kusjuures ei tasu unustada, et see pensionideks makstav raha läheb suures osas kohe tarbimisse, st km tuleb kohe tagasi.
3 Likes
- 85% rahast lihtsalt kulutati ära – Enamik raha ei jõudnud investeeringutesse, vaid kasutati igapäevaste ostude, teenuste ja reisimise jaoks. Inimesed ei kasutanud seda raha oma tuleviku kindlustamiseks, vaid nautisid lühiajalist tarbimist.
- Väike osa paigutati kinnisvarasse ja laenude tagasimaksmiseks – Osa rahast suunati kinnisvarasse ja laenudele, kuid sellega ei saavutatud püsivat finantsstabiilsust.
- Pensioni investeerimiskonto (PIK) – 10 000 inimest avas PIK-i, et ise oma pensioniraha hallata. Kuid vaid 5 000 neist kasutas kontot aktiivselt, samas kui enamik rahast jäi kontole seisma, teenimata isegi intresse.
- Möödunud aastal saavutas Eesti pensionifondide tootlus ajaloo kõrgeima taseme, keskmiselt 16%. Mis tähendab seda, et need, kes raha välja võtsid, jäid ilma enam kui 200-st miljonist eurost. Kaotas kogu ühiskond.
4 Likes
SEB rämpsfondiparisniku vingus loetletud collateral damage on täiesti marginaalne, võrreldes sellega, et enne pensionireformi jäi pea-aegu kogu pensioniikka jõudnud eesti pensionikogujate kogumisreserv peale kogumisperioodi lõppu sunduslikult kindlustusseltsi kontole seisma, teenimata isegi intresse. Lööge kokku see kahju ka, mis sellest oleks tekkinud ja edaspidi tekiks, kui väljamaksesüsteemi poleks korda tehtud.
13 Likes
Kas keegi seletaks seda lahti, miks aastal 2002 otsustati nii, et pensioniikka jõudnud II samba isiku kontol olevate osakute väärtus tehakse rahaks ja seejärel see kindlustusseltsi ümber tõstetakse? Miks ei oleks võinud pensionit maksta seesama pensionifond? Ja kui mõni pensionär elabki liiga kaua, siis see lisakulu mõjutaks küll pensioniosaku väärtust, aga kuna kõik pensioniosakud teenivad investeeringute pealt iga-aastaseid tulusid, siis summa-summaarum oleks asi ikkagi positiivse märgiga tegevus, võrreldes kindlustusseltside pakutuga.
Nojah, samas, enne pensionireformi polnud ka pensionifondidel investeeringute pealt mingeid erilisi tulusid, samuti. Tolle-aegsed pensionifondid kasvasid praktiliselt ainult sotsiaalmaksudest laekuva raha arvelt.
1 Like
Eks need põhjused olid samad mis piirangutel 100% aktsiatesse investeerida - liigne konservatiivsus ja soov iga hinna eest raha säilitada. Mõnes mõttes ju ka arusaadav, sest millisel poliitikul on vaja tuhandeid rahulolematuid pensionäre kui turud peaksid parasjagu langusesse pöörama.
Minu mäletamist mööda oli küsimus tegelikult ka selles, et pankade poolt puudus entusiasm tegeleda ise väljamaksete poolega. Oma olemuselt on pensionifond siiski erinev toode kui kindlustus - fond peaks tegelema vaid vara väärtuse kasvatamisega ja mitte tegelema eluaegsete väljamaksetega.
Samas, ega pensionär kõiki oma osakuid kohe kätte ei oleks saanud, need osakud mis väljamaksmist alles tulevikus ootavad, need oleks jooksvalt fondis edasi olnud ja ka intresse teeninud, kui veab. Samuti oleks olnud nende pealt võimalik maksta jooksvaid teenustasusid.
II pensionifond teeb ju väljamakseid niikuinii pidevalt, sest vanurid jäävad jooksvalt pensionile, igakuiselt pisikesi pensioni-väljamakseid teha on puhtalt arvutialgoritmi küsimus.
Kui teist teivast leiutati siis tehti kindlustusseltsidele kambakas ja öeldi, et nemad ei tohi seda teenust pakkuda. Ja siis selleks, et kindlustusseltside pahameelt vaigistada anti neile õigus pinsile jäävate inimeste vara maksustada nii nagu südametunnistus lubab. Praktikas täna kindlustusseltsid sellest ärist huvitatud ei ole.
Tohtisid ja pakuvad tänaseni. Mingil lühiajalisel meelesegaduse perioodil kasutasin isegi kogumiseks Swedbanga “Privaatportfell pensioniks” nimelist kindlustustoodet. Nende kogumiskindlustustoodete tootlus oli kusjuures veelgi närum, kui Euroopa absoluutses põhjamudakihis olnud Eesti pensionifondidel.
Siin üks case study, kuidas lollikest lüpsti: 20 aastat kogutud pension osutus sissemaksest väiksemaks. Johanson: vähemalt haldurid said head palka
4 Likes
Fondivalitsejatele oleks kahtlemata olnud kasulikum, kui sunduslikku kindlustusseltsile raha ülekandmist poleks alguses tehtud ja kohe oleks võimalik olnud fondipensioni laadne väljamakselahendus. Ilmselt võeti seadusandja poolt aluseks mõnede lääneriikude lahendused ja ei aetud alguses asja keerulisemaks. Nii nagu meie iseseisvuse taastanud riik polnud kohe alguses “valmis”, polnud ka pensionisüsteem täiuslik ja vajas aja jooksul põhjalikku remonti.
Tootluse mõttes polnud algusaastate tulemus paha, perioodil 2002-2012 ületati keskmiselt maailma indekseid (EPI50 vs 50/50 indeks). Tootluse probleem tuli esmajärjekorras finantskriisi järgsest ajast, kui oldi kriisikogemusest maoli maas ja võeti liiga vähe riski.
2 Likes
Kindlustusseltse omavad pangad avastasid paar minutit enne kella kukkumist, et kasulikum oleks raha võtta kaks korda (poliis + investeerimine) ja keerasid sellega vindi üle. Fondihaldurite pakkumine oli viimase hetkeni vabaturuteenus, mis vastaspoolele ei sobinud.
2 Likes
Tõnis Palts on avaldanud Postimehes arvamusartikli: TÕNIS PALTS ⟩ Pensioni esimene sammas tapab sündimust
Huvitav on lugeda ka kommentaare, heidab veidi valgust meie populaarseima erakonna liikmete peades toimuvale.
2 Likes
Huvitav lugeda ka artiklit ennast.
Esiteks numbrid on muidugi laest võetud - lapse üles kasvatamine 200 000 € (= umbes 1000 € kuus) enamik peresid ei kuluta ühe lapse peale 1000 € kuus (enamikul pole üldse seda võimekustki), elatis on ka 3-4x väiksem summa. Nüüd lihtsalt lahmime suurte arvudega nagu 200 000 €. Aga OK, las see jääb.
Kui terve artikkel läbi lugeda, tundub, et kogu inimese/eestlase eksistents Tõnis Paltsi peas on rahvastiku taastootmine. Ela nagu sipelgas ja muudkui mune pesakonna hüvanguks.
Päris elu ei ole nii lihtne, et:
palju lapsi = hea inimene
pole lapsi = halb inimene
Ühiskonda saab panustada mitmel erineval moel. Ka “laste üles kasvatamine” kui tegevus on väga erineva kvalitatiivse väljundiga - mõnel juhul ei panusta need lapsed tagasi suurt midagi, teisel juhul on ühest rohkem kasu kui naabri kolmest.
Kui seda kõike oleks võimalik joonlauaga mõõta nii nagu Tõnis Palts seda kirjeldab, oleks ju tore, aga ma ei näe, et see päris elus praktiliselt võimalik oleks.
6 Likes
Kogu see IRL-i suhtumine laste saamisesse oli mõni aeg tagasi veel vägagi tootmisettevõtte-konveierliinilik. Vähemalt Urmas Reinsalu suutis pühkida selle teema vaiba alla peitu, aga paistab, et see ei ole muutnud vastavaid mõttemalle osade IRL-i liikmete tagurlikes peades.
Huvitav, kui palju noortest, kes on 20-dates või lausa veel 30-dates, reaalselt ka mõtleb, mis pensionieas toimuma hakkab? Ja seega – kas sellises vanuses inimesed üldse arvestavad kunagi kauges tulevikus kätte tuleva pensionipõlvega? Arvan, et mitte.
Pensionikogumine on noorte jaoks abstraktne väljast poolt survestatud/peale surutud nähtus, mida nad reaalse pensionieaga sisuliselt ei seosta, lihtsalt see pensionikogumine on nende jaoks nii. Seda enam veel muudes oma tegemistes nad küll pensioniiga ei seosta ega hakka seda kunagi tegema.
Seega ka laste muretsemine ei seostu mitte kuidagi pensionieaga ning lootus, et kui ähvardada, et vanas eas jääd täiesti rahatuks kui lapsi ei muretse, ei pane see ähvardus mitte ühtegi noort inimest neid lapsi muretsema. Laste sündimiseks on absoluutselt muud ajendid vajalikud.
2 Likes
Praegu oleks mõistlik indekseerimine kasvõi ajutiselt peatada, sest muidu leiame järgnevatel aastatel jälle, et indekseeritud kulutuste katmiseks tuleb tõsta makse, millega kaasnev inflatsioon nõuab indekseeritud kulutuste kasvatamist, mis toob omakorda kaasa järgmise maksutõusu jne…
Juba seapõrn näitas ammu, et need MTÜd tuleb riigi rahakotist lahti tirida, asi ei ole indekseerimises.
3 Likes
Loll jutt. Pensionid on indekseeritud vastavalt sotsiaalmaksu laekumisele. Kui kasvavad, siis maksutulu on juba tõusnud. Mõned aga püüavad jälle pensionäride rahaga oma kulude kontrollimatut kasvu kinni maksta.
2 Likes
Pensione makstakse juba päris pikka aega rohkem kui sotsiaalmaksust laekub.
2 Likes
Ajal kui T. Palts oli veel linnapea ja avaldas lehtedes oma huumoriolumni, oli see minu lemmik-lugemine. Ületas kõrge kaarega kõik nõuka-aegsed humoristid a la P. Aimla või T. Kall vke.
To: Offf.
Ehk siis, kas Tõnis Palts on oma olemuselt nagu karsson, ainult teistsuguse maailmavaatega?
1 Like
Pane tähele, ma ei rääkinud sellest, kust pensionite maksmiseks raha tuleb, vaid kuidas nad on indekseeritud. 80% sotsiaalmaksu laekumine ja 20% inflatsioon.