Olukorras, kus riikliku pensioni saajate ja pensioniks kuluvate maksude maksjate suhtarv muutub (halvemuse suunas), ei saa juba põhimõtteliselt mingit “õiglast” lahendust olemas olla.
Kui indekseerimismäära maksude suhtes vähendada, saavad tünni pensionieas inimesed, kes oma töötamise ajal pidid ise kõrgema indeksmääraga pensionitesse makse maksma; kui aga jätta indekseerimismäärad samaks, tuleb ühel hetkel paratamatult tõsta pensioniks kuluvat maksukoormust. See aga pole õiglane nende suhtes, kes parasjagu neid makse maksavad.
Pensioni indekseerimismäära saaks seega jätkusuutlikuks (ja mõneti ka õiglaseks) sellega, kui lisada sinna veel üks komponent - koefitsent, mis sõltub sellest, kui palju inimese järeltulijatest tema pensioniperioodil riigile makse maksab (ja millises mahus).
Esiteks - juba praegu ei tule sotsiaalmaksust välja. Riik lapib muudest maksudest peale.
Kui seda osa suurendada, tekib paratamatult küsimus - millistest maksudest?
Kõik need praegused siplemised (automaks, käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, ettevõtte tulumaksu ettepanek, mis küll ära jäetakse) on tulnud 1/3 osas sellest, et riigikaitsekulusid on vaja tõsta ja 2/3 sellest, et sotsiaalkulude (suuremas osas just see indekseeritav osa) eelarve paisub nagu pärmi peal ja vajab lisaraha.
Aga isegi nende maksumuudatustega oleme miinuses iga nurga alt - pensionieelarve miinus käriseb suuremaks, Tervisekassa miinus käriseb suuremaks (hoolimata omaosaluse kasvust ja ravijärjekordade pikenemisest) ja riigikaitsesse oleks vaja mitte 3-4%, vaid 5-6% SKP-st.
Kisa ülikõrge sotsiaalmaksu pihta on käinud juba kindlalt 25 või 30 aastat, ometigi pole seda ära lahendatud – siit võiks anda hinnangu, kui mitmeid miljardeid eurosid majanduskasvu ja maksutulu on Eesti kaotanud sellega, et meil on selline majanduspidur peal olnud.
Meil oli tulumaks 26%, siis, kui vahepeal riigieelarve paisus nagu pärmitaigen, võttis riik ette sammu, et vähendada tulumaks 20% peale, nüüd on see 22%. Tulumaksulangetus oli hea, aga kas riik ei oleks pidanud tulumaksu langetamise asemel hoopis sotsiaalmaksu langetama?
Sotsiaalmaksu laekumine 2024 oli ca 5,3G€ aastas ja see oli 44% kõikidest maksulaekumistest. Millisele maksule saaks näit 530M€ otsa keerata, et sotsmaksu 10% langetamine tagasi teenida? Eriti nii, et see majanduskasvu ja “Eesti edu” ei mõjutaks?
Minule meeldib üldiselt printsiip, et inimesed peavad ise oma pensioni ja tervisekulu “kinni maksma”. Isegi, kui see solidaarsusprintsiibiga laiali määritakse.
To: marker.
Solidaarsusprintsiip ongi siin see, mis kaotab ära “ise teen, ise söön, ise nõudki ära toon” -efektiivsuse sisulise mõtte.
Keegi maksumaksjatest eriti ei taju seda, et tema üldse sotsiaalmaksu maksab (maksab ju tööandja) ja ei taju, et isegi kui ta maksab, siis, et sotsiaalmaks läheb nii pensionitesse ning arstiabisse, vaid igaüks tajub seda kui lihtsalt ühte riigi poolt peale pandud koormist, mille otsas saavad “paksud” (riigiaadel) oma mõnusat elu elada ja rahva raha laiali lüüa.
Seega, riik võib ju sellisest “peavad ise oma pensioni ja tervisekulu “kinni maksma”” -printsiibist kinni pidada, aga sellel sisulist (ühiskonda arendavat) mõtet pole ja majanduslikult see hästi ka ei mõju.
Olen seda ka varem kirjutanud, et minu arust on mõttetu igasuguseid “sihtotstarbelisi” makse korjata ja kõige efektiivsem on meetod sellisel kujul – makse tuleb korjata sealt kus seda kõige efektiivsem teha on - korjata ühte potti kokku - ja saadud maksuraha kulutada seal kus seda kõige mõistlikum teha on. Ning silmas tuleb pidada hoopis üldist maksukoormust ning muid näitajaid (kui suur protsendiosa korjatud maksudest peaks minema sotsiaalvaldkonnale jne.).
Ja nagu ajalugu on näidanud, siis sihtotstarbelisus kaotab aja jooksul oma igasuguse algse mõtte - eriti hea esimene näide on autokütuse aktsiis ning teise näitena tuleb nii haigekassale ning I pensionisambasse riigi poolt raha juurde lisada või kolmanda näitena töötukassa rahade nihverdamine üldisesse riigipotti.
Millistest maksudest saaks ikkagi sotsmaksu vähendamise augu kompenseerida?
Nii et see majanduskasvu ei langeta?
Kui pensione ei korjataks sihtotstarbelise maksuga, siis kaob ära mõistlik võimalus pensione panuse järgi differentsieerida. Kõigile pensionäridele võrdne pension? Või tööaastate järgi?Maksimaalne pension sellele, kes on endale kogu elu OÜ-st miinimumpalka maksnud?
To: marker.
Näiteks tulumaksuprotsendi vähendamisel tekkivat auku suudeti omal ajal küll kenasti üle elada. Oleks jäetud tulumaks sama suureks, oleks sealt majanduskasvu tingimustes tekkivat “lisaraha” saanud sotsiaalmaksu langetamiseks rakendada.
Pensionitest – I sambas on niikuinii diferentseeriva panuse arvutamine abstraktne, mitte konkreetse rahasummaga seotud, nagu see on II sambas. Väga vabalt saab seda abstraktselt arvutada. Lisaks, riik on võtnud eesmärgiks diferentseerimine üldse samm-sammult ära kaotada - igaüks hakkab saama sama suurt pensionit I sambast, siis läheb see arvutus veelgi lihtsamaks.
Selline lahendus toob kõige rohkem poliitiliselt motiveeritud rahakulutamist riiklikuks valikiskampaaniaid, erakorralisi pensionitõuse, ja muud vaffat, millel seos mõistlikkusega üsna vähene võib olla. Seadus õnneks natukenegi piirab sellist vabavoolu, kuigi ei taga- poliitiliselt motiveerituna on ka seadused saanud uued kuued.
To: Jate.
Kõik see toimub juba praegugi. Ei usu, et seda nähtust suudetakse veelgi suuremaks ajada. Nagu ka sihtotstarve on tegelikult tänapäeval niigi kadunud. Pensioneid suurendati näiteks kõvasti vahepeal, valimiskampaania osana.
arstiabisse peaks ikka minema ravikindlustusmakse ja sotsiaalmaks on minule teadaolevalt mõeldudki pensionide ja sots.toetuste finantseerimiseks.
Küll aga oleks minuarust õigem finantseerida nn. eripensionid, mitte sotsiaalmaksu laekumistest vaid vastava institutsiooni eelarvest/palgafondist, kus need eripensionid tekivad.
a’la riigikogud ja riigikohtud ja PPA ja kaitsevägi jne.
võibolla siis see uus olukorraülevaade ei olegi enam nii pensionärivaenulik
Kui tulumaksu asemel oleks omal ajal sotsmaksu langetatud, oleks majandus lendu läinud?
Kuidas see “miljardeid majanduskasvu ja maksutulu” oleks tekkinud?
Töötaja netopalga kulu tööandjale oleks pmst samaks jäänud. Ainult investeeringutelt ja jur isikutelt oleks vana tariifiga TMi saanud.
See on vahva mõte, aga siin tekib väga räme korruptsioonioht. Kuna eripenss on päris magus tükk raha ja “ette nähtud” on see siiski ainult teatud ametikohtadele, siis tekib ikka väga suur ahvatlus eripenssi pakkuvatele “teatud ametikohtadele” edutada ainult “omasi jopesi”. Kinnistub Suure juhi ja Ustavate Alamate püramiid. See vist ei ole päris see, mida me tahaks? ei?
ei ole nii, kui sa ikka saad 1 töötatud aasta asemel ainult 0,35 kirja, siis ikka loeb küll@madalapalgaline . St töötatud aastaid sa saadki vastavalt palgale.
