Arusaamatu, see on mingi refifänni loogika vist? Et erakond, kes pensioniraha reffide sponsorite käest vabaks päästis, hakkaks seda uuesti riigistama?
4 Likes
Lugedes peale eilset riigikogu komisjoni istungit Võrklaeva soovitust, et pensionisüsteemi olukorra parandamise võti on see kui inimesed ise sambasse rohkem koguvad…
Püha lihtsameelsus. Esiteks seda teeb selge vähemus - seesama vähemus, kellel sissetulekud lubavad investeerida ja kellel nagunii ühel või teisel moel mingid reservid ja varud olemas.
Teiseks - riik laseb paar aastat tagasi teise samba vabaks ja nüüd öeldakse siis, et pensionitega on jama kui sammastesse ei kogu. No shit, Sherlock? Miks te II samba siis vabatahtlikuks muutsite?
Teine samasugune lammas on Reinsalu seal kõrval, kes näeb probleemi lahendust “iibe kasvus”. Saage aru, iive ei hakka lähiajal kunagi olema see 2,1 mis pensionisüsteemi jätkusuutlikkuseks minimaalselt vajalik oleks. Kuidas saab nii tühm olla?
Lihtsalt nämmutatakse sama läbi mälutud putru ja kõik saavad aru, et pikas plaanis on seis s.tt.
3 Likes
Parandus: 477000 inimest on väidetavalt liitunud hetkel II sambaga ja koguvad. Ja ca 750000 inimese on meil palgatöö vanuses.
Kuidas õige on? Millise võttega targad päästaksid Eesti pensionisüsteemi?
1 Like
Muide, see sama Eesti majandusse investeeriv pensionifond on meil siinsamas LHV-s ju juba kunagi olnud - pensionifond Eesti.
Loodi see fond 2018 kui oli vabariigi sünnipäev ja tehti palju igasugu jaburaid kingitusi meie riigile - kes kudus 100-meetrise vaiba, kes tootis 100 000 tonni komposti ja kes tegi sellise fondi, mis investeerib vaid ühte riiki.
Pensionifondi saatus oli kurb - vist 2020 pandi see kinni, sest liitujaid oli minimaalselt - kui ma ei eksi, siis alla 1000 ja 2019.a. tootluseks oli 3,9%. Nii et vabatahtlikult sellise rahva leidmine, kes oma II samba maksed mingisse analoogsesse fondi suunaks, on pehmelt öeldes problemaatiline. Mis siis üle jääb? Teeme sellise seadusemuudatuse, et iga pensionifond peab kohustuslikus korras näiteks 20% investeerima Eestisse? Reinsalu käest peaks üle küsima. Või Neiveltilt. Mõlemad targad mehed, kindlasti on neil mõni hea lahendus nagu varrukast võtta.
2 Likes
Küsin veelkord. Mis oleks valesti “tuumakooperatiivi” juures, kus praegustele ja tulevastele pensionäridele kuuluvad riikliku tuumaenergiaühistu osakud ja penskaritele makstakse teenitud kasumi dividendidest pensioni?
Mis saab pensionimaksetest, kui mõnel aastal “tuumakooperatiivi” kasum (ja dividendid) osutub oodatust väiksemaks? Vähendame pensione?
Kui see toimib, siis võiks juba praegu rasketel aastatel pensione vähendada.
Mis kasum? Mis pensionäridele jagamine? Naiivikud. Kohalike traditsioonide ja äritavade järgi istutatakse selle riigifirmast tuumakooperatiivi külge ports puuke kes “üleliigse” kas mingite teenustega või alla turuhinna kestvuslepingutega ära lutsutavad.
4 Likes
Kas kunagine ETKVL või praegune Coop toob kooperatiivi liikmetele korralikult dividende? Ei ole nagu kuulnud, et sealt üldse midagi teenib.
Milline on perspektiiv siis “tuumajaamakooperatiivi” puhul? Maetakse pensiokate raha ära ja niivisi asi jääbki. Raha läind.
Kooperatiiv toimib ainult siis kui ise oled oma põhitegevusega asja küljes pidevalt hakkamas ning toimetamas. Ning teised kooperatiivi liikmed on sinu tegevusest otseselt huvitatud ja saavad sellest kasu. Puhtalt finantsinvestoriks olemine ja sealt dividendide lootmine eeldab hoopis teisi majandamise formaate.
2 Likes
Kriitika on õigustatud. Sellesmõttes, et vorm. Iseasi, kas RAS oleks oluliselt parem.
Miski suht kirvega arvutus vihjab, et kui monopoolses seisus RAS müüks kogu Eestis tarbitava energia ja kogu kasum läheks penskarite vahel jaotamisele, siis kataks see ära “pensionide indekseerimise” iga-aastase lisakulu.
Olkiluoto (ja vist ka teised tuumajaamad) pandi püsti kohalike energiatootjate ja tööstusettevõtete poolt loodud konsortsiumi poolt. Miks Balti riikides seda sama energiatootjad ja tööstusettevõtted teha ei võiks? Kamba peale?
Tulemuseks on normaalne elektri hind Soomes, mis pakub sealsetele pensionäridele suurt leevendust - mida võib vaadata kui pensionilisa.
1 Like
Seda minagi mõtlen. Ma lihsalt veeretan peas (poolvaljusti) mõtet, et täna maksavad inimesed sotsmaksu ja siis jagatakse see penskaritele laiali. Nende eelneva panuse eest. TÄna töötaja maksab selle võimaluse kasutamise eest, mille eilne töötaja lõi. Aga… me kõik teame, et see süsteem on mõneti ummikus.
Ma proovin peas mingit pilti moodustada, kas seda tänast sotsmaksu ei saaks tasapisi ja järk järgult kantida mingisse “tuumajaama” laadsesse megaprojekti, mille kasum ja nõudlus on suht-koht garanteeritud. Kui mitte muudmoodu, siis võib ju riikliku energiamonopoli kehtestada. Siis võiks see sotsmakusraha tasapisi muutuda investeeringuks ja hakata ISE tootma pensionäridele pensioni. Või kisub see mõte väga rappa 
Riik võtabki juba täna suurusjärgus 100 miljonit aastas elektri eest makstud raha eelarvesse. Pmst kui valijal huvi on, siis saaks ilmselt kenasti seda maks-mis-pole-maksu sobiva numbrini tõsta ka ilma tuumajaamata.
1 Like
Kas sul võeti 2 samba raha käest ära?
Tuumajaama? Nalja teed või? Eestis tohib ehitada kiviaedu ja kasvatada kitsesid tingimusel, et riik lubab ja maksab peale ja et hundid tohivad kitsesid vabalt murda ilma, et jahimehed sekkuksid. Meil tuleb raha eelarvest ja midagi muud pole vaja! Kes üritab tuleb surnuks reguleeerida.
4 Likes
Ebavõrdsus ühiskonnas kasvab veelgi. Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud. Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud. Aastakümnetega on üha kahanenud ka pensionite suhe keskmisesse sissetulekusse, olles nüüdseks jõudnud vaid pea pooleni sellest.
Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud. Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud. Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud. Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud. Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud. Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud. Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud.
Järelvaatamisel jäi kõrva huvitav nüans: pensionile mineku hetkel 80% inimestest võtab II samba kohe välja(ja maksab 10% tulumaksu) ning 20% võtab fondipensionina. Eks oleneb ka sel hetkel sambas olevast raha summast aga finantstarkus ikka lonkab tugevalt inimestel.
3 Likes
Reinsalu loogika kohaselt välisriiki reisida ei tohiks ning importkaupu sisse tuua ei tohiks, sest mõlemal juhul viiakse meie majandusest raha välja. Isegi hullem - pensioniraha tuleb lõpuks tagasi Eestisse ja seda saab pensionär kohapeal kulutama hakata, kuid reisides ja importides raha tagasi ei saa. Kõlab nagu Põhja-Korea ja ilmselt homme hakkame kollektiivselt tittesid vohmima ja kurke kasvatama. Isamaaline!
1 Like