http://arileht.delfi.ee/news/uudised/neivelt-miks-maksta-pensionifondi-tasuks-0-61-et-hoiustada-raha-0-07-protsendiga?id=74559663
See on väga äss diil ju tegelikult tõepoolest. Panna sedasi raha 0.07% peale hoiusesse ja tohutute riskide haldamise ja maandamise eest küsida min. 0.68% tasu.
Kunagi mulle see maksu-Heiki pensioni kogumise idee tundus isegi täiesti ok. See, mis sellest asjast tegelikult välja tuli, on ikka puhta vale asi. Pensionikogujad on ikka hea mütsi pähe saanud, miskit pole kosta.
Esmasp. lõppes Tuleva liikmeks astumise I voor ja oli koosolek, 100€ eest sai liikmeks/omanikuks. 1000 astusid. Discl. mina mitte. ÄP Investor Toomas ka mitte, tal selliseid mõtteid:
"Laias laastus on investoril kaks küsimust. Kuhu kulub teenustasu ja mis kasu saavad sellest investorid? Esimesele küsimusele said liikmed ka osalise vastuse. Ligi pool teenustasust kulub fondi seaduses ette nähtud juhtimisele.
Teisele küsimusele vastamist püüti vältida nagu tuld. Investorile võis olla isegi hirmutav jutt, et Tuleva eesmärk polegi teenida tulu, vaid esikohal on pensionikogujate huvid. Jah, see võib sobida fondi kliendile, aga investorile? Miks peaks ühistu liige paigutama raha projekti, mis talle tulu ei teeni? Teistpidi, miks ma peaks usaldama teenusepakkujat, kes ei soovi tulu teenida? Meenub Tallinna Ühistupank.
Õnneks leidis sõber kodulehelt üldised vastused dividendimaksetest investorile ega kaota lootust. Seda enam, et kaugemas tulevikus on Tuleval plaanis luua ka oma selts pensionite väljamaksmiseks. Võib-olla saab investor sealtki tulu? Või vähemalt viib see väljamakse kulud alla." link äp
"Laias laastus on investoril kaks küsimust. Kuhu kulub teenustasu ja mis kasu saavad sellest investorid? Esimesele küsimusele said liikmed ka osalise vastuse. Ligi pool teenustasust kulub fondi seaduses ette nähtud juhtimisele.
Teisele küsimusele vastamist püüti vältida nagu tuld. Investorile võis olla isegi hirmutav jutt, et Tuleva eesmärk polegi teenida tulu, vaid esikohal on pensionikogujate huvid. Jah, see võib sobida fondi kliendile, aga investorile? Miks peaks ühistu liige paigutama raha projekti, mis talle tulu ei teeni? Teistpidi, miks ma peaks usaldama teenusepakkujat, kes ei soovi tulu teenida? Meenub Tallinna Ühistupank.
Õnneks leidis sõber kodulehelt üldised vastused dividendimaksetest investorile ega kaota lootust. Seda enam, et kaugemas tulevikus on Tuleval plaanis luua ka oma selts pensionite väljamaksmiseks. Võib-olla saab investor sealtki tulu? Või vähemalt viib see väljamakse kulud alla." link äp
Eks selle kasumiga on veidi nokk kinni, saba lahti. Tahad head toodet pensionäridele, on raske saada sinna investoreid. Tahad saada kasumit investoritele, saavad pensionärid vähem raha. Üldiselt tuleb see ju samas potist. Tegelikult ei tohiks osanikust pensionäril väga vahet olla - kas ta saab raha omanikuna dividendi näol või pensionärina madala teenustasu näol. Ehk oleks hea skeem hoopis maksimaalsed teenustasud ja kõrge dividend - saaks raha sealt umbsest II samba süsteemist kiiremini välja kantida ;)
ÄP Toomas ei kajasta artiklis kõige paremini kohapeal räägitut. Kontekst oli pigem selles, kui küsiti ühistu omakapitali ja omakapitalitootluse kohta. Selle peale kommenteeris Kasela, et kõrge omakapitalitootlus ei saa olla omaette eesmärk. Eesmärk on maksimeerida pensionikogujate vara. Lisaboonusena on võimalik ühistu osanikul teenida omakapitalilt tulu, mida kasumi tekkimisel on võimalik osanike vahel ka jagada.
Ma hea meelega panen sinna Tuleva rajamisse max summa.
Miks?
Mul on sellest riiklikult toetatud rootsi pangafiliaalide inimeste röövimisest kõrini.
Kuna see ei ole siis investeering võib seda käsitleda kui heategevust.
Miks?
Mul on sellest riiklikult toetatud rootsi pangafiliaalide inimeste röövimisest kõrini.
Kuna see ei ole siis investeering võib seda käsitleda kui heategevust.
Tuleva osakud ei saa kaubeldavaks muutuda? Kapital ei kaoks ju vaid omanik muutuks?
Q: "Miks ühistu liige ei saa ühistust välja astuda esimese viie aasta jooksul alates liikmeks saamisest?
A: Meie viie aasta nõue ühistu liikmesusele on seatud selleks, et kogutud kapital pensionifondivalitseja miinimumnõude täidaks. See nõue on seaduslik ning kaitseb ühistut ja tema liikmeid.
Q: "Miks ühistu liige ei saa ühistust välja astuda esimese viie aasta jooksul alates liikmeks saamisest?
A: Meie viie aasta nõue ühistu liikmesusele on seatud selleks, et kogutud kapital pensionifondivalitseja miinimumnõude täidaks. See nõue on seaduslik ning kaitseb ühistut ja tema liikmeid.
Olin ka seal esimesel seminaril. Räägiti põhiliselt sellest kuidas maailma paremaks muuta. Ühistut puudutavatest küsimustest tuli juttu vaid niipalju, kui lõpus lühikeseksjäänud küsimuste/vastuste voorus selle kohta küsimusi tuli. Seega on vara nende paari repliigi alusel mingeid põhjapanevaid järeldusi tegema tormata. Asutatava(te) fondi(de) teenustasu küsimus on selgelt ennatlik sest vastavaid juriidilisi kehi pole isegi mitte loodud, veel vähem siis nende eesmärke ja toimemehhanisme paika pandud. Selles küsimuses saavadki praegused Tuleva liikmed ise oma tahet väljendada, kui aeg sinnamaale jõuab.
Ühistu algus on minu jaoks kulgenud meelepärasel moel. Asutajaliikmed üritavad ka sisuliselt "uute nägude" ideedele kaasa mõelda, mitte ei ole puiselt oma visioonis kinni. Saatsin mitukümmend põhikirja parandusettepanekut, millest enamus läks ka 9.05 üldkoosolekul kinnitatud versiooni sisse. (Mõned punktid on mulle siiski endiselt vastukarva, aga küll jõuab ka nendeni.)
Igal juhul soovitan kõigil, kel sellest sotast kahju pole, just nüüd liikmeks astuda, sest praegusel, asjade ülesehitamise ajal on way lihtsam oma soove ja nägemust ühistu toimimisse viia. Hiljem, kui asjad juba sissekulunud rööpaid pidi jooksma hakkavad, saab see raskem olema.
Tuleva esimene põhikirjaline eesmärk on: asutada Eesti Vabariiki II ja III samba pensionifondivalitseja(d) ning pensioniväljamaksete teenust osutav elukindlustusselts, mille tegevuses saavad Ühistu liikmed arusaadavate reeglite järgi osaleda ning mille majandustegevusest oleks kasu eelkõige Ühistu liikmetest pensionikogujatele ja pensioniväljamaksete saajatele (minu rõhutus).
Kui millegi üle viriseda, siis pigem selle üle, et divika maksmisele on põhikirjas minu jaoks hoomamatul põhjusel seatud viieaastase perioodi piirang. No selge see, et esimese viie aasta jooksul tuleb talveks rasva koguda, aga miks sealt edasi ühistu toimimise seisukohast üleliigne raha viis aastat jutti riiulil tolmuma ja inflatsiooniga väärtust kaotama jääb, on mõistetamatu. Kui küsimus on turvalises tagavaras, siis olekski mõistlik seada turvalise varuga reservkapitali määr, mitte lasta jaotamata kasumil sekundaarse puhvrina "igaks juhuks" väärtust kaotada.
Ühistu algus on minu jaoks kulgenud meelepärasel moel. Asutajaliikmed üritavad ka sisuliselt "uute nägude" ideedele kaasa mõelda, mitte ei ole puiselt oma visioonis kinni. Saatsin mitukümmend põhikirja parandusettepanekut, millest enamus läks ka 9.05 üldkoosolekul kinnitatud versiooni sisse. (Mõned punktid on mulle siiski endiselt vastukarva, aga küll jõuab ka nendeni.)
Igal juhul soovitan kõigil, kel sellest sotast kahju pole, just nüüd liikmeks astuda, sest praegusel, asjade ülesehitamise ajal on way lihtsam oma soove ja nägemust ühistu toimimisse viia. Hiljem, kui asjad juba sissekulunud rööpaid pidi jooksma hakkavad, saab see raskem olema.
Anette
ÄP Toomas ei kajasta artiklis kõige paremini kohapeal räägitut. Kontekst oli pigem selles, kui küsiti ühistu omakapitali ja omakapitalitootluse kohta. Selle peale kommenteeris Kasela, et kõrge omakapitalitootlus ei saa olla omaette eesmärk. Eesmärk on maksimeerida pensionikogujate vara. Lisaboonusena on võimalik ühistu osanikul teenida omakapitalilt tulu, mida kasumi tekkimisel on võimalik osanike vahel ka jagada.
Tuleva esimene põhikirjaline eesmärk on: asutada Eesti Vabariiki II ja III samba pensionifondivalitseja(d) ning pensioniväljamaksete teenust osutav elukindlustusselts, mille tegevuses saavad Ühistu liikmed arusaadavate reeglite järgi osaleda ning mille majandustegevusest oleks kasu eelkõige Ühistu liikmetest pensionikogujatele ja pensioniväljamaksete saajatele (minu rõhutus).
Kui millegi üle viriseda, siis pigem selle üle, et divika maksmisele on põhikirjas minu jaoks hoomamatul põhjusel seatud viieaastase perioodi piirang. No selge see, et esimese viie aasta jooksul tuleb talveks rasva koguda, aga miks sealt edasi ühistu toimimise seisukohast üleliigne raha viis aastat jutti riiulil tolmuma ja inflatsiooniga väärtust kaotama jääb, on mõistetamatu. Kui küsimus on turvalises tagavaras, siis olekski mõistlik seada turvalise varuga reservkapitali määr, mitte lasta jaotamata kasumil sekundaarse puhvrina "igaks juhuks" väärtust kaotada.
See raha õnneks ei saa istuma riiulil, vaid seal samas indeksfondis. Kuigi iga indiviid ilmselt usub, et ta iseseisvalt kasvataks seda raha kiiremini, siis ega väike indeksiportfell ka paha ei tee.
Tuleva on saatnud ministrile kirja:
http://tuleva.ee/uudised/tuleva-tegi-rahandusministrile-ettepaneku-vahendada-pensionivalitsejate-tasusid/
http://tuleva.ee/uudised/tuleva-tegi-rahandusministrile-ettepaneku-vahendada-pensionivalitsejate-tasusid/
viisemann
Stefan,
Aasta tagasi ei olnud see võimalik. --- Umbes aasta pärast on orgaanilise kasvu tõttu meie fondid tõenäoliselt 1 miljard eurot. Ma arvan, et peatselt on õige aeg. ----- Seadusemuudatus lubab ka nüüd eraettevõtetes olulisi osalusi võtta. Ka otse kinnisvarasse investeerimine tehti lihtsamaks. Seda tüüpi investeeringuid ei ole võimalik teha isegi 1 miljardilise fondide mahu juures keskmiselt 1%-se haldustasu tasu eest, millest 0.2% läheb kohe kolmandatele osapooltele (s.h. depoopangale ja järelvalvele). Ma arvan, et see on parem, kui mina võtan 0.5% ja private equity fond võtab lisaks 2%+20%. Seejuures private equity fondid panevad tehinguga seotud kulud fondi, Eestis peab pensionifondi haldur tegema need haldustasust. Tõenäoliselt lähevad kõikides teistes riikides peale Eesti, ka depootasud ja järelvalvetasud otse fondi.
Kinnitan, et LHV teeb nn. indeksifondid (sisuliselt fondijuhita fondid) ära. Nii teise kui kolmanda samba oma. Strateegiale vastavate madalate tasudega. Me oleme teinud arvutusi ning ma ei arva, et see oleks nii tähtis uudis, et selle kohta peaks börsiteadet tegema:).
Tuleva pidu mis pole õieti alatagi saanud, sest 3m on vaja koguda, võib suht lühikeseks jääda. Müts maha nii Tuleva kui LHV ees pealehakkamise eest. Tuleva võimalik tulek mõjus, nagu näha. Capitalism@work
No kui ka Tuleva ei peaks nüüd tulema, on vähemalt õnnestunud kuldmune muneval hanel kael kahekorra käänata. Pakun, et peale LHV tekib varem või hiljem ka teisi copycat-e.
Üks hõivamata turunišš jääb aga veel: pensionilepingut pakkuvate kindlustusseltside osas on seis isegi nutusem, kui kogumispensioni toodete turul. Kui viimasel võis vaatmatata (seni) äravahetamiseni sarnastele toodetele siiski mingitki konkurentsi täheldada, siis väljamaksete turul on hetkel sisuliselt ainult kaks ja pool tegijat (SEB, ERGO ning Compensa käkerdab ka pisut midagi) ning mingeid konkurentsiilminguid ei esine. Väljamaksete taotlejale dikteeritakse tingimused ja pakutakse annuiteeti, mille suurus jääb alla summale, mida alusvara dividendidelt peaks saama teenida, ilma et alusvara üldse väheneks. Piltlikult väljendudes: kui kogumisfond võtab kogumisperioodi vältel kogujalt pool sissemakstust endale, siis pensionilepingu kindlustusandja paneb pärast veel ühe korraga käpa peale kogu allesjäänud summale ja maksab koguja varalt talle ainult kapitalitulu välja.
Võiks ju ometi ka sel turul ükskord mingi jää liikuma hakata! Tegelikult kummastav, et see pool valemist üldse nii vähe kajastust saab. Ilmselt mõtleb enamus kogujaid, et "ah see on mingi kaugem tulevikuteema ja küll ma siis vaatama hakkan, kui aeg ükskord sinnamaale hakkab jõudma". Sellised asjad aga üleöö ei muutu.
Üks hõivamata turunišš jääb aga veel: pensionilepingut pakkuvate kindlustusseltside osas on seis isegi nutusem, kui kogumispensioni toodete turul. Kui viimasel võis vaatmatata (seni) äravahetamiseni sarnastele toodetele siiski mingitki konkurentsi täheldada, siis väljamaksete turul on hetkel sisuliselt ainult kaks ja pool tegijat (SEB, ERGO ning Compensa käkerdab ka pisut midagi) ning mingeid konkurentsiilminguid ei esine. Väljamaksete taotlejale dikteeritakse tingimused ja pakutakse annuiteeti, mille suurus jääb alla summale, mida alusvara dividendidelt peaks saama teenida, ilma et alusvara üldse väheneks. Piltlikult väljendudes: kui kogumisfond võtab kogumisperioodi vältel kogujalt pool sissemakstust endale, siis pensionilepingu kindlustusandja paneb pärast veel ühe korraga käpa peale kogu allesjäänud summale ja maksab koguja varalt talle ainult kapitalitulu välja.
Võiks ju ometi ka sel turul ükskord mingi jää liikuma hakata! Tegelikult kummastav, et see pool valemist üldse nii vähe kajastust saab. Ilmselt mõtleb enamus kogujaid, et "ah see on mingi kaugem tulevikuteema ja küll ma siis vaatama hakkan, kui aeg ükskord sinnamaale hakkab jõudma". Sellised asjad aga üleöö ei muutu.
PeaLiK
Väljamaksete taotlejale dikteeritakse tingimused ja pakutakse annuiteeti, mille suurus jääb alla summale, mida alusvara dividendidelt peaks saama teenida, ilma et alusvara üldse väheneks..
Minu mäletamisel on meil seadusega keelatud seda väljamakse alusvara summat vähegi mõistlikul moel investeerida.
Lisaks on väljamaksjate hallatavad summad hetkel veel tibatillukesed ning kogu regulatsioon hüperkarm...
Kui tahad 100% turvalisust, saad 0,0...01% tootlust.
Kas mitte ei olnud lubatud teha lepinguid ka teiste EL riikide väljamaksjatega?
Sama teema tegelikult ka nö 3.sambaga, seaduses on tulumaksusoodustus ka teiste EL riikide fondidele ..
Sama teema tegelikult ka nö 3.sambaga, seaduses on tulumaksusoodustus ka teiste EL riikide fondidele ..
markerPeaLiK
Väljamaksete taotlejale dikteeritakse tingimused ja pakutakse annuiteeti, mille suurus jääb alla summale, mida alusvara dividendidelt peaks saama teenida, ilma et alusvara üldse väheneks..
Minu mäletamisel on meil seadusega keelatud seda väljamakse alusvara summat vähegi mõistlikul moel investeerida.
Lisaks on väljamaksjate hallatavad summad hetkel veel tibatillukesed ning kogu regulatsioon hüperkarm...
Kui tahad 100% turvalisust, saad 0,0...01% tootlust.
Kui seda õnnetut teise teiba süsteemi kunagi tehti siis said kindlustusseltsid kambaka ja erinevalt kolmandast sambast jäeti neid teisest kõrvale. Ja siis kisa vaigistamiseks anti neile võimalus hiljem kogumisperioodi lõpus tervelt potilt manti võtta nii nagu hing ihaldab ja südametunnistus lubab. Tänases keskkonnas panevad negatiivsed intressid asjale veel täiendava põntsu .
Üks küsimus veel: oskab keegi selgitada, millist lisaväärtust annab kogumispensioni fondide korral depositoorium? Ma saan aru, et eraldi kesksel depositeerimiskeskusel oli mingi point internetieelsel ajastul ning vabalt järelturul kaubeldavate instrumentide korral võib seal isegi praegu veel mingi iva olla, kui tasumäärad teenuse sisuga suhtestuvad, aga võtta 0,2% iga-aastaselt kogu investeerimisjäägilt töö eest, mille iga raamatupidamisoskustega pensionile jäänud vanamutt kasvõi Excelis õhtuti poole tunniga ära teeks, küsides selle eest max kaks sotti kuus... Doesn't compute.
PeaLiK
Üks küsimus veel: oskab keegi selgitada, millist lisaväärtust annab kogumispensioni fondide korral depositoorium? Ma saan aru, et eraldi kesksel depositeerimiskeskusel oli mingi point internetieelsel ajastul ning vabalt järelturul kaubeldavate instrumentide korral võib seal isegi praegu veel mingi iva olla, kui tasumäärad teenuse sisuga suhtestuvad, aga võtta 0,2% iga-aastaselt kogu investeerimisjäägilt töö eest, mille iga raamatupidamisoskustega pensionile jäänud vanamutt kasvõi Excelis õhtuti poole tunniga ära teeks, küsides selle eest max kaks sotti kuus... Doesn't compute.
igal pensionile jäänud vanamutil on ülemaailmne väärtpaberikontode võrk, kus pensionifondi varasid hoida?
Investeerimisfondide seadus
3. peatükk DEPOSITOORIUM
§ 92. Depositoorium
(1) Fondil peab olema depositoorium, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(2) Depositoorium hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid.
Tšekkisin järgi, kohustusliku kogumispensioni varade maht hetkeseisuga on: € 2 769 236 835. Sellest 0,2% moodustab € 5 538 473,67 ...ja nii iga aasta.
Henno Viires
igal pensionile jäänud vanamutil on ülemaailmne väärtpaberikontode võrk, kus pensionifondi varasid hoida?
Mis võrgustikku sul vaja on? See kraam, mis pensionifondides on, mahub igale Fidelity, Schwab või E*Trade kontole ära. PF-id investeeri ju kuskile Usbekistani või Malawisse, kuhu juhtmeid pidi ligi pääseda ei õnnestu ja pealegi on igal fondihalduril endalgi depositeerimisvõimekus olemas.
PeaLiK
Tšekkisin järgi, kohustusliku kogumispensioni varade maht hetkeseisuga on: € 2 769 236 835. Sellest 0,2% moodustab € 5 538 473,67 ...ja nii iga aasta.
Kus see number pärit on? EVK 2014 aastaaruande lk 9 järgi olid pensioniregistri tulud 580k€.
Lisaks loetakse pensioniregistrit riiklikuks registriks, millele rakendub ISKE. See on ca 4000 lehekülge regulatsiooni!!! Võta vaevaks tutvuda... Üritab ära reguleerida iga viimase liigutuse.
marker
Lisaks loetakse pensioniregistrit riiklikuks registriks, millele rakendub ISKE. See on ca 4000 lehekülge regulatsiooni!!! Võta vaevaks tutvuda... Üritab ära reguleerida iga viimase liigutuse.
Kuidas see Sotsiaalkindlustusameti poolt hallatav riiklik pensionikindlustuse register üldse siia teemasse puutub?!