Et see u 10% madalam pension muudab elamise kohe nii raskeks?
Suht pidevalt kõlab põhjendus, et vajalik on järjekordne erakorraline pensionitõus, kuna pensionärid jäävad oma sissetulekutega nälga. Maksumaksja “mittekoormamisest” saaks enamvähem rääkida, kui pensionid tõuseksid proportsioonis palkade ja maksulaekumisega.
Mulle meeldib su optimism riigipoolse pensionimakse (lubaduse) võimekuse üle. Ise siiski olen pessimistlikum, seega II ja II maksimum ja ise lisaks.
Kui isegi 10% midagi ei muuda, siis on erakorralised pensionitõusud olnud puhas raha raiskamine.
Ega II samba väljamaksed seda vajalikkuse-põhjendust ära ei võta. Sellised nõudmised jäävad alatiseks, nagu jääb alatiseks ka nutt selle üle, et haigekassa on kohutavas miinuses.
Seda enam, et nagu senine praktika on näidanud, siis II sambast laekuv rahasumma on pisku I sambast laekuva kõrval. Loodame ajapikku läheb II sambast laekuva rahaga paremaks.
Erakorralised I samba pensionitõusud on olnud viimaste aastate lõikes tunduvalt suuremad kui 10%. See ei olnud kaugel minevikus kui pensioni saadi umbes 300 eurot.
“Senise praktika” võrdluseks toomise häda kipub olema selles, et praegu II samba kasutajad on kogunud max 20 aastat. Kui pensionile hakkavad minema need, kellel kogutud ja kasvatatud 40-50 aastat, võib pilt olla natuke teine, eriti kui sissetulek olnud üle Eesti keskmise.
To: Draax.
Võib-olla see olukord – II sambast laekub pensioniks pisku – muutub alles neil kes alles praegu hakkavad II sammast koguma ja kellel on pensionieani minna veel 40+ aastat.
Eks vahepeal läheb asi tasapisi paremaks, aga, et II samba laekumistes tuleb mingi hetk käegakatsutavas tulevikus järsk “suur hüpe paremaks”, seda ma ei usu.
Olulised pensioni nn “tootlikkust” mõjutavad reformid tehti juba enne toda nn. Isamaa reformi. - Aga see selleks, mu arust võiks selle Isamaa ja II pensionisamba väljavõtmise või “hävitamise” teema unustada nüüdseks:
Üle 70% tööealisest elanikkonnast on otsustanud koguda ja leiab sellest endale miskit kasu toovat. Üle 10% tööealisest elanikkonnast otsustas, isegi seniseid makseid suurendada.
Ehk tuli välja, et enamus tööealistest ei olegi sammaste ja nendesse kogumise vastu: siiski üsna suur ja ilmselt teatud kriteeriumitele vastav valijaskond keda tulevikus vaja kõnetada.
Sambad ei kukkunud ka kokku. Kes tahab võtab välja kes ei taha see ei võta.
Tulevikus teeb riik otsuseid oma suutlikkuse ja võimaluste ulatuses ja ennustada praegu, et mis tuuled 10 või 20 aasta pärast puhuvad või kes siis lõpuks võidumees on natuke nagu mõttetu- eks elu näitab, mis selle üle enam ikka nii palju jaurata. Üleüldse, kas siis kogu riikigi siis on? -Nagu natuke suuremaid väljakutseid on meil hetkel ja lähitulevikus ja ka kaugemas tulevikus, kui et kellel on II sammas ja kellel mitte ja kas pension on paarsada euri suurem või väiksem, rohkem muret tunda, et millises valuutas seda pensioni siin maalapil olijatele tulevikus pakutakse ja kas on midagi mida saab teha, et see oleks meie määrata, mitte kellegi teise või kolmanda.
Pensionireform on tehtud, asi lõpetatud ja foorumis halamine midagi ei muuda.
10%?? Ütle parem 2, läheb paremini pihta.
Tasakaalukas pensionireformi kokkuvõte Tuleva KKK lehelt:
Võimalus väljamaksesüsteem korda teha eksisteeris mitte ainult aastatel 2019-2020 vaid kogu selle senise pea kahe kümnendi pikkuse ajaloo jooksul, aastatel 2002-2020. Terve põlvkond Eesti inimesi kaotas suure osa oma poole tööeaga teenitud rahast esmalt Euroopa pensionifondide mudaliiga tasemel ning inflatsioonile alla jääva ja olematu tootlusega, aga see-eest hedge-fondide vääriliste tasudega rämpsfondidele ning seejärel otsa veel väljamakseperioodi 0-tootlusele ja inflatsioonile. Kus on nüüd “analüüsid”, “vastutuse võtmine” jms?
On fakt, et ükski poliitiline jõud ja veel vähem see kitsas parasiitide kildkond, kes ainukesena selle pöörase raha põletamise pealt rasvaselt tasustatud sai, ei liigutanud olukorra muutmiseks lillegi. Oleks huvitav teada, millise näoga vaatavad need inimesed täna otsa oma vanematele, sugulastele ja tuttavatele, kes tol perioodil nendesse mudafondidesse oma tööga teenitud raha matsid ja/või inflatsiooni käes sulavat kindlustuspensioni said? Mõned neist unistavad veel tänaseni, et ajalugu pöördub tagasi. Lootke aga …
Eesti kogumispensionisüsteemi ajaloo ümberlükkamatuks tõsiasjaks jääb, et kogumissüsteemi tegid korda need inimesed, kes asutasid ja vedasid käima Tuleva ning väljamaksesüsteemi H-V. Seedri initsieeritud pensionireform. Kõik muu on tühine vaht ja kaikaga pihta saanud penide klähvimine.
(Ka siinkirjutaja on üks Tuleva esimestest 40 liikmest.)
Järjekordne pangandustegelane tõestamas, et 2 samba reform kaotas selle ära . Kuhu jäi kaka tsitaat: Te lõhkusite pensionisamba? Muideks, selle esialgse idiootse süsteemi kaotamise järel mina liitusin 2 sambaga ehk PIK iga
To: endriko.
Reformil oli aastaid-aastaid aega kogu pensionisüsteem korda teha, sh vabatahtlikuks muuta. Aga ikka oodati sellega seni kuni EKREIKE võimule sai ja oma soovide kohaselt asja ära muutis. Pärast pole mõtet nutta, kui tulemusega rahulolematu ollakse.
See, et tolla-aegne jäik ja kohustuslik II samba pensionisüsteem ei performi, selle üle on kurdetud sellest ajast saadik, millal see loodi. Selle muutmisvajadus oli teada kõigile, kes vähegi silmad lahti ringi käisid.
Vastutuse teema on absoluutselt õige. 2016 kirjutasin näiteks nii https://www.err.ee/576549/seb-eesti-pensionifondide-tootlusest-me-ei-olnud-kriisiks-valmis Ise olin enne kriisi kuni 2009 tegev konservatiivse fondiga, mis oli kriisiks valmis, saavutas kõige keerulisemal aastal parima positiivse tulemuse (olukorras, kus mõni sarnane konservatiivne fond kaotas ka -9%). Ma ei tea, mis laadi seppukut sa täpsemalt palgatöötajatest fondijuhtidelt ootad?
Tuleva oleks pidanud palju varem tulema. Peale aastatepikkust kirumist, et eraettevõtted soovivad kasumit teenida, tehti lõpuks midagi ära. Meile oleks vaja veel Tuleva2 ja Tuleva3, et konkurentsi veelgi elavdada. Paraku Isamaa kobarkäkk vähendas võimalust, et keegi sooviks siia konkureerima tulla. Mis rasvastesse tasudesse puutub, siis aastate jooksul on pensioniturult lahkunud kolm tegijat, kes ei pidanud seda äri piisavalt atraktiivseks.
Loomulikult olid pensionifondid alguses paljude puudustega, eriti nüüd siit tagantjärele targutades. Nii nagu meie iseseisvuse taastanud riigi muudes valdkondades, tehti ka pensionisüsteemi ehitamisel vigu. Ei olnud need fondihaldurid mingid kurjuse kehastused ja rahva vaesumise põhjustajad, nagu sa neid püüad tagantjärele demoniseerida. Aga veelkord – olukorda parandab vaid konkurents. Kus viga näed laita, seal tule ja aita.
Fondihaldurid suudavad vähemalt veidike oma vigu tunnistada (võiks rohkem!). Isamaa kobarkäki apologeetidel aga paistab võime vastutust võtta täielikult puuduvat. Tuimalt raiutakse edasi, et 5000 inimesele investeerimiskonto loomise nimel on õigustatud kõik kaasnevad sigadused. Ei paista vähimatki julgust tunnistada, et üsna palju läks selle „reformiga“ ka valesti. Omaette tase on veel see, et pensionireformi kritiseerimise põhjusena nähakse positsiooni või rahalist huvi (eriti palgatöötajatel???) – tuleb see enda rikutuse tasemelt?
Mida need fondihaldurid tunnistavad? Kaubanduskeskuse koridoris määriti veel alles hiljuti väheteadlikele pensionikogujatele kõrge tasuga nn aktiivselt juhitud fonde pähe. Samas inimlikult saan ma teie halast aru ka. Kes ikka tahaks mõnusast, garanteeritud, tasuta rahavoost loobuda. Ja mis kõige parem, sisuliselt teil ju mingit vastutust ei olnud, kuna inimesed olid kohustuslikus korras seotud ja muud varianti ei olnud, kui vahetada üks fondihaldur teise samasuguse vastu. Ja kui meeletult kõrged olid siis veel need fondide vahetamisega kaasnevad kulud. Oleks teil olnud mure pensionikogujate vara pärast, siis ei oleks me pidanud ju olukorra paranemiseks ootama EKREIKE valitsust ja Seederi initsiatiivi. Seega vähemalt minule ei tundu teie praegune mure tulevase Eesti pensionäri tuleviku pärast siiras.
Aga nagu öeldud, Seeder suutis vajaliku asja ära teha, need kes ei olnud senise süsteemiga rahul, said lõpuks lahkuda ja jääjate jaoks muutus süsteem peale 20 aastat lõpuks normaalsemaks. Tagantjärgi rusikatega vehkimine ei anna enam midagi. See lahkujate suur hulk oli ju tegelikult otsene hinnang fondijuhtide ja pankade 20 aasta tegevusele.
Kui mingid rahad liikusid eesti majandusse on see ju hea. Eesti panga ökonomistid võiksid parem uurida kui suured rahad on liikunud eestist välja Hispaania jms. kinnisvarasse.
- “Isamaa kobarkäkk” - on puhtalt piiritletud kindla hulga asjaosaliste enda vestistatud huvi väljendus verbaalsel kujul ja see ei esinda enamuse arvamust.
- “Keegi (ei) sooviks siia konkureerima tulla.” - see ei paista välja, vähemalt tavainimesele. Pensionifondide reklaami tuleb sisse uksest ja aknast.
- “Tehti ka pensionisüsteemi ehitamisel vigu” - ei, see ei olnud viga, vaid see süsteem oli spetsiaalselt sedasi välja mõeldud, et teatavale kitsale huvigrupile miljardeid kroone ja hiljem miljardeid eurosid suunata, et neil ikka mokad rasvaseks saaks.
Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis mina liitusin 2. sambaga 2004a just kaubanduskeskuses ära moosimise tõttu. 2009a vahetasin fondi kaubanduskeskuses ära moosimise tõttu ja 2020a vahetasin juba ise teadlikuse tõusu ja tasude langemise tõttu indeksfondi vastu. Kas ma kahetsen, et olin 16a üsna kesise tootlikuse ja üsna kõrgete tasudega fondis? Pigem mitte. Ilma selle, 21a tagasi tehtud otsuseta ei oleks mul täna 2. sambas mitte midagi ja sellel ajal ei investeerinud ma ka mujale ei piisavalt, ega regulaarselt. Pealegi, ega sellel ajal paremaid valikuid polnudki. Täna olen PIK kontoga kombineerides mõned aastad edukalt isegi indeksit ületanud(ei soovita kodus järgi proovida). Küll aga on igalühel kasulik ennast meie pensionisüsteemi iseärasustega kurssi viia, et võimalusel/vajadusel süsteemist maksimum võtta. See võib aastakümnetega tõesti olulise erinevuse lõpptulemuses tekitada.
See näitab üht koma teist sinu kohta kui nii ennast ära lasid rääkida …