marker Lisaks loetakse pensioniregistrit riiklikuks registriks, millele rakendub ISKE. See on ca 4000 lehekülge regulatsiooni!!! Võta vaevaks tutvuda... Üritab ära reguleerida iga viimase liigutuse.
Kuidas see Sotsiaalkindlustusameti poolt hallatav riiklik pensionikindlustuse register üldse siia teemasse puutub?!
Kus sa mingit viidet esimese samba registrile näed? (Sotsiaalkindlustusameti poolt hallatav riiklik pensionikindlustuse register) Ka teise samba register, mida EVK haldab, on riiklik register.
Henno, ma tean mida depositoorium teeb. Tõsiselt, millist lisaväärtust sa siin näed? Kas hindad selle lisaväärtuse vastavaks hetkel kehtivatele depootasudele?
Minule tundub depositoorium pensionifondi seisukohast vaadates lihtsalt ühe mõttetu varikonto ja tehingu-proxy-na. Mis vahet seal on, kas fondi haldur kasutab tehinguks omaenda ettevõtte kontosid ja nendel olevaid vahendeid või teeb sama juriidiliselt EVK omanduses olevate vahendite ja korrespondentkontode kaudu? Miks seda dubleerivat juriidilist keha sinna vahele vaja on? Ok, avalikult kaubeldava börsikraami puhul saan aru, aga PF-ide puhul?
PeaLiK Henno, ma tean mida depositoorium teeb. Tõsiselt, millist lisaväärtust sa siin näed? Kas hindad selle lisaväärtuse vastavaks hetkel kehtivatele depootasudele?
Minule tundub depositoorium pensionifondi seisukohast vaadates lihtsalt ühe mõttetu varikonto ja tehingu-proxy-na. Mis vahet seal on, kas fondi haldur kasutab tehinguks omaenda ettevõtte kontosid ja nendel olevaid vahendeid või teeb sama juriidiliselt EVK omanduses olevate vahendite ja korrespondentkontode kaudu? Miks seda dubleerivat juriidilist keha sinna vahele vaja on? Ok, avalikult kaubeldava börsikraami puhul saan aru, aga PF-ide puhul?
Selles mõttes olen sinuga nõus, sest II pensionisamba fondi osakud pole ju pensionikogujale isiklikult kättesaadavad, nendega ei kaubelda jne.
Kui teise samba vara hoitaks isiklikul investeerimiskontol siis oleksid kulud samad mis tavalise väärtpaberikonto puhul. Toode on põhimõtteliselt olemas vaja lihtsalt natukene IT arendust, et raha maksuametist inimeste kontodele automaatselt laiali kanda. Ja ei mingeid haldustasusid kui inimene just ise endale finantsnõustajat ei soovi.
See on super, mida siin Pealik on teinud ja teeb, tõeline rahvamees. Igati oma kasutajanime väärt !
Sekundeerin. Kui tulla välja mõttega, mis tavakodaniku silmis ilmselgelt arutamist vääriks, peistitakse foorumisse hulk administratiivakte ning..... mitte sõnagi sellest, kas see, mis seal kirjas, ka mõistlik tundub.
PeaLiK Minule tundub depositoorium pensionifondi seisukohast vaadates lihtsalt ühe mõttetu varikonto ja tehingu-proxy-na.
Seda ilmselt panid tähele, et selle "varikonto" ülalpidamise kuludes panid 10x mööda. Nüüd lisame juurde, et II samba rahade sissemaksed tulevad maksuametist, kuidagi peab nad pensionifondide vahel laiali jaotama. Fondiomanikud tahavad omada võimalust teostada valikutehinguid ja vahetustehinguid fondide vahel. Maksuamet tahab saada riigipoolse osa juurdemaksmiseks infot liitunud isikute ja nende valikute kohta. Kui oled vägegi tegelenud keerulisemate süsteemidega, siis "devil is in details" peaks olema tuttav mõiste.
Teoreetiliselt saab seda teha ka pensionihaldurite/maksuameti "omavahelise suhtluse teel", aga effektiivsem on omada miiimum keskset "standardi/andmevahetuse" hubi. Kui see oleks otse fondihaldurite kätte antud, oleks ilmselt hakanud domineerima teatud "S"-iga algavad asutused ja LHV pahased kommentaatorid oleks saanud jälle kiruda riiki ning valitsust "kogu Eesti välismaalastele mahamüümise eest". Kulude koha pealt võib omada erinevaid arvamusi, aga praeguse hetkel on riik lugenud seda karmi järelevalvet vajavaks tegevuseks.
See on super, mida siin Pealik on teinud ja teeb, tõeline rahvamees. Igati oma kasutajanime väärt !
Sekundeerin. Kui tulla välja mõttega, mis tavakodaniku silmis ilmselgelt arutamist vääriks, peistitakse foorumisse hulk administratiivakte ning..... mitte sõnagi sellest, kas see, mis seal kirjas, ka mõistlik tundub.
meest sõnast - kopeeri siia nimetatud administratiivaktide tekst ja jooni alla need kohad, mis on ebamõistlikud
Tegelikult on seis ikka skisofreeniline. Swedbank peab heaks tulemuseks (määral, et seda eraldi kliendikirjas rõhutada), et fondide tootlus siiski ületab haldustasusid. Võrdlusena näidatakse "keskmise kindlustaja" tulemust. Fond, tootlus, haldustasu K1, 540, 411 K2, 762, 571 K3, 1207, 594 K4, 305, 127
Kas keegi oskab öelda, kust leiaks infot? Nimelt tahan näha millised aktsiainvesteeringud Danske Pension 50 (pensioni II sammas) on teinud, aga kuskilt ma seda ei leia. Kui mõni aeg avaldasin kartust, et seoses üleminekuga jääb see fond 4 tuule poole (keegi ei ole selle efektiivsest juhtimisest huvitatud), siis tundub, et nii see ongi läinud! Tõe kriteerium on praktika. See viimane periood tundub kogu ajaloos neil üks ebaefektiivsemaid - muidugi võib olla siin tegu juhusega ja kokkusattumusega. Tahaksin kaeda täpsemalt, et millised aktsiainvesteeringud neil seal on, aga ei leia. Ja ei oska ka enda tegevusi selle fondiga planeerida.
Nordea "Aktsiad 100" nime kandev fond ei sisalda otseselt mitte ühte aktsiat - puha fondid. Veel aastavahetusel oli ka 1 võlakiri - Hüpoteeklaen OÜ 8%-line summas 1000 (loe üks tuhat) eurot. Õppige, kuidas aktiivselt fondi juhtida (Y)
2korda2 Nordea "Aktsiad 100" nime kandev fond ei sisalda otseselt mitte ühte aktsiat - puha fondid. Veel aastavahetusel oli ka 1 võlakiri - Hüpoteeklaen OÜ 8%-line summas 1000 (loe üks tuhat) eurot. Õppige, kuidas aktiivselt fondi juhtida (Y)
muide, aktiivne juhtimine ei tähenda ainult üksikaktsiate valikut, top down lähenemise puhul aktiivne juhtimine tähendab esmalt valikuid stiilide (väärtus vs kasv), turgude (arenevad vs arenenud), regioonide (USA, Euroopa, Jaapan jne.), majandusharude jne. vahel
Henno, sul on rebate osas tõenäoliselt õigus (ma ei viitsi kontrollida). Sellegipoolest - peamiselt indeksitesse investeeriva fondi juhtimise eest 1,5% valitsemistasu küsida.... Mulle isiklikult tegi rohkem nalja see 1000EUR investeering kohalikku kiirlaenukontorisse :P
nier Kas keegi oskab öelda, kust leiaks infot? Nimelt tahan näha millised aktsiainvesteeringud Danske Pension 50 (pensioni II sammas) on teinud, aga kuskilt ma seda ei leia. Kui mõni aeg avaldasin kartust, et seoses üleminekuga jääb see fond 4 tuule poole (keegi ei ole selle efektiivsest juhtimisest huvitatud), siis tundub, et nii see ongi läinud! Tõe kriteerium on praktika. See viimane periood tundub kogu ajaloos neil üks ebaefektiivsemaid - muidugi võib olla siin tegu juhusega ja kokkusattumusega. Tahaksin kaeda täpsemalt, et millised aktsiainvesteeringud neil seal on, aga ei leia. Ja ei oska ka enda tegevusi selle fondiga planeerida.
Danske pensionifondide fondijuht vahetus maikuus ning alates sellest ajast juhivad fonde samad inimesed, kes tegelevad ka LHV pensionifondide juhtimisega. Kuna LHV enda pensionifondide ja Danske pensionifondide juhtimise strateegiad on varasemalt olnud erinevad, siis muudatuste tegemine võtab aega. Näitena võin välja tuua, et LHV pensionifondis L moodustavad kinnisvara, mets ja erakapitalifondid kokku ca 15% varadest ning need on positsioonid, mida pole võimalik replikeerida üleöö. Siiski lähikuudel muutub Danske ja LHV pensionifondide investeerimisstrateegia veelgi sarnasemaks. Investeerimispositsioonide muudatused, mida oleme siiani Danske Pension 50 fondis teinud hõlmavad eelkõige aktsiariski vähendamist ning seega oleme müünud viimase kuu jooksul mitmeid indeksfonde nii Aasiast kui ka Euroopast. Võlakirjade poolel asendame indeksfonde üksikute võlakirjadega ning oleme soetanud näiteks Neste ja Rumeenia valitsuse pikemaid võlakirju
nier Kas keegi oskab öelda, kust leiaks infot? Nimelt tahan näha millised aktsiainvesteeringud Danske Pension 50 (pensioni II sammas) on teinud, aga kuskilt ma seda ei leia. Kui mõni aeg avaldasin kartust, et seoses üleminekuga jääb see fond 4 tuule poole (keegi ei ole selle efektiivsest juhtimisest huvitatud), siis tundub, et nii see ongi läinud! Tõe kriteerium on praktika. See viimane periood tundub kogu ajaloos neil üks ebaefektiivsemaid - muidugi võib olla siin tegu juhusega ja kokkusattumusega. Tahaksin kaeda täpsemalt, et millised aktsiainvesteeringud neil seal on, aga ei leia. Ja ei oska ka enda tegevusi selle fondiga planeerida.
Danske pensionifondide fondijuht vahetus maikuus ning alates sellest ajast juhivad fonde samad inimesed, kes tegelevad ka LHV pensionifondide juhtimisega. Kuna LHV enda pensionifondide ja Danske pensionifondide juhtimise strateegiad on varasemalt olnud erinevad, siis muudatuste tegemine võtab aega. Näitena võin välja tuua, et LHV pensionifondis L moodustavad kinnisvara, mets ja erakapitalifondid kokku ca 15% varadest ning need on positsioonid, mida pole võimalik replikeerida üleöö. Siiski lähikuudel muutub Danske ja LHV pensionifondide investeerimisstrateegia veelgi sarnasemaks. Investeerimispositsioonide muudatused, mida oleme siiani Danske Pension 50 fondis teinud hõlmavad eelkõige aktsiariski vähendamist ning seega oleme müünud viimase kuu jooksul mitmeid indeksfonde nii Aasiast kui ka Euroopast. Võlakirjade poolel asendame indeksfonde üksikute võlakirjadega ning oleme soetanud näiteks Neste ja Rumeenia valitsuse pikemaid võlakirju
Tänan info eest. Mina näen, et maikuus on maha lükatud võlakirjafondid (investeerimisfondid, ETF) seda siis suures mahus ~23% mahus ja rahas ollakse ligemale 45% mahus. Kas seda tegi siis juba LHV? (juhuse tahtel, või siin siis seos Inglastega, aga need fondid enamikus teinud juunis hüppe üles - need protsendid jäid siis saamata). ja Aktsiafondidest paistab ka, et väljutud Danskega seotud fondidest (mis sellest Danskest ikka edasi nuumata). See selleks - loodetavasti saab LHV reele ja ei kirjuta varasematest perioodidest kogu fondi teenitud tulu korstnasse, et siis edaspidi näidata, et kui hästi me nüüd selle tööle panime.