SEB teeb teise pensionisambasse uue passiivse fondi
"SEB uuendab ka aktiivselt juhitud pensionifondide pakkumist ning langetab uue aasta algul Konservatiivse Pensionifondi valitsemistasu praeguselt 0,77 protsendilt 0,49 protsendile. Sama suur saab olema uue, passiivselt juhitud fondi valitsemistasu."
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/seb-teeb-teise-pensionisambasse-uue-passiivse-fondi?id=76417987&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29
=> See mis Tuleva tegi oli tõepoolest midagi suurt. Ma loodan, et ei lähe kaua enne kui ka välismaine meedia Tulevat külastab, teeb reportaaže, ja niimoodi julgustab sama arengut ka mujal maailmas. Need tasud mis siiamaani on võetud pankade poolt pole olnud ilusad vaadates kliendisuhteid pikas perspektiivis.
Fondijuhid tahavad olla paremad kui indeks, hea küll, aga nad sisuliselt ONGI indeks. Kui üks fondijuht kes võtab 1,5% on parem kui indeks, siis teine kes võtab 1,5% on halvem kui indeks. Ja järgneval aastal ehk vastupidi.
Kui sambad tulid, olin veel suhteliselt noor ja roheline (rohelised surevad sügisel) :) Vanemaealise töökaaslase kokkuvõte kõlas - kui täna saad igakuise makse eest seda, teist ja kolmandat, siis tulevikus võib see võrduda tassi kohviga tänavakohvikus.
Antud kirjatükk kuulub taas rubriiki "olen laisk, rumal ja ükskõikne ning keegi teine võiks vastutada".
R.Ott
Kui sambad tulid, olin veel suhteliselt noor ja roheline (rohelised surevad sügisel) :) Vanemaealise töökaaslase kokkuvõte kõlas - kui täna saad igakuise makse eest seda, teist ja kolmandat, siis tulevikus võib see võrduda tassi kohviga tänavakohvikus.
Täpselt nii. Ma ise jõudsin 2001a ( III samba promo aasta ) ja 2002a ( II samba promo aasta ) samale järeldusele - need 2% palgal juures on kümneid kordi rohkem väärt kui need kunagi mingis pensionimakses olema saavad.
Mulle meeldis!
"... 50-aastaselt iga päev kõrvale panna 70,35 eurot ehk aastas 25 678,73 eurot ..."
"... Säästmisega on soovitatav alustada investeerides või hoida kokku väikeste kulutuste pealt, nagu näiteks igahommikune kohvi ostmine ..."
"... 50-aastaselt iga päev kõrvale panna 70,35 eurot ehk aastas 25 678,73 eurot ..."
"... Säästmisega on soovitatav alustada investeerides või hoida kokku väikeste kulutuste pealt, nagu näiteks igahommikune kohvi ostmine ..."
zuckerblaum
Mulle meeldis!
"... 50-aastaselt iga päev kõrvale panna 70,35 eurot ehk aastas 25 678,73 eurot ..."
"... Säästmisega on soovitatav alustada investeerides või hoida kokku väikeste kulutuste pealt, nagu näiteks igahommikune kohvi ostmine ..."
ma saan nii aru, et 50 aastaselt oleks aeg lõpetada see hommikune kohvi kõrvale konjaki joomine
Loodame, et kõik need pensionikriitikud siis ikka selle raha hoolsalt ise investeerivad, mitte kohvi peale jooksvalt ära ei kuluta...
Kes tahab endale ise head pensionit ehitada, siis jäta suitsetamine maha ja pane see raha PM ja MO-sse, jäta 100- 50% joomist vähemaks ja pane see raha BUD või BFB-sse ning loteriipiletite raha (juhul kui ostad rohkem kui 1 pileti kuus) pane OEG-sse. 40 aasta pärast saad lubada ilmselt rohkem kui tassi kohvi ja ehk elad ka kauem...
Kes tahab endale ise head pensionit ehitada, siis jäta suitsetamine maha ja pane see raha PM ja MO-sse, jäta 100- 50% joomist vähemaks ja pane see raha BUD või BFB-sse ning loteriipiletite raha (juhul kui ostad rohkem kui 1 pileti kuus) pane OEG-sse. 40 aasta pärast saad lubada ilmselt rohkem kui tassi kohvi ja ehk elad ka kauem...
... pigem tuleks ikka odavama margi peale üle minna, 70E eest saab keskmiselt kobeda 70cl konjaki.
Henno Viireszuckerblaum
Mulle meeldis!
"... 50-aastaselt iga päev kõrvale panna 70,35 eurot ehk aastas 25 678,73 eurot ..."
"... Säästmisega on soovitatav alustada investeerides või hoida kokku väikeste kulutuste pealt, nagu näiteks igahommikune kohvi ostmine ..."
ma saan nii aru, et 50 aastaselt oleks aeg lõpetada see hommikune kohvi kõrvale konjaki joomine
Sa said valesti aru, tuleks hoopis konjaki kõrvale kohvi joomine lõpetada.
ttrust
Täpselt nii. Ma ise jõudsin 2001a ( III samba promo aasta ) ja 2002a ( II samba promo aasta ) samale järeldusele - need 2% palgal juures on kümneid kordi rohkem väärt kui need kunagi mingis pensionimakses olema saavad.
II samba "tagurpidi variant" on laenu võtmine.
Kes on kindel, et sambasse ivesteerimine on kahjumlik, võiks oma maksimaalses summas eluasemelaenu võtta,
Kui olla kindel, et lausa "kümneid kordi rohkem väärt", võib ka SMS laenu võtta.
Nüüd me jõuame juba säästmise filosoofia juurde. Ma olen ise suutnud alati midagi kõrvale panna, sõltumata sissetulekutest. Isegi tudengina väikeseid tööotsi tehes kui sissetulek oli kõvasti alla Eesti keskmise, jäi kuu lõpus ikka midagi järgi ka. Ma ei saanud pikalt aru mismoodi mõned inimesed suudavad elada nii, et iga kuu lõpus on raha otsas. Teate küll neid inimesi kelle jaoks "kuu algus" ja "kuu lõpp" on täiesti erinevad ajastud, kuu lõpus tavaliselt pole nii paljugi raha, et autosse kütust tankida või pubis 2 õlut teha.
Kuni üks sõber siis seletas mulle seda lahkelt, et "näed, nende inimeste jaoks ongi nii, et kui raha on arvel, siis nad kulutavad selle ära, sest pole kindel millal jälle selline hea olukord on (millal jälle raha saab)"
ja tõenäoliselt ongi. nende inimeste rahakasutuse harjumusi ei muuda mingi kampaaniaga, sest alati on neil kõrvale panna näide naabrimehest kes suri juba 50-selt, milleks siis säästa?
Kuni üks sõber siis seletas mulle seda lahkelt, et "näed, nende inimeste jaoks ongi nii, et kui raha on arvel, siis nad kulutavad selle ära, sest pole kindel millal jälle selline hea olukord on (millal jälle raha saab)"
ja tõenäoliselt ongi. nende inimeste rahakasutuse harjumusi ei muuda mingi kampaaniaga, sest alati on neil kõrvale panna näide naabrimehest kes suri juba 50-selt, milleks siis säästa?
Meie kaubandus sureb kohe välja kui järgmine aasta esimesest päevast kõik säästma hakkavad. Ma olen kogu aeg elanud täna, mitte lootuses hakata elama pensionärina. Keegi pole meist selgeltnägija. Kena lõppu!
markerttrust
Täpselt nii. Ma ise jõudsin 2001a ( III samba promo aasta ) ja 2002a ( II samba promo aasta ) samale järeldusele - need 2% palgal juures on kümneid kordi rohkem väärt kui need kunagi mingis pensionimakses olema saavad.
II samba "tagurpidi variant" on laenu võtmine.
Kes on kindel, et sambasse ivesteerimine on kahjumlik, võiks oma maksimaalses summas eluasemelaenu võtta,
Kui olla kindel, et lausa "kümneid kordi rohkem väärt", võib ka SMS laenu võtta.
Jutt ei olnud kahjumilikkusest vaid jutt oli vara väärtusest aastal 2002 või 2003 ning sama vara väärtusest millalgi siis kui see isik mingi ~68-aastaselt pensionile jääb.
Pensionisammas ei paista olevat investeerimine vaid kogumine. Investeerimine seostub inimestel sõnadega "tulus", "väärtuse kasv" jne.; kogumine seostub sellega, et kui sul on sukasääres 2 kümnekat ja paned kolmanda juurde, siis on sul 3 kümnekat, mitte kolm kümnekat ja veel lisaks üks viiene.
Draax
Nüüd me jõuame juba säästmise filosoofia juurde. Ma olen ise suutnud alati midagi kõrvale panna, sõltumata sissetulekutest. Isegi tudengina väikeseid tööotsi tehes kui sissetulek oli kõvasti alla Eesti keskmise, jäi kuu lõpus ikka midagi järgi ka. Ma ei saanud pikalt aru mismoodi mõned inimesed suudavad elada nii, et iga kuu lõpus on raha otsas. Teate küll neid inimesi kelle jaoks "kuu algus" ja "kuu lõpp" on täiesti erinevad ajastud, kuu lõpus tavaliselt pole nii paljugi raha, et autosse kütust tankida või pubis 2 õlut teha.
Kuni üks sõber siis seletas mulle seda lahkelt, et "näed, nende inimeste jaoks ongi nii, et kui raha on arvel, siis nad kulutavad selle ära, sest pole kindel millal jälle selline hea olukord on (millal jälle raha saab)"
ja tõenäoliselt ongi. nende inimeste rahakasutuse harjumusi ei muuda mingi kampaaniaga, sest alati on neil kõrvale panna näide naabrimehest kes suri juba 50-selt, milleks siis säästa?
Mul on samuti sarnane säästmis-harjumus juba varajasest noorusest saadik. Paradoksaalselt aga puudub mul illusioon et ma elan pensioniea saabumiseni. Huvitav, et selle illusiooni puudus ei pane mind eelpoolkirjeldatult laristama.
Ametnikuhing jälle tahab ohje hoida. Et jumala eest inimene ise ei otsustaks mida oma pinsiga teha...
http://snip.ly/osmy7#http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2017/06/01/pensionikusimus-ajas-poliitikud-ja-seltsid-tulli
"...eelnõust ilmneb, et ministeerium soovib kaotada osaliselt pensionite eluaegsuse põhimõtte. See tähendab, et keskmisest kauem elavate inimete pension ühel päeval langeb ja see tekitab olulise vaesusriski. Ei tundu just ülemäära targa mõttena,“ ütles Jesse."
"Fedotov, kes eelnõud ette valmistas, tõi välja, et eelnõuga antakse pensionikogujale võimalusi juurde. Nii saab pensionikoguja sõlmida tulevikus mitu pensionilepingut, aga praegu vaid ühe.------Eelnõu pakub inimestele, kes soovivad, et nende raha investeeritakse pensionifondides edasi ka siis, kui nad juba pensionil on, investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimise võimalust,“ selgitas Fedotov."
„Toimub see, et peale on kasvanud põlvkond, kes pole olnud pensionireformi aluste juures ja kes on väga haavatavad lobile,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi küsimuse peale, mis praegu eelnõuga toimub. „Arvatakse, et võetakse ühe korraga raha välja – ja midagi ei juhtu. Aga alahinnatakse oma eluiga ja rahvastiku protsesse: rahvas vananeb, maksumaksjaid jääb vähemaks. Õnneks pandi rahanduskomisjonis siiski käsi ette,“ kirjeldas Ligi"
http://snip.ly/osmy7#http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2017/06/01/pensionikusimus-ajas-poliitikud-ja-seltsid-tulli
"...eelnõust ilmneb, et ministeerium soovib kaotada osaliselt pensionite eluaegsuse põhimõtte. See tähendab, et keskmisest kauem elavate inimete pension ühel päeval langeb ja see tekitab olulise vaesusriski. Ei tundu just ülemäära targa mõttena,“ ütles Jesse."
"Fedotov, kes eelnõud ette valmistas, tõi välja, et eelnõuga antakse pensionikogujale võimalusi juurde. Nii saab pensionikoguja sõlmida tulevikus mitu pensionilepingut, aga praegu vaid ühe.------Eelnõu pakub inimestele, kes soovivad, et nende raha investeeritakse pensionifondides edasi ka siis, kui nad juba pensionil on, investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimise võimalust,“ selgitas Fedotov."
„Toimub see, et peale on kasvanud põlvkond, kes pole olnud pensionireformi aluste juures ja kes on väga haavatavad lobile,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi küsimuse peale, mis praegu eelnõuga toimub. „Arvatakse, et võetakse ühe korraga raha välja – ja midagi ei juhtu. Aga alahinnatakse oma eluiga ja rahvastiku protsesse: rahvas vananeb, maksumaksjaid jääb vähemaks. Õnneks pandi rahanduskomisjonis siiski käsi ette,“ kirjeldas Ligi"
"Tuleva juhi Tõnu Peki hinnangul on kavandatav eelnõu suur samm õiges suunas. „Pensionile suundujatel peab olema mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt võimalus valida, millal ja kuidas oma pensionivara kasutada." ja „Täna on Eesti pensionisüsteemi kõige valulisem probleem, et pensionärid elavad halvasti, sest inimesed säästavad pensioniks liiga vähe. Samas riik on seni seadusloomes käitunud nii, nagu pensionärid oleks vaesed sellepärast, et nad kipuvad hirmsasti raiskama. Teise samba pensioni kättesaamisele on seatud karmid ja väga kulukad piirangud. Teisisõnu, riik eeldaks justkui, et sa kuni 65aastaseks saamiseni suudad teha igasuguseid asjalikke valikuid, aga siis muutud üleöö vastutustundetuks lapseks, kes raha kätte saades seda kohe kulutama jookseb,“ kirjeldas Pekk praegust olukorda."
Seesama UK case kus anti inimestele võimalus pension korraga välja võtta ja osad arvasid, et rumalad vanurid ostavad endale Lambod ja raiskavad kogu raha kiiresti ära, mida aga ei juhtunud.
Seesama UK case kus anti inimestele võimalus pension korraga välja võtta ja osad arvasid, et rumalad vanurid ostavad endale Lambod ja raiskavad kogu raha kiiresti ära, mida aga ei juhtunud.
OK, see ka veel, ehk pole kiiga palju kopitud. Ja krdi Ligi jälle inisemas, ei tahaks kuidagi sellist tegelast kuhugi püünele tagasi lasta.
https://www.err.ee/651686/pensionifondidel-oli-mullu-hea-aasta
Mnjah, turgudel oli päris tugev tõusuaasta ja sellised siis meie fondide tulemused. Vaid 3 paremat suutsid inflatsioni lüüa.
"Eesti pensionifondidel oli mullu võrdlemisi hea aasta, enamik eestlaste pensionirahast on progressiivsetes fondides ning nende võrdluses läks kõige paremini Swedbankil, kelle fond K3 kerkis ligi 5,3 protsenti.
Teisel ja kolmandal kohal olid SEB ja Luminori fondid 3,8-protsendise tootlusega, mis on veidi suurem kui mullune inflatsioon. Kõige kehvemini läks LHV progressiivsel fondil, mis kasvas 2,8 protsenti,"
Mnjah, turgudel oli päris tugev tõusuaasta ja sellised siis meie fondide tulemused. Vaid 3 paremat suutsid inflatsioni lüüa.
"Eesti pensionifondidel oli mullu võrdlemisi hea aasta, enamik eestlaste pensionirahast on progressiivsetes fondides ning nende võrdluses läks kõige paremini Swedbankil, kelle fond K3 kerkis ligi 5,3 protsenti.
Teisel ja kolmandal kohal olid SEB ja Luminori fondid 3,8-protsendise tootlusega, mis on veidi suurem kui mullune inflatsioon. Kõige kehvemini läks LHV progressiivsel fondil, mis kasvas 2,8 protsenti,"