Millest on tekkinud usk, et tegelane, kelle modus operandi on iga vabanenud summa sirgjoones euronicsisse viia, pensioniea saabumise hetkel ühtäkki valgustunuks saab ega torma kohe oma sammast sirgeks lööma, niipea kui selle välja võtmiseks võimalus tekib?
4 Likes
Vaevalt sellist usku on. Küll aga on lootus, et ühelt poolt on inimene ajaga veidi vanemaks ja loodetavasti targemaks saanud ning teiselt poolt - nagu siin ka välja toodud on - kui ikka kondid valutavad ja haigused peal, siis äkki selle ühekordse väljavõtmisega saab mõnda tervisehäda leevendada. Isegi kui siis keegi otsustab stippareid vaatama minna või uue teleka osta, siis so be it. Palju kurvem on sellel, kes raha välja võttis 2021 ja ära kulutas. Tal pole midagi enam oodata pensonieas. Sammaste lõhkumise vastasus tulenebki sellest, et äratada “isemõtlejad” ennem üles kui hilja on.
1 Like
II sammas on tööriist valdavalt palgatöötajale. Ettevõtjatel on komme ettevõtlusega tulu teenida ja seeläbi oma seljatagust kaitsta.
Mis puutub põllumehe näitesse, siis see on puhas valitsuse playbook ehk puudulik funktsionaalne lugemisoskus. Täiesti suva, mida sugulane kusagil suvilas kasvatas ja kuidas numbreid kokku lugedes. Riigieelarvest oodata sel sugulasel pensionipõlves äraelatavat pensionit on naiivne. Tuleb ka veidi endal midagi teha, kas siis hakata ise põllumeheks või kui on palgatöölisena rahul, siis kasutada maksimaalselt hästi ära riigipoolseid soodustusi investeerimiseks.
Eesti inflatsioon ei jää igaveseks nii kõrgeks võrreldes Soome või Rootsiga.
Indeksifondid - vali siis Tuleva ja mine liikmeks. Saad eriti odavalt investeerida ja pensionifondihaldurit ka pole põhjust mõnitada. 0,3% varade pealt pole just röögatu kasum, mille pärast äri ajada.
2 Likes
Mis sa sellega öelda tahad? Üldiselt jah, ettevõtjad üritavad oma tulu võtta välja läbi dividendide, mitte sots maksustatud palga …
Muuseas see näide oli väga hea. Inimesel oli peas idee, kuidas ta on põllumees, saab tasuta kartulit, hoiab raha kokku. Kui üks moment lõi arvud kokku sai aru, et nii kallist kartulit lihtsurelik ei söögi.
Samamoodi isegi elementaarne arvutus näitab, et pensioniks kogumine läbi fondide on keskmisele palgatöötajale nonsense - see summa mida ta suudab kõrvale panna ei oma veidi suuremas pildis mitte mingit erilist mõju tema toimetulekule pensionieas. Enamik rahast peab tulema ikkagi kusagilt mujalt, st riiklikust pensionist.
Kui ütled, et riikliku pensioniga on tulevikus kellad (mis on täiesti võimalik) siis pensionifond on meil lihtsalt illusioon, tulevaste pensionäride rahustamiseks või siis pensionile jäädes saab paar kuud pidu panna ja lõpetada türisalu panga laenuga, mida pole vaja tagasi maksta.
Ma ei näe, et pensionisambaga oleks isegi reaalselt võimalik katta märgatavat osa vajaminevatest summast. Samuti ei lahenda see ära nagunii kõiki muid demograafilisi probleeme. Sul pole rahast kasu, kui füüsiliselt pole hooldajat ning arsti näiteks.
Me muuseas aastaid tagasi live-is vaidlesime sellele teemal, kus sa pidasid inflatsiooni kasvu võimatuks … 25 aastat on pikk aeg ning mina küll ei julgeks väita, et selle aja jooksul, ei pruugi me näha kahekohalisi inflatsiooninumbreid uuesti.
Tuleva teeb oma fondiäri selle pärast, et inimestele head teha … mitte selleks, et kasumit teenida. Päriselt räägid seda juttu?
3 Likes
Milline on äraelatav pension? kas tänane sobib?
Valitsus kinnitas riikliku pensioni 2025. aasta indeksi, millega tõuseb 1. aprillist keskmine vanaduspension 5,7 protsenti ehk 43 euro võrra tänaselt 774-lt eurolt 817 euroni ning rahvapension 393 euroni kuus.
olukorras kus:
2025. aastal on miinimumpalk 886 eurot ja 2024 oli 820 eurot.
ma arvan et olukord, kus keskmine vanaduspension on väga lähedane alampalgale, ei ole tegelikult üldse mitte halb, kuigi jah - alati võiks ju rohkem olla, eriti siis kui ise pensionär oleksin 
ps.
pakun edaspidi ei ole suurim kasv mitte niivõrd vanaduspensioni summa(de)s vaid nn. eripensionide summade kulukasvus ja minuarust oluliselt õigem oleks kõik need nn. konkreetse ametikoha töötasuga seotud pensionikulud kajastada vastava valdkonna kuludes st. kohtunike eripensionid kohtute eelarveridadel, kaitseväelaste omas kaitseväe personalireal ja politseinike omad sisekaitse real jne. st. kui kulud on kuluarvestuslikult(tekkepõhiselt) enam-vähem õigesti kajastatud, siis on kõigile lihtsama vaevaga näha, kuhu kulub ja kuhu hakkab rohkem kuluma … sest puudu on jääb juba täna ja tulevikus on veel rohkem puudu …
5 Likes
Minu 2. sammas praeguse hetke seisuga(näitab selle aasta tootlust).
Huvi pärast vaatasin, esimene sissemakse suurus palgast oli sinna 2004a ja 6€. Vahepeal on kasvanud nii palgad, kui ka tõstetud sai sissemakse protsenti. Ja 20 aastat kogumist on veel ees. Lisaks sellele on veel ka 3. sammas.
1 Like
Mina väidaks küll seda. Tuleva ei ole äriettevõte. Tuleva on nimelt ühistu. Tuleva liikmeks võib asutda pmst iga 18-aastane füüsiline isik, kes on suunanud oma kohustusliku või vabatahtliku kogumispensioni makse ühistule kuuluva fondivalitseja pensionifondi, kes pole kriminaal ja kes on tasunud liitumistasu. Kui arvad, et Tulevas aetakse mingit hirmsat kasummi taga, siis väga lihtne - astu aga liikmeks ja osaled vastavalt ühistu põhikirjale ka selle suure kasummi jagamises. Nii lihtne ongi.
6 Likes
Aga nii oli, nii on ja nii jääb. Nõmme grupis on just kaks huvitavat paralleelselt jooksvat lõime. Üks räägib “muukeelsete” “guljänjedest” kusagil Sütiste ja Laagri parkmetsades, kus tehakse keelatud kohtades tuld, jäetakse endast maha sodihunnikuid ning rikutakse avalikku korda (joove, müra). Korrakaitseüksus ei vaata sinnapoolegi. Samal ajal trahvitakse Nõmme piirkonnas eraomanikke, kes on auto jätnud omaenda hoovi sissesõiduteele (jah, formaalselt on see tõesti linna maa, jah, leidub paragrahv, mis räägib "liikluse takistamisest).
Karistatakse ikka seda, kellelt ON midagi võtta. Pole üldse ime, kui II sammas käest ära võetakse, neilt, kes on kogunud. Sest sealt on mida võtta. Ja see raha kulutatakse kaltsakproletariaadi täitmatu isu rahuldamiseks, et muidu hangud-ja-tõrvikud.
Kõikidel ajastutel kõikide uskude ja riigikordade ajal on kõik s…tad valitsused nöökinud alati oma kõige kuulekamaid, patriootlikumaid ja seadusekuulekamaid alamaid.
8 Likes
Ah või kohe selline absoluutne maailma tipp-majandusautoriteet nagu Võrklaev väidab. Eino, siis see peab muidugi tõsi olema.
8 Likes
Kas keegi paneks kokku ammendava nimekirja asjadest, milliste kaupade ostu tohib pensionist rahastada ja milliste mitte. Seni olen välja lugenud, et autot, telekat ja valuvelge kindlasti ei tohi, aga reumarohtu näiteks tohib. Kui kunagi pensionile lähen siis löön selle nimekirja naelaga seina. Muidu võib vanas eas asi sassi minna ja ostan kogemata veel mingi vale asja.
Veel lihtsam oleks, kui see nimekiri oleks kohe pensioniseadusesse sisse kirjutatud ja kaupmeeste kassasüsteemidesse integreeritud. Lähed peale pinsipäeva euronicsisse II samba raha maha laristama, aga kaardimakseterminal ütleb “keelatud tehing” ja müüja viib su ihaldatud triikraua või printeritooneri kasseti riiulisse tagasi ja ongi päev päästetud.
19 Likes
Kuda seda kasumit siis jaotatakse ?
9. Kasumi jaotamine
- Ühistu kasum arvutatakse IFRS raamatupidamisstandardi järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsuse alusel.
- Kasumi jaotamine toimub pärast iga viieaastase perioodi möödumist. Esimest korda võib Ühistu otsustada dividendide maksmise 2022. aastal majandusaastatel 2017-2021 kogunenud kasumi osas.
- Liikmetele tehakse väljamakseid (dividend) eelmiste majandusaastate kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum.
- Liikmele makstakse dividendi vastavalt liikme sissemakse proportsioonile pensionikapitalis ja liikme pensioniboonuse väärtusele. Osakapitali, liitumistasu ja reservkapitali arvesse ei võeta.
- Pensioniboonuse arvutamise ja maksmise korra kehtestab Ühistu nõukogu ja arvestust pensioniboonuste suuruse kohta peab Ühistu juhatus. Pensioniboonus ei tohi olla väiksem kui null koma null viis protsenti (0,05%) aastas ja pensioniboonus arvestatakse Ühistufondivalitseja poolt Ühistu liikme II samba ja/või III samba sissemaksetelt teenitud kasumilt.
- Ühistul on seaduses sätestatud suuruses reservkapital. Reservkapitali kasutatakse üldkoosoleku otsuse alusel kahjumi katmiseks, kui kahjumit ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.
Me vast kõik mõistame, et küsimus ei ole raha Euronicsisse viimises, vaid sellele järgnevas käsi pikali riigi suunas olukorras (valimiskasti taga), kus hääle saab see, kes rohkem pensionit lubab.
2 Likes
Arvestades, et kogumispensioni ennetähtaegse kasutuselevõtu võimalust kasutas vaid 12% täisealisest elanikkonnast, peaks kogujatel valimiskastide ees neist päris jõhker ülekaal olema, või mis?
Reaktsioonid sellele lõimele:
-
Palgatöötaja elab palgapäevast palgapäevani ja kui palk vähekenegi stabiilselt laekub, siis suurim mure on Espersso Macchiato ostmine. Ettevõtja elu on enamasti alguses korralik struggle ning kui sealt tullakse võitjana välja, siis saadakse aru nii sellest, et jõuaks saamisel on oma hind kuid sellest, et jõuaks tasuks ikkagi jääda ehk siis investeerida.
-
Põllumehe näide oli väga halb. Antud juhul peaks siis seda lahti mõtestama selliselt, et sügisel see professionaalne põllumees (mitte potipõllumees) mõtiskleb: äkki ei hoiaks seemet kevadeks. Hea oleks praegu maha müüa, saaks raha ja osta midagi luksuslikku. Kes teab, kas kevad üldse tuleb ja kui tuleb, küll siis keegi ikka ju aitab.
-
Ma ei mäleta inflatsioonivaidlust. Isegi kui see oli ja tänane pilt on erinev, siis pole mul probleemi tunnistada, et tegin vea. Teisalt - isegi EfTENi Viljar Arakas ütles, et suurim viga oli intressimäärade cappimata jätmine viimastel inflatsiooniaastatel. Aus viga ja konteksti mõttes - isegi kui vaidlesime, siis see oli ikka pikka aega tagasi ning andestust, et ma ei suutnud ette näha asju, mida isegi tõelised eksperdid ei suutnud. Minu austus Viljari vastu!
- Tuleva on ühistu ja nende eesmärk ei ole maksimeerida omanikele jagatavat kasumit, vaid parendada pensionisüsteemi puudujääke.
2 Likes
See, et käsi on pikalt riigi suunas, nõudmisega: “anna veel pensionit, veel ja veel rohkem!”, ei ole üldse seotud sellega, kui suur on parasjagu makstav pension. See käsi jääbki pikalt sirutuma, alatiseks.
7 Likes
Asi taandub veidi jälle sinna, et mõistlik jäi paigale ja suudab mõelda, keda valida. Kaalukausihääled on seal teises grupis valdavalt.
12% loogikast ei saa aru, palun selgita! II sammas pole kõigile olnud kohustuslik. II sambast lahkujaid on üle 20%. Raske on lahkuda sealt, kus sind pole.
1 Like
Kas seadused on vahepeal muutunud. Minu teada on seal ka hetkel lõige:
“Liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub väiksemaks nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%.”
Siit saab välja arvutada, tõenäosuslikult muidugi, mil II sammas muutub kahjumlikuks.
Ma nüüd ei tea, milliste vahenditega te oma tuttavatelt välja peksite teadmuse, kes võttis välja, kes kulutas.
Ainus keda ise tean - üle 60-ne, võttis raha välja, et korterivõlg ära tasuda. Ma tema penisonisummat ei tea, ehk 10K - jumal teab mitme aasta peale, olgu näiteks 200 kuud, elik 50 EUR kuus.
Selles mõttes igati õige point, et pension võiks ka olla 2x alampalgast suurem, aga suure osa pensionäride hääl läheks ikka sellele, kes suuremat pensionitõusu lubab. See poliitiline surve jääb valimistel püsima sõltumata sellest, kui hästi pensionär elab.
7 Likes
Tõesti loodad, et kui 2 sammas sunduslik oleks, ja hakkaksid kindlustusseltsist makseid saama , a la 20 euri kuus, siis ei oldaks käsi õieli või? Naiivsus kuubis nende 2 samba " lõhkumis" retoorika viljelejatelt
2 Likes