Kas see on siin spekuleerimine või on oskate viidata mõnele uudisele, et II sambaga hakatakse asju kinni keerama ja karmimaks muutma?
Valitsuse pressikal, 24.04 Kristina Kallas teatas, et “uue valitsuse ülesanne on Eestis taastada stabiilne kogumispensionite süsteem”.
Kuskil käis läbi jah, et tahavad sisuliselt vana süsteemi taastada.
Michal omaltpoolt teatas, et arutelu, kuidas seda teha, “jätkub järgmistel nädalatel”. Et siis umbes maikuu jooksul peaksid need kurjad kavatsused selguma.
Tahtmine on taevariik, saamine iseasi!
saagu kõigepealt see koalitsioonilepingki valmis … arvestades seda - kui kaua vana koalitsiooni kompaktsem koosolus uut koalitsioonilepingut kokku lepib, tekib mul küll tunne, et see uus koalitsioon nüüd väga koostööaldis küll ei ole …
pealegi 2.samba muutmiseks on tarvis seadusemuudatust aga seda nad sõrmenipsuga korda ei saada ehk tegu ei ole nii erakorralise teemaga, mida saaks nädalavahetusega kabinetisügavuses ära otsustada ja ära kehtestada … nii et, mina hetkel küll (veel) ei muretseks ega paanitseks.
Selle seadusemuudatuse ajalõtku peale minagi siiani naiivselt lootnud olen, aga samas eeldasin et sellesinase faktori tõttu ei võeta sarnast muudatust tõsise näoga isegi mitte arutusele, kuna on ju selge, mida see põhjustaks. Tundub et ma siiski eksisin. Olete kindlad, et seadust ei saa kehtestada kuidagi tagasiulatuvalt vms. Nädalavahetusega ju ka lahkumine sambast ei õnnestu, 5 kuud tuleb oodata…
Ei õnnestu e-valimiste tõttu.
Selleks, et inimesi investeerima ja säästma õpetada, peaks kõigepealt koolisüsteemi ilmuma “rakendusmatemaatika”. Või siis kooli matemaatika muutuma oluliselt rakenduslikumaks ja interdistsiplinaarsemaks. Et meil ei tuleks isegi ülikooli magistritasemelt veel neid "lineaarvõrrandi mehi (naisi, enititeete).
Lisaks tuleb lastele õpetada mõned karmid tõed fiat raha, võla, krediidi, swapi jms. olemusest.
Ma kujutleks ennast klassitäie 10nendike ees ja mul tuleb natuke hirmujudinad peale. Noorsotside röökimine kostab üle terve koolimaja “SEE ei ole ju ÕIGLANE”, “KUIDAS nii saama” jne. jne. jne.
(P.S. Mul on tõsine plaan see kadalipp siiski kevadel ühe akad. tunni raames (esialgu) läbi proovida ja püüda lastele natuke seletada, miks “lineaarvõrrandi mõtlemine” on kapitaalselt vale, miks “tähtajaline kogumishoius” on raha heleda leegiga päletamine jms. pisitõdesid)
Kui matemaatikatunnis õpitut ei panda kokku jesperi mainitud “majandustunnis” õpituga. Kui “majandus” on jälle surmigav kahe lineaargraafiku joonistamine ja ristumispunkti leidimine… siis ei tule kogu sellest asjast mingit tolku.
Lisaks on meil veel psühholoogia. Kindlasti leiab noorte hulgas teraseid ja nutikaid. Neid on, aga vähe. Siis on meil Tate fänklab, kes “feimi ja sulli” küll kangesti tahaks, aga vaimsed võimed on sellised, et “töö” on ainult jõusaalis muskli rebestamine. Healjuhul mingid jõmlikud skeemid keerlevad peas, et kuidas “lollidelt raha ära võtta”.
Ja valdav osa (nii EA kui ümbritseva ajupesu tõttu) tahaks kõigest jõust arbuus-sotsida.
Raske ja okkaline saab see tee olema… raske ja okkaline.
Ma olen üpriski kindel, et investeerimist ei saa õpetada. See on pigem mingitlaadi mindset. Samuti nagu vaesus pole enamjaolt mitte varaline seisund vaid mõtteviis. Sa võid ju innustunult rääkida liitintressi jõust ja illustreerida kümmet moodi, kuidas 100 euri 7% p.a. tootluse juures 10 aastaga 200-ks muutub, aga ta vaatab sulle kalapilgul otsa ja mõtleb sisimas, et hui mul viitsimist nii kaua oodata - lähen varastan töölt rellaka, lükkan tädipojale maha ja saan selle sota way lihtsamalt kätte. Teema läheb psühholoogide, mitte pedagoogide kapsamaale. Lisaks - et inimesest saaks edukas investor, on hädavajalik veel üks omadus … teatud laadi ükskõiksus raha suhtes. Alles peale seda hakkab matemaatika mingit rolli mängima.
Ehk on asi selles, et enamike peakujude jaoks on selleks, et investeerimine huvitavaks muutuks, teatavas suuruses algkapitali vaja. Kui sul ikka juba täna on see “sota” mitte isegi üle, vaid niigi puudu, siis perspektiiv alles 10 aasta pärast 200 saada tundub umbes sama huvitav, kui see kui kõrge muru Alfa Kentauri ümbruses kasvab. Teema läheb tõepoolest psühholoogide, mitte pedagoogide kapsamaale, asi on lihtsalt selles et psühholoog peaks neid koolitajaid pisut koolitama… Maslow püramiid ja need teised asjad. Ning samuti sest ükskõiksusest - rahapuuduses inimene ei saa olla ükskõikne raha suhtes. Inimene mitte ainult ei ole vaene, sest ta mõtleb valesti - ta ka mõtleb valesti, sest ta on vaene. Vaesus mõjutab nii inimese füüsilist kui vaimset tervist.
Peeter Koppel arvamust avaldamas.
Jõusaalis “muskli rebestamist” ei peaks negatiivses konnotatsioonis välja tooma. Peale otsese füüsilise tervise, on sel ka otsene mõju vaimsele tervisele ja -võimekusele. Ja eekätt hakkab selle puudumine tunda andma tagumises keskeas. Ma isiklikult arvan isegi, et see on olulisem, kui investeerimisoskus.
Mulle jääb selle koha peal eriarvamus. Muskli rebestamise tulemusel peaks maa sisse sündima kraav, kuhu läheb kaabel, ronima tellis grillinurga seina, asetuma paigale terrassilaud, sündima peenrakast… aga see on muidugi minu eri-arvamus, et füüsilisel tegevusel peaks olema mingi silmaga mõõdetav resultaat.
See tuleb ilmselt sellest, et sa ei tea , millest sa räägid. Proovi regulaarselt sporti teha ja sa tunned, kuidas su elu läheb paremaks igas mõttes.
Mul on majas ja aias füüsilist koormust iga päev circa 4-6 tundi. No miinimum 2 kui on koolipäev. Mismoodi “sport” ehk sama füüsilise tegevuse higihaisuks ja auruks konverteerimine mu elu paremaks teeks?
To: Offf.
Talvisel ajal ka on aias nii palju tegemist? Ka talvel tuleks sporti teha, mitte ainult suvel.
Enamus rahvast elab korterites ja neist omakorda suur hulk teeb laua taga istudes kontoritööd. Kui sporti ka ei tee, siis see on kindel retsept veeta oma pensionipõli krooniliste haigustega
Ma elasin ka korteris mingid ajad. Sel ajal oli mul suvila. Toimetamist jätkus. Ja noh, talvisel ajal võib kasvõi suusatama minna kui väga vaja. Mul nagu hästi ei ole usku selle higise, umbse 1000x läbihingatud õhuga jõusaali uskumatusse tervislikkusesesse. Miskipärast tundub isegi jalutuskäik pargis kudiagi ligitõmbavam. Koormuse jaoks võib jalutuskäigu ka kergel sörgitempol sooritada.
Enivei, ma pole kunagi oma elus tundnud, et IGAV on, MIDAGI pole teha. Pigem ikka ajab üks töö, projekt, hobi või huvi teist taga ja kõik konkureerivad ühe ja sama 24h peale.
Pole sporti teinud, aga tundub, et see on midagi mõttetut ja ebavajalikku. Kui asendada sport näiteks investeerimisega selles lauses, kuidas kõlaks? Või mis arvamus tekiks selle lause autori kohta? Meenutab natuke nõukaaegset nalja " Nietschet lugenud pole, aga mõistan hukka".
Eks ma olen sinna jõusaali ka ikka nina pistnud. Tundus tülgastav. Igasugu asju on proovitud. Ja jõutud järeldusele, et “sport – see pole igaühele”. Muide, nõustun, et siin on “vaimne tõke”. Ma kulutan tohutu hulga Aega ja Energiat ja tulemus on … NULL. Zero, nicht, nil.
Aed ei värvu, sein ei kerki, peenar ei kaevu, juhe ei jookse… ainult jube aur on magama pandud. Kuidagi ei täi niimoodi raisata.
Minu vaimne tasakaal nõuab, et mingi-füüsilise-tegevuse-tulemus PEAB olema mingi käegakatsutav resultaat. Kasvõi niidetud aiamuru.
Mul ei ole suuremaid vastuväiteid füüsilise tegevuse VASTU… ma saan aru isegi antud tegevuse vajalikkusest, tervise kontekstist. Aga ma tahan näha TULEMUST ja tahan seda näha TÄNA ja KOHE.
NB! Selle juba reedel alanud diskussiooni kontekstis mõõtsin ära. Maasikapüramiidi ehituse käigus tegin laupäeval 100+ kükki. Valdavalt koos “raskustega”. Täitsa viisakas trenn ju.