 4. sammas, Rootsi indeksit ka jälle juurde.
Puhka jalga
LHV Pensionifond Aktiivne III - juhul kui tahad 3. sambas aga mitte jälle SP500 olla.
Tõsi, enamus võlakirjade reaaltootlus on meie inflatsiooni arvestades negatiive aga muidu üks väheseid valikuid turul mis ei ole kõikide lemmik indeks.
Pensionifondide nimesid pidevalt muudetakse ja see tekitab segadust. Kas keegi teab millise nimega on praegult kunagised fondid Luninor A ja Swedbank K3. Tahaks teha võrdlust kui oleksin nendesse jäänud võrreldes indeksfondiga.
01.apr.2017 viisin Swed K3 ja Luninor A-st üle Tulevasse. Swediga võrreldes on tõus 2x, Luminoriga 2,7x. See on ainult üleviidud osa kohta, edasine kogumine vajab täpsemat arvestamist. Võib olla suurt vahet ei olegi tänaseks kuna Tuleva osakuid tuli edasi osta kallimalt.
Kas Lätis oli ka täpselt sama skeem nagu meil, et 2% palgalt ja 4% 1.st sambast ja nüüd on 3% 1.st sambast?
Siin Mart Jesse annab oma arvamuse, miks II sammas pekki läks: „Poisid, kui palju te raha tahate?“ Kuidas eksminister pakkus altkäemaksu ja muud lood - Eesti Ekspress
Samas ajakirjanik on esitanud ka hea küsimuse: “Eesti Panga nõukogu juhtinud Mart Sõrg kiitis süsteemi käivitamise järel, et pensionifondid on pankadele eriti soodsad, sest annavad neile väga pikaks ajaks riskivaba raha. Ja fondide haldustasudest kujuneb stabiilse tulu allikas. Kas pankurid ei saanud aru, et nii läheb asi käest ära?”
Selles esitatud küsimuses peitub vastus, miks mingi seltskond ei saa senajani Seederi reformist üle või miks nad käivad siin perspektiivitut ja läbikukkunud II sammas taevani kiitmas. Siinkohal tasuks meenutada, et pensionikoguja jaoks oli tootlus pikka aega sisuliselt null või kohati miinusmärgiga.
#riskivaba raha #stabiilne tulu halduritele
Seederi reformist on siin ammu üle saadud, saa ise ka! Või siis puhka ise ka jalga.
Too midagi uut teemasse, mitte ära käi siinkümneid kordi sama jutuga eri nurkade alt maapõhja laitmas. Tee oma otsused ja ela edasi.
Eks see II ja III sammas ole rohkem maksude optimeerimine. Kui ei saaks tulumaksu tagasi või tulumaksu vabastust siis vaevalt keegi sinna oma cashi sisse pritsiks…
Läti süsteem peaks Eesti omast olema erinev selles mõttes, et sotsmaksust läks enne II sambasse 6% ja I sambasse 15%. Nüüd, alates 1. jaanuarist läheb I sambasse 15% ja II sambasse 5% bruttopalgast. Erinevalt Eestist ei ole Lätis töötajatel omaosalust. Lisaks on Lätis II sammas kohustuslik ja seda lausa alates sünniaastast 1971, nii et II samba vaenajad võivad vaid õnne tänada, et nad Lätis ei ela. Lisaks on lätlastel ka III sammas, aga see on nagu ka meil vabatahtlik.
Kui Lätis pole omaosalust, siis “kohustuslik teine sammas” on sisuta lause. Õige oleks selle asemel öelda “1/4 sotsiaalmaksu laekumisest kannab riik mitte tänastele pensionäridele, vaid tulevaste pensionäride investeerimiskontole”.
Lätis on sisuliselt samad probleemid mis meil - riigil raha pole ja sellest tulenevalt see % 6 pealt 5 peale ka viidi. Seal ka vaieldakse, et eriti madalapalgaliste jaoks oleks soodsam kui nad saaksid kogu 20% sotsmaksust I sambasse ja ei peaks sunduslikult oma 5% kuskil investeerima.
Lätis on samuti käimas diskussioon selle üle, et II sammast tuleks refomida, muuta see vabatahtlikuks, et inimestel oleks võimalik suunata sotsmaksu osa I sambasse. Seletus sellele on väga lihtne - ka Läti populistlikel poliitikutel on näpud pidevalt põhjas ja riigikassa tühi. Kui nüüd suudetaks saada rohkem raha I sambasse, siis saaks sellest näiteks praeguseid pensione tõsta. Mis edasi tulevikus saab - aga mis see meie asi on, las siis tulevikus võimul olijad tegelevad selle probleemiga.
Selles mõttes on muidugi Lätis see II samba küsimus vähem valus, et inimene otseselt ei näe, kuidas tema palgast midagi ära võetakse. See, kuidas mingit 20% sotsmaksu osa ringi jagatakse, jätab suure osa lätlastest eeldatavalt täiesti külmaks, sest seda raha nad nagunii kunagi ei näe.
Et kõik on veendunud, II sammas konfiskeeritakse niikuinii? Kõlab väga halvasti.
No selles mõttes ju oma pangaarvel ei näe. Eestis on reaalselt palgapäeval arvele saabuv summa kohe suurem kui oled II samba lõpetanud, eks nii mõnegi jaoks oli ka see motivaatoriks - kõigepealt saad kogu papi kohe kätte ja boonuseks saad veel igakuise palgatõusu. Lätlaste jaoks aga vahet ju pole, palk jääb ikka samaks, oled sa siis liitunud või mitte. Eks lätlastele proovitakse seda II sambast loobumist müüa maha samade jutupunktidega: finantsturud on heitlikud, tootlused on kas olematud või suisa negatiivsed, II sammas on vargus paeguste pensionäride taskust, II samba raha suunatakse Lätist välja jne. Ei midagi uut päikese all.
Mis moodi see valitsus kavatseb pensioni aastate osakud lahendada kui lõhuvad töölepingu põhimõtted nii, et tööandja peab ainult 10% ulatuses tööaega garanteerima?