Sotsiaalmaksu-osa laekumist pensionikassasse pidurdab hoogsalt ka II sammas. Nüüd kus osad loobusid II sambast, on kindlasti rahade laekumine paranenud.
Kui me senisel moel jätkame, siis me ei jõua lõpuks pensione maksta (ammugi mitte elamisväärseid). On viimane aeg hakata andma inimestele selgeid signaale, et pensionipõlve kindlustamine on ikka igaühe enda asi ka.
Lihtne meetod: vähendame igal järgmisel 10 aastal I samba koefitsienti 0,2 võrra. So 2025-2035 töötatud aastad on väärt samapalju, kui 0,8x(2015-2025). 2035-2045 on kordaja 0,6 ja siis 0,4…0,2…0. Lõpuks oleme I sambast lahti. Selline meetod kaitseks ka juba pensionile jäänuid (või kellel on väga vähe pensionini jäänud).
Kas pensionid võivad väheneda langeva sotsmaksu laekumise korral? Õige vastus peaks olema: Ei (aga ma olen liiga laisk, et konkreetset akti otsima hakata).
Olen ka selle poolt, et indekseeritavatel sissetulekutel peaks olema mingi ülempiir, mllest alates neid enam automaatselt ei indekseerita. See on ikkagi vahend tagamaks et vaesed ei jääks veel vaesemaks, mitte kindlustamaks, et jõukad jumalapärast oma jõukusest ühtki protsenti inflatsioonile ei kaotaks. Aga ma ei oleks nii kindel, et sealt väga palju juurde tuleb. Neid suuri eripensione ei tohiks ikkagi arvuliselt nii palju olla võrreldes väikest pensioni saajatega.
2 Likes
Siinkohal on küsimus, mis kuskil mujal juba õhku visati - kui töötamise eest enam pensioni kirja ei saa, siis milleks maksta makse? Ja kui makse ei maksta, siis mille eest sa pensionile juba jäänutele pensioni maksad?
Mis õiget vastust puudutab, siis jah, tõepoolest, negatiivset indekseerimist ei toimu.
1 Like
netcat,
tead sa päriselt kedagi, kes maksab (tööjõu)makse pensioni teenimiseks?! Mina ei tea mitte kedagi.
2 Likes
sa ise ka usud seda juttu? Et ühtegi su tuttavat ei huvita töötatud aastad ja kas pensioni hakkab saama versus mustalt töötamine?
3 Likes
Veelkord - mitte ükski normaalne inimene ei maksa tööjõumakse eesmärgiga saada kunagi mingisugust pensionit. Makse makstakse, sest kord nõuab. Muidu võib (halvemal juhul) vangi minna.
Ma olen täiesti kindel, et minu lähemast tutvusringkonnast vähemalt 90% inimestest elaks paremini (nii praegu kui ka pensionipõlves), kui kaotataks sotsmaksu pensioniosa ja vastavalt ka I sammas.
3 Likes
“Ma olen täiesti kindel, et minu lähemast tutvusringkonnast vähemalt 90% inimestest elaks paremini (nii praegu kui ka pensionipõlves), kui kaotataks sotsmaksu pensioniosa ja vastavalt ka I sammas.”
väga julge väide, aga paraku ma kahtlen selles. Tood ehk mõne uuringu või teadustöö selle kohta?
Aga juhul kui su tutvusrinkond piirdub ainult Eesti TOP 10% rikastega, siis võibolla küll. Aga need 90%, kes sinu tutvusringkonda ei kuulu?
Ma ilmselt saaksin ka hakkama, aga sa ei saa enda olukorda laiendada ülejäänutele.
5 Likes
Jama on selles, et meil on palju vanureid, kellel pole mitte mingit säästu, pole kinnisvara (mida see Kohtla-Järve korter ikka maksab?) ja kelle ainus sissetulek on riiklik pension. Nii mõnigi vanur on pensionär olnud juba 30+ või 40+ aastat, sest pensioniea algus oli kunagi väga madalal.
Muidugi ISEKÜSIMUS on, et kas I sammas peab tulema puhtalt (või väga suures osas) sotsiaalmaksust? Äkki sotsiaalmaksu alla tõmbamine ja raha pensionifondi leidmine muudest riigi tuludest paneb majanduse kiiremini liikuma?
Sama kehtib ka haigekassa kohta.
Olukorras, kus riikliku pensioni saajate ja pensioniks kuluvate maksude maksjate suhtarv muutub (halvemuse suunas), ei saa juba põhimõtteliselt mingit “õiglast” lahendust olemas olla.
Kui indekseerimismäära maksude suhtes vähendada, saavad tünni pensionieas inimesed, kes oma töötamise ajal pidid ise kõrgema indeksmääraga pensionitesse makse maksma; kui aga jätta indekseerimismäärad samaks, tuleb ühel hetkel paratamatult tõsta pensioniks kuluvat maksukoormust. See aga pole õiglane nende suhtes, kes parasjagu neid makse maksavad.
Pensioni indekseerimismäära saaks seega jätkusuutlikuks (ja mõneti ka õiglaseks) sellega, kui lisada sinna veel üks komponent - koefitsent, mis sõltub sellest, kui palju inimese järeltulijatest tema pensioniperioodil riigile makse maksab (ja millises mahus).
1 Like
Pensionäride hulka annab hoida paremini vaos pensioniiga tõstes.
1 Like
Palun selle väite kinnituseks mingit linki v tsitaati
1 Like
“Indekseerimine toimub vaid siis, kui need suurenevad. Vähenemise korral pensione ei vähendata.” link
2 Likes
Esiteks - juba praegu ei tule sotsiaalmaksust välja. Riik lapib muudest maksudest peale.
Kui seda osa suurendada, tekib paratamatult küsimus - millistest maksudest?
Kõik need praegused siplemised (automaks, käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, ettevõtte tulumaksu ettepanek, mis küll ära jäetakse) on tulnud 1/3 osas sellest, et riigikaitsekulusid on vaja tõsta ja 2/3 sellest, et sotsiaalkulude (suuremas osas just see indekseeritav osa) eelarve paisub nagu pärmi peal ja vajab lisaraha.
Aga isegi nende maksumuudatustega oleme miinuses iga nurga alt - pensionieelarve miinus käriseb suuremaks, Tervisekassa miinus käriseb suuremaks (hoolimata omaosaluse kasvust ja ravijärjekordade pikenemisest) ja riigikaitsesse oleks vaja mitte 3-4%, vaid 5-6% SKP-st.
Siin tulekski kogu maksundus riigis üle vaadata.
Kisa ülikõrge sotsiaalmaksu pihta on käinud juba kindlalt 25 või 30 aastat, ometigi pole seda ära lahendatud – siit võiks anda hinnangu, kui mitmeid miljardeid eurosid majanduskasvu ja maksutulu on Eesti kaotanud sellega, et meil on selline majanduspidur peal olnud.
Meil oli tulumaks 26%, siis, kui vahepeal riigieelarve paisus nagu pärmitaigen, võttis riik ette sammu, et vähendada tulumaks 20% peale, nüüd on see 22%. Tulumaksulangetus oli hea, aga kas riik ei oleks pidanud tulumaksu langetamise asemel hoopis sotsiaalmaksu langetama?
1 Like
Sotsiaalmaksu laekumine 2024 oli ca 5,3G€ aastas ja see oli 44% kõikidest maksulaekumistest. Millisele maksule saaks näit 530M€ otsa keerata, et sotsmaksu 10% langetamine tagasi teenida? Eriti nii, et see majanduskasvu ja “Eesti edu” ei mõjutaks?
Minule meeldib üldiselt printsiip, et inimesed peavad ise oma pensioni ja tervisekulu “kinni maksma”. Isegi, kui see solidaarsusprintsiibiga laiali määritakse.
1 Like
To: marker.
Solidaarsusprintsiip ongi siin see, mis kaotab ära “ise teen, ise söön, ise nõudki ära toon” -efektiivsuse sisulise mõtte.
Keegi maksumaksjatest eriti ei taju seda, et tema üldse sotsiaalmaksu maksab (maksab ju tööandja) ja ei taju, et isegi kui ta maksab, siis, et sotsiaalmaks läheb nii pensionitesse ning arstiabisse, vaid igaüks tajub seda kui lihtsalt ühte riigi poolt peale pandud koormist, mille otsas saavad “paksud” (riigiaadel) oma mõnusat elu elada ja rahva raha laiali lüüa.
Seega, riik võib ju sellisest “peavad ise oma pensioni ja tervisekulu “kinni maksma”” -printsiibist kinni pidada, aga sellel sisulist (ühiskonda arendavat) mõtet pole ja majanduslikult see hästi ka ei mõju.
Olen seda ka varem kirjutanud, et minu arust on mõttetu igasuguseid “sihtotstarbelisi” makse korjata ja kõige efektiivsem on meetod sellisel kujul – makse tuleb korjata sealt kus seda kõige efektiivsem teha on - korjata ühte potti kokku - ja saadud maksuraha kulutada seal kus seda kõige mõistlikum teha on. Ning silmas tuleb pidada hoopis üldist maksukoormust ning muid näitajaid (kui suur protsendiosa korjatud maksudest peaks minema sotsiaalvaldkonnale jne.).
Ja nagu ajalugu on näidanud, siis sihtotstarbelisus kaotab aja jooksul oma igasuguse algse mõtte - eriti hea esimene näide on autokütuse aktsiis ning teise näitena tuleb nii haigekassale ning I pensionisambasse riigi poolt raha juurde lisada või kolmanda näitena töötukassa rahade nihverdamine üldisesse riigipotti.
1 Like
Millistest maksudest saaks ikkagi sotsmaksu vähendamise augu kompenseerida?
Nii et see majanduskasvu ei langeta?
Kui pensione ei korjataks sihtotstarbelise maksuga, siis kaob ära mõistlik võimalus pensione panuse järgi differentsieerida. Kõigile pensionäridele võrdne pension? Või tööaastate järgi?Maksimaalne pension sellele, kes on endale kogu elu OÜ-st miinimumpalka maksnud?
To: marker.
Näiteks tulumaksuprotsendi vähendamisel tekkivat auku suudeti omal ajal küll kenasti üle elada. Oleks jäetud tulumaks sama suureks, oleks sealt majanduskasvu tingimustes tekkivat “lisaraha” saanud sotsiaalmaksu langetamiseks rakendada.
Pensionitest – I sambas on niikuinii diferentseeriva panuse arvutamine abstraktne, mitte konkreetse rahasummaga seotud, nagu see on II sambas. Väga vabalt saab seda abstraktselt arvutada. Lisaks, riik on võtnud eesmärgiks diferentseerimine üldse samm-sammult ära kaotada - igaüks hakkab saama sama suurt pensionit I sambast, siis läheb see arvutus veelgi lihtsamaks.