Aga siiski, need kes said II sambast raha kätte ja maksid küll selle eest tulumaksu, said sisuliselt tulumaksukergendust nende kõrval, kes II sambasse jäid või kel üldse II sammas puudub.
Tegelikult oleks pidanud olema nii, et kui inimene väljub II Sambast, oleks pidanud välja võetavast summast 2/3 minema I samba fondi ja ainult 1/3 inimese taskusse (millelt läheb tulumaks maha).
Ilmselgelt on adalberti näol tegemist koalitsooni toetajaga või ka liikmega, see on nii tavaline käitumismuster et peast sotsid projetseerivad oma tulevast tegemist teistele. EKRE ja Isamaa lähevad inimeste varasi rekvireerima…puhta lolliks läinud. Või kuidas Teie pealiku väljend oli : loll on ka loll olla
1 Like
Pean valmistama pettumuse - minu näol ei ole tegemist “koalitsiooni liikme” ega ammugi mitte sotsialistiga. Ma ei kuulu üldse ühtegi erakonda. Jääme ikka teemasse ja hoidume spekulatsioonidest.
Jääme siiski faktide juurde ja kuna siinseks teemaks on pensionifondid, siis on minu meelest igati sobilik arutleda ka selle üle, millised erakonnad soovikisid tuua näiteks II samba osas muutusi ja millised mitte. Ootan huviga faktipõhiseid näiteid, et Isamaa ja EKRE toetaksid täna kehtivat II samba regulatsiooni ja ei kavatseks seda võimule tulles muutma hakata. Isamaa osas ma tõin välja nende eelmise esimehe seisukohad. On need muutunud? On Reinsalu kuskil avalikult öelnud, et ta ei toeta Järvani ja Seedri rumalusi? Parandage mind kui ma eksin, aga seisukohad muutunud ei ole.
Mis puutub EKRE-sse, siis võtab nende seisukoha hästi kokku Martin Helme: “Eestile on hoopis suurema kahju toonud teise pensionisamba süsteemis osalemine. See on Eesti maksumaksjale ja Eesti riigile läinud maksma miljardeid ja on kahjustanud Eesti majandust, Eesti majanduse investeerimisvõimet ning Eesti pensionäre 20 aastat.”
3 Likes
Arvestades Isamaa toetust, siis on vast kõigile selge, millisest partei kontorist see jutt tuli. Järgmiseks veel Prigozinist ka kirjutada ja ongi tavaline enne valimisi toimuv valedest kubisev ja laimav paskvill valmis.
2 Likes
Tootlused tekkisid peale seda kui Tuleva indeksfond tuli. Pangad üritasid seda korralikult maha teha väidetega, et aktiivselt juhitud fondid on madalama riskiga ning üle 1,5% tasud on tegelikult väikesed.
Püüdke leida aktiivselt juhitud fond, mis ületaks indeksit.
Mis puudutab kaubandusjeskuste tegelasi, siis need külvavad lihtsalt hirmu, mille tulemusel teeb inimene enda jaoks kahjulikke tehinguid. Olen 2x tühistanud ämma poolt kaubanduskeskuses sõlmitud lepingut.
4 Likes
Tuleva tulek oli erinevalt “reformist” oluline ja vajalik konkurentsi vaatepunktist. Kiidan alati neid, kes virisemise asemel midagi ära teevad.
Tootluse paranemisel ma seda tegurit aga ei ülehindaks. Madalama riskiga fondide tegevus ei olnud kuidagi teistsugune enne indeksfondide tulekut. Keegi ei hoidnud tootlust “paisu taga kinni”. Mina tooks välja need asjaolud:
- 2010 lubati kuni 75% aktsiaosakaal
-
- aastast indeksfondid ehk suurem panus USA aktsiatele ja vähem investeerimist meie kodupiirkonda
- Alates 2019 kuni 100% (125%) aktsiaosakaal
- ja viimane, kuid mitte vähemoluline - fondijuhid ja fondivalitsejad (kes on loomulikult teinud ka vigu) on 25 aastat kogenumad
5 Likes
Kõlab võib-olla üllatusena, eksju, aga kapiindekseerimist tehti enne Tulevat kõvasti. Aga see ei takistanud ühel nüüdseks erru läinud fondijuhil pikki tiraade kirjutamast kuidas indeksifondid on tavalisele investorile ohtlikud, sest mingit turu ajastamist seal ei toimu. Praktikas kaitses oma ja teiste aktiivselt juhitud fondide tagumikku, et tasude osas langust ei tuleks. Ehk siin on sees ka omajagu investorite mõttemaailma muudatust.
9 Likes
Prognoosid on toredad asjad, ainult et päriselu ei taha neid aluseks võtta. Hooldereform on üks kena näide. Valitsus saavutas kõlavate loosungite ja heade soovide all olukorra, kus lõi endale juurde ühe potentsiaalselt kontrollimatu kuluartikli. Ka e-valimised on toonud palju head ja teinud inimeste elu mugavamaks. Aga süsteemi keerukus kindlustab selle, et iga natukese aja tagant saab puhuda lõkkele umbusu asja vastu, millest arusaamine käib enamikul üle jõu. Riigikontroll leidis, et loodud rahastusmudeliga eesmärgini ei jõua. Jah, inimeste omaosalus on vähenenud, aga riigi kulud jällegi suurenenud. Põhjus on lihtne – hooldekodukoha hind on hoogsalt kerkinud. Palju rohkem kui reformi tehes eeldati.
- Kui arvati, et pärast reformi kallineb hooldekodu teenus aastas umbes 3%, on tegelik hinnatõus olnud keskmiselt 15%.
- Hooldekodudes olevast pea 10 000 inimesest hinnanguliselt iga kolmas ei saanud oma pensioni ega KOV-i hüvitisega omaosalust kaetud.
- Omaosalus langes varasemalt 78%-lt reformi esimese poolaastaga 61%-ni ja liigub eesmärgiks oleva 50% suunas.
Üksikisiku vaates on asjad paranenud. Omaosalus on väiksem, aga probleem on endiselt hooldekodukohtade puudus. Riigi jaoks tervikuna seis nii hea ei ole. Kuna hinnad on jõudsalt kerkinud, kulub valitsusel selle lubaduse poole liikumiseks aina rohkem maksumaksja raha.
Riigikontrolli aruande järgi on aga rahastusmudelisse on sisse kirjutatud justkui kummipaelaefekt, mis peab hinnakasvule avaliku sektori rahastuse mahte automaatselt järele tõmbama, et reformi eesmärgid saavutada.
Olgugi, et reformi eesmärk on siiras ja hea, on loodud taas üks seotud (tuttavama, aga mitte nii täpse sõnaga „indekseeritud“) kulu, mille kasvu üle valitsusel kontrolli ei ole. See sõltub muudest näitajatest.
Reinsalu ja Neivelti jutust jäi mulje, et peamine süüdistus ongi selles, et pensionifondide investeeringutest on lõviosa suunatud Eestist kaugemale. Et see raha oleks nagu Eesti majanduse jaoks kadunud.
Omas võtmes on neil muidugi õigus, aga järjest enam hakkab mulle tunduma, et juhul kui Reinsalu on tõesti järgmine peaminister, siis tuleks igaühel meist olla oma pensionivara osas ülimalt tähelepanelik. Mida järgmiseks? Et ka Balti börsist kaugemale investeerimine on üks nurjatu ja väheisamaaline tegu? Või välismaaklerite kasutamine?
1 Like
Mis siis välismaale investeerimise alternatiiv oleks? Kas Eesti pensionifondid hakkavad panema oma raha sisse igatsugu Enefit Greenidesse ja Hepsoritesse? Osa aktsiaid saadakse IPO käigus, suurema osa aktsiaid ostavad IPO järgselt turult kokku ja siis edaspidistel aastatel lastakse mõnusalt liugu aina odavneva aktsia seljas mäest alla ning korjatakse imepisikesi dividende või ollakse üldse ilma dividendideta?
Saunum, kuhu Saunumi unustad???
1 Like
Nende ettevõtete kasutamine näiteks viitaks nagu LHV rohelisele? Hepsor check ja Enefit jäi märkimata ja tõusu müümata.
Saunumile näitas juba seapõrn koha kätte.
1 Like
Saunum on vähemalt First North turul ja sinna vist pensionifondid oma raha ei pane. Siiski, mine tea, võib tekkida probleem, et kuhu siis veel seda raha matta, mida kõik igatsugu propellerid ja kompuutrid suure hoolega kokku korjavad?
Üldine mõte sel üritusel oligi see, et pensionifondid on madala tootluse, üüratute tasudega ja suur osa neisse investeeritud rahast on Eesti jaoks kadunud. Jaurati mingist keskmisest tootlusest ja keskmistest tasudest.
Ma pole ise poliitik, aga võib ju ette kujutada küll kui suurt tuska tekitab olukord kus riigieelarves laiutab pirakas auk, aga II sambas teenib välismaiste kapitalistide huvisid suurusjärgus 6 miljardit. Kui sellele saaks küüned taha, oleks raha kõikide valimislubaduste täitmiseks. Pange mu sõnu tähele - kui Isamaa peaks võimule saama, siis võetakse see teema päevakorda. Raha nagu maast leitud. Isegi poolik variant, näiteks riigipoolsete maksete peatamine II sambasse, annaks märkimisväärse kokkuhoiu. Ja seda kõike ikka meie kõigi ja Eesti huvidest lähtuvalt.
1 Like
Kas mõte, et pinsifondid panevad seljad kokku ja ehitavad 6 öljardi eest Riikliku Pensionituumajaama, mis müüb elektrit ja teenitud kasumi pealt maksab penssi, kõlab kuidagi väga hullumeelselt? Võiks mõtelda veel dünaamika sotsmaks-riiklikupensionelekter mängumaale. Või ei saa sedasi kohe üldse olla, et võtame raha, teeme selle eest midagi tootlikku ja kasulikku ja jätab veel optsiooni, et ettevõte sotsmaksu asemel, mida ta (ettevõtte vaates) “musta auku” tambib, ostab hoopis “pensionijaamalt” elektrit… SAAB oma raha eest midagi reaalset ja penskarid saavad selle raha lõpuks oma taskusse? Liiga hea, et tõsi olla või liiga hullumeelne? Mingi olulise nüansi jätsin kahesilma vahele?
Kuidas see samba raha nüüd siis nii kadunud on? Suure osa selle teenitud väliskapitalist kulutatakse pensionäride poolt Eestis ära. Ehk raha (välismaiste kapitalistide kasum) tuuakse siia konnatiigi majandusse. Osad aktiivsed pensionifondid on Eesti suurfirmades, kinnisvaras ja erinevates projektides nagunii sadade miljonitega juba sees. Kui on atraktiivseid ja suuri projekte Eestis, mis täidavad tootluse ootuseid, siis kindlasti võiksid pensionifondid neisse panustada (nt tuumajaama rahastamine vms miks mitte).
1 Like
To: Matt. Jutt on sellest, et see raha investeerib ennast välismaal, ehk siis kasvatab sealset majandust, mitte aga ei tee seda Eestis.
2 Likes
Arusaamatu, see on mingi refifänni loogika vist? Et erakond, kes pensioniraha reffide sponsorite käest vabaks päästis, hakkaks seda uuesti riigistama?
4 Likes
Lugedes peale eilset riigikogu komisjoni istungit Võrklaeva soovitust, et pensionisüsteemi olukorra parandamise võti on see kui inimesed ise sambasse rohkem koguvad…
Püha lihtsameelsus. Esiteks seda teeb selge vähemus - seesama vähemus, kellel sissetulekud lubavad investeerida ja kellel nagunii ühel või teisel moel mingid reservid ja varud olemas.
Teiseks - riik laseb paar aastat tagasi teise samba vabaks ja nüüd öeldakse siis, et pensionitega on jama kui sammastesse ei kogu. No shit, Sherlock? Miks te II samba siis vabatahtlikuks muutsite?
Teine samasugune lammas on Reinsalu seal kõrval, kes näeb probleemi lahendust “iibe kasvus”. Saage aru, iive ei hakka lähiajal kunagi olema see 2,1 mis pensionisüsteemi jätkusuutlikkuseks minimaalselt vajalik oleks. Kuidas saab nii tühm olla?
Lihtsalt nämmutatakse sama läbi mälutud putru ja kõik saavad aru, et pikas plaanis on seis s.tt.
3 Likes