Huvigruppide surve on isegi avallikuses hetkel nii metsik, et ma ei imestaks kui tänane fondipensioni võimalus keelustataks ja pensionikogujate “huvides” jääb ainult kohustuslik kindlustusfirmade variant ja ainult “aktiivselt juhitud” kõrgete tasudega fondid, nii nagu see oli enne Isamaa läbi viidud pensionireformi. Nõustun, et samuti ei ole meeldiv variant, et kunagi tulevikus liberaalpopulistid teeks tõesti ettepaneku, et II samba varad jagatakse kuidagi “õiglaselt” ümber.
Kõlab äärmiselt veidralt.
Kindlustusseltse peaaegu jäänud ei ole. Fondihalduritele on fondipension kasulik.
Anna mõni näide huvigruppide survest fondipensioni keelustamiseks? Kus sa “metsikku survet” näed ja kes on need huvigrupid?
Kes keelab pankadel ise hakata ennereformi stiilis pensionikindlustust pakkuma? Autole kaskokindlustust nad ju pakuvad? Lisaks annab ju kõigele igasuguseid tasusu, haldustasusi, hoidmistasusi, väljamaksetasusi jne välja mõtlema hakata. Selgelt ei toimu praegune II samba kohustuslikuks muutmise jutt pensionikogujate parimate huvide kaitsmise eesmärgil või neist lähtudes.
Ojaa, ja rumalatel inimestel võiks valimised ära keelata. Ja mitteliberaalsetel. Ja juutidel. Ja kindlasti leiaks veel mõned. Vabandust, härra misso, kas te teete nalja? Kas mingit eraldi teemat selle jaoks ei ole?
Keegi ei keela pankadel isegi ukse peal popcorni müüa. Huvitav oleks lihtsalt teada, kuidas see metsik huvigruppide surve fondipensioni keelustamiseks välja näeb.
Huvitav, et keegi pole maininud muidugi suurt elevanti portselanipoes, peab vist ikka ise näpuga tema poole näitama.
Kui vaadata lühemas perspektiivis, siis väike arvutus näitab, et hetkel on I pensionisamba tootlikus suurem (indekseerimiste tõttu on ta kiiremini kasvanud) kui ükskõik milline II sammas. Selles osas ei maksa unustada, et riik ei kingi sulle II pensionisambasse raha(4%), vaid võtab selle samal ajal ära I sambast. Ühesõnaga põhipension kannatab. Seega reaalsuses keskmine pensionisambast väljuja on hetkeseisuga … oluliselt paremas seisus tuleviku pensionisuuruse mõttes. Kuna I samba järgi arvestatakse terve su ülejäänud pension (kui elad ka 110 aastaseks) aga II samba puhul on fikseeritud väljavõetud summa või kindlustus, mille puhul peadki elama 110 aastaseks, et oma raha näha.
Muidugi võidakse tulevikus pensionisüsteemi muuta, kuid samamoodi võid ka oma II sambast ilma jääda. Seega poliitiline risk on umbes võrdne.
Riikliku pensioni aastahinne on perioodil 2005-2024 kasvanud +217%; EPI üldindeks sama ajaga +111%, aga S&P500 näiteks +391%. Siin on küll pidepunkt, kui palju on Eesti inimesed tänu poliitikute juhmusele ja ükskõiksusele ning finantsräkiti ahnusele täna vaesemad, kui olema peaks (kus on nüüd Eesti Panga analüüsid, ah??), aga et täna on igaühel võimalik kogumispensionisüsteemi abil S&P500 võrreldavat tootlust teenida, on see elevandike toast lahkunud.
S&P500 pole sama mis pensionifond. Näita ühtegi pensionifondi meil eestis, mille neto tootlus oleks sama.
Teiseks ja olulisemaks on see, et I sammast makstakse sulle välja ka siis kui elad 100 aastaseks. Lisaks veel, indekseerimised toimuvad ka peale pensionile minekut. Vähemalt minu esialgsete arvutuste järgi lõpetad suurema summaga juba peale 10 aastat pensionil olles.
Selle peale muidugi tuleb ütleb keegi, et kui saad 65 summa kätte ja investeerid kõik … kuid sellisel juhul kaob pensioniks kogumise idee ära, kui sa seda raha ei kasuta.
Liitusin kohe alguses, 2002.aastal, ja andsin endale aru, et kaotan 1.sambaga (sest riik tõstab ise pensione jõudsamalt kui mina suudan teenida). Ainuke (ja kõva argument) minu jaoks oli see, et 2.sammas on mu enda raha ning kui peaksin lahkuma varem (kui pensioniiga käes), siis see on justkui mu elukindlustus lastele (et saaks korralikult puhkama).
Kui targemat ei oska, osta endale kasvõi PIK-i peale SXR8 ja saadki S&P500 tootluse.
Keegi ei käsi sul enam kindlustuspensioni teha, kus tootlust väljamakseperioodil pole. Võta fondipension ja kogumisreservi jäägi pealt tiksub tootlus edasi.
Võttes reformi alguspunktiks 1. septembri 2021, kus hakati väljamakseid tegema on EPI üldindeks sealt tänaseni tõusnud +16,21% (217,53972 → 252,80923). Arvestades, et 2021 oli riikliku pensioni aastahinne 7,206 eurot ja hetkel on see täpselt 10 eurot, teeb see I samba kasvuks vastavalt +38,77%.
Pilt on mõnevõrra teine võttes aluseks II samba pensionifondi reformivate seaduste vastuvõtmisest tänaseni ja rohkem teine kui võrrelda siin mitmeid kordi mainitud indeksfondidega. Vaatan et mu indeksfond on 5 aastaga nii ca 60-70% tootlikkusega
Vaata kodanik, sa ju tegeled koguaeg oletustega. Loevad aga faktid. Selle tulumaksu ma sain enamuses tagasi riigilt. Sellepärast see oligi kaalutletud otsus+varem toodud usaldamatus.
II sammas on mehhanism, mis võimaldab inimestel oma brutosissetulekut suurendada 4 protsendipunkti võrra.
Seda nii, et korjad mõniteist või mõnikümmend aastat II sammast, maksad ise küll 2 protsendipunkti, sotsiaalmaksust aga laekub sambasse 4 protsendipunkti lisaks. Siis võtad II sambast raha välja, saad oma 2 protsendipunkti brutona kätte ning lisaks saad veel 4 protsendipunkti brutona lisaks. Ja kui sammas on olnud tootlusega, saad veel lisaraha juurde. Maksad tulumaksu ära. Ja ostad endale saadud raha eest auto.
Ja kui nüüd seadust muudetakse ja enam 10 aastat ootama ei pea vaid saad üsna pea uuesti II sambaga liituda, siis võid uuesti II sammast koguma ning seda 4 protsendipunkti püüdma asuda.
Seda küll, et “tulevikku suunatud otsused teed ainult oletuste ja hinnangute põhjal”, kuid enamus inimesi kasutavad oletuste ja hinnangute genereerimiseks reaalselt minevikus toimunud fakte, käputäis inimesi aga kasutavad oletuste ja hinnangute genereerimiseks nende endi peades sugereeruvat religiooni.
Valides pensioniikka jõudes fondipensioni, teenib kogutu ka maksuvabade väljamaksete ajal maksuvabalt tulu edasi, isegi kui 1. sambasse enam töötatud aastaid ei lisandu.
Ilmselt kerib hiljemalt järgmiseks kuuks minule sambas 30 000€ ette.
