Praegu oleks mõistlik indekseerimine kasvõi ajutiselt peatada, sest muidu leiame järgnevatel aastatel jälle, et indekseeritud kulutuste katmiseks tuleb tõsta makse, millega kaasnev inflatsioon nõuab indekseeritud kulutuste kasvatamist, mis toob omakorda kaasa järgmise maksutõusu jne…
Juba seapõrn näitas ammu, et need MTÜd tuleb riigi rahakotist lahti tirida, asi ei ole indekseerimises.
Loll jutt. Pensionid on indekseeritud vastavalt sotsiaalmaksu laekumisele. Kui kasvavad, siis maksutulu on juba tõusnud. Mõned aga püüavad jälle pensionäride rahaga oma kulude kontrollimatut kasvu kinni maksta.
Pensione makstakse juba päris pikka aega rohkem kui sotsiaalmaksust laekub.
Ajal kui T. Palts oli veel linnapea ja avaldas lehtedes oma huumoriolumni, oli see minu lemmik-lugemine. Ületas kõrge kaarega kõik nõuka-aegsed humoristid a la P. Aimla või T. Kall vke.
To: Offf.
Ehk siis, kas Tõnis Palts on oma olemuselt nagu karsson, ainult teistsuguse maailmavaatega?
Pane tähele, ma ei rääkinud sellest, kust pensionite maksmiseks raha tuleb, vaid kuidas nad on indekseeritud. 80% sotsiaalmaksu laekumine ja 20% inflatsioon.
Kas see on alati nii, kas kas siis kui on deflatsioon või sotsiaalmaksu laekumine langeb?
Täitsa huvi pärast küsin, et kas need, kes siin pensionide indekseerimise vastu on, arvavad, et meil on pensionid vörreldes keskmise palgaga liiga suured?
Mitte otseselt, et pensionid oleks “liiga suured”, aga indekseerimise tulemusena kipub edaspidi kasvama see osa, mida pensionide maksmiseks on vaja riigieelarvest lisaks sotsiaalmaksu laekumisele juurde panna. Ja see tähendab, et juba järgmised maksutõusud pensionite indekseerimise katmiseks on paratamatult vajalikud.
Osaliselt on selles kindlasti süüdi lähiminevikus tehtud ühekordsed “erakorralised” pensionitõusud, millega pandi pensionid ennaktempos kiiremini kasvama kui sotsiaalmaksu kasv seda oleks lubanud. Seda lõhet omakorda indekseerides see muudkui kasvab edasi.
Võibolla tuleks siis üle vaadata igasugu eripensionid jne. Suure osa inimeste pensionitõus võib ju protsentides tunduda suur, absoluutnumbrites väike. St. see on nagu keskmise palgaga, 1 ülikõrge ja 9 madalat ja tulebki “keskmine” Aga mu küsimus oli hoopis selles, et vörreldes muu Euroopaga on meil pensionite suhe keskmisesse palka madalam või ei? Kui tahame oma elutöö teinud inimestele äraelamist võimaldada, siis peab pension ka elamist võimaldama. Võibolla tuleks üle vaadata ka igasugu muud sotsiaaltoetused, mitte ainult pensionid?
Mind isiklikult see hetkel ei puuduta, ja kuna kavatsen kohe paindlikule pensionile minna ja pensionis kaotada 35%, siis ei puuduta ka tulevikus, aga infla on kõrge ja kõige rohkem saavad pihta need, kes enam lisa ei jõua teenida.
Ifkilla, isiksuse kahestumine, nimetad enda teist mina oma sõbraks?
Just, sellele ma viitangi, et on kohti kust see raha leida pensionide jne jaoks, vähem bürokraatiat ja absurdseid kõrgeid palku kohati, vörreldes erasektoriga, kusjuures mingit vastutust ei ole.
Sotsiaalmaksu-osa laekumist pensionikassasse pidurdab hoogsalt ka II sammas. Nüüd kus osad loobusid II sambast, on kindlasti rahade laekumine paranenud.
Kui me senisel moel jätkame, siis me ei jõua lõpuks pensione maksta (ammugi mitte elamisväärseid). On viimane aeg hakata andma inimestele selgeid signaale, et pensionipõlve kindlustamine on ikka igaühe enda asi ka.
Lihtne meetod: vähendame igal järgmisel 10 aastal I samba koefitsienti 0,2 võrra. So 2025-2035 töötatud aastad on väärt samapalju, kui 0,8x(2015-2025). 2035-2045 on kordaja 0,6 ja siis 0,4…0,2…0. Lõpuks oleme I sambast lahti. Selline meetod kaitseks ka juba pensionile jäänuid (või kellel on väga vähe pensionini jäänud).
Kas pensionid võivad väheneda langeva sotsmaksu laekumise korral? Õige vastus peaks olema: Ei (aga ma olen liiga laisk, et konkreetset akti otsima hakata).
Olen ka selle poolt, et indekseeritavatel sissetulekutel peaks olema mingi ülempiir, mllest alates neid enam automaatselt ei indekseerita. See on ikkagi vahend tagamaks et vaesed ei jääks veel vaesemaks, mitte kindlustamaks, et jõukad jumalapärast oma jõukusest ühtki protsenti inflatsioonile ei kaotaks. Aga ma ei oleks nii kindel, et sealt väga palju juurde tuleb. Neid suuri eripensione ei tohiks ikkagi arvuliselt nii palju olla võrreldes väikest pensioni saajatega.
Siinkohal on küsimus, mis kuskil mujal juba õhku visati - kui töötamise eest enam pensioni kirja ei saa, siis milleks maksta makse? Ja kui makse ei maksta, siis mille eest sa pensionile juba jäänutele pensioni maksad?
Mis õiget vastust puudutab, siis jah, tõepoolest, negatiivset indekseerimist ei toimu.
netcat,
tead sa päriselt kedagi, kes maksab (tööjõu)makse pensioni teenimiseks?! Mina ei tea mitte kedagi.
sa ise ka usud seda juttu? Et ühtegi su tuttavat ei huvita töötatud aastad ja kas pensioni hakkab saama versus mustalt töötamine?
Veelkord - mitte ükski normaalne inimene ei maksa tööjõumakse eesmärgiga saada kunagi mingisugust pensionit. Makse makstakse, sest kord nõuab. Muidu võib (halvemal juhul) vangi minna.
Ma olen täiesti kindel, et minu lähemast tutvusringkonnast vähemalt 90% inimestest elaks paremini (nii praegu kui ka pensionipõlves), kui kaotataks sotsmaksu pensioniosa ja vastavalt ka I sammas.
“Ma olen täiesti kindel, et minu lähemast tutvusringkonnast vähemalt 90% inimestest elaks paremini (nii praegu kui ka pensionipõlves), kui kaotataks sotsmaksu pensioniosa ja vastavalt ka I sammas.”
väga julge väide, aga paraku ma kahtlen selles. Tood ehk mõne uuringu või teadustöö selle kohta?
Aga juhul kui su tutvusrinkond piirdub ainult Eesti TOP 10% rikastega, siis võibolla küll. Aga need 90%, kes sinu tutvusringkonda ei kuulu?
Ma ilmselt saaksin ka hakkama, aga sa ei saa enda olukorda laiendada ülejäänutele.
Jama on selles, et meil on palju vanureid, kellel pole mitte mingit säästu, pole kinnisvara (mida see Kohtla-Järve korter ikka maksab?) ja kelle ainus sissetulek on riiklik pension. Nii mõnigi vanur on pensionär olnud juba 30+ või 40+ aastat, sest pensioniea algus oli kunagi väga madalal.
Muidugi ISEKÜSIMUS on, et kas I sammas peab tulema puhtalt (või väga suures osas) sotsiaalmaksust? Äkki sotsiaalmaksu alla tõmbamine ja raha pensionifondi leidmine muudest riigi tuludest paneb majanduse kiiremini liikuma?
Sama kehtib ka haigekassa kohta.