Kõlab nagu mingi ugri-metali bändi albumi nimilugu:
Hemiboreaalse geobotaanilise vegetatsioonitsooni metsade suktsessiooni lõppjärguks olevad Fennoskandia hemiboreaalsed salumetsad
Investeerimise mõttes lehtpuumetsa va kask hetkeandmete najal panustamist ei julge soovitada. Kinnituseks võin saata aia taga kõrguva mitmesaja tm suuruse tamme palgihunniku pildi, mis kõik on ostetud küttepuu hinnaga.
Kui visioon on, et turg kõvasti muutub siis muidugi miks ka mitte.
Kui visioon on, et turg kõvasti muutub siis muidugi miks ka mitte.
"mihkel48"
Jama lugu siis- Abrukal kasvab ka vale mets, haruldane relikt, aga ikka vale. Aga on sellega nagu on. Igal juhul ei ole su hirmudel alust, et kõvalehtpuu Eestist kadumas on. Nagu öeldud, siis ca 10% Eestist on range kaitse all, mis, nagu enamus Eestitki, kuulub hemiboreaalsesse geobotaanilisse vegetatsioonitsooni. Siis kindlasti leidub sellel 10-nel protsendil ka selliseid viljakaid kasvukohti, et saaks areneda metsad, mille suktsessiooni lõppjärguks saavad olema Fennoskandia hemiboreaalsed laialehelised salumetsad.
Jama lugu jah, et sa lihtsalt trollid. Pealik viisakalt täpsustas aga kui sa aru ei saa, et palmid kasvavad lõunapool ja kuused põhjas siis lihtsalt pelleri seinu pole ka mõtet miski heleda lögaga kokku määrida.
"mihkel48"
Abruka saart läbival madalal seljandikul kasvab reliktne liigirikas laialehine salumets, mis on jäänuk meil 5000–7000 aastat tagasi valitsenud soojemast atlantilisest kliimaperioodist.
Abruka vanus võiks olla nii 2000 aastat, esimene metsa moodi puude kooslus tekkis ehk 1000 aastat tagasi. 100 aastat tagasi elas saarel 150 inimest, siis võib oletada, et saar oli seetõttu suht lage ja paljas. Seega ei ole Abruka laialeheline mets kindlasti mingi jäänuk, vaid lihtsalt tolleaegsete metsade tänapäevane näidis.
Tegeledes ka ise väikeses mahus tammepuu väärindamisega, julgen väita, et vähemalt Lääne-Eestis ja saartel tammepalki küttepuu hinnaga osta ei saa. Ja tammepalki reeglina ahju ka ei aeta. Kui keegi seda teeb, siis kahtlustaks RMKd. Seda küll, et tamm kipub palgi kõrval andma suhteliselt suures koguses küttepuu väärtusega materjali, mis on kõver või mädanikuga. Kui raielangil olen vaatams käinud, siis kipub tammekütet kaks-kolm korda suurem kogus olema kui palke.
Tamme väärindatakse küll. Kuigi väikesed kogused suurtööstusele huvi ei paku. Mingil määral tehakse aiaposte, viiakse tammekütet Prantsusmaale ja Kalla mööblist võite osta Saaremaa tammest tehtud väga kena mööblitüki.
Tamme väärindatakse küll. Kuigi väikesed kogused suurtööstusele huvi ei paku. Mingil määral tehakse aiaposte, viiakse tammekütet Prantsusmaale ja Kalla mööblist võite osta Saaremaa tammest tehtud väga kena mööblitüki.
"Velikij""flatuu"
..sest selle puiduga pole lihtsalt mitte midagi teha. kui, siis ainult kütteks - aga nojah, kes see tahab oma ahjusid lõhkuda kõvalehtpuuga kütmisega.
Mina tahan! Ja juba päris palju aastaid olen oma tahtmise võimaluste piires ka teoks teinud.
Mitu TM aastas võtad?
Eesti on sattunud nõiaringi, kus vähese kõvalehtpuu pakkumise tõttu ei tasu tööstustel seda töödelda ja teistpidi ei tasu ka metsamajandal seda majandada sest pole kohalikku ostjat. Puidu kuivatamise, lõikamise ja töötlemise võtted on tublisti erinevad okaspuidu omadest. Mujal maailmas on kõvalehtpuude puit siiski kõrges hinnas. Suure kulumis- ja löögikindluse tõttu kasutatakse neid kõiki parketiks, täispuitmööbliks ja mööblispooniks. Suure parkainesisalduse tõttu kasutatakse tamme ja jalakat vesiehituses. Sama parkaine (tanniin) tõttu kasutatakse tammevaate ka konjaki ja armagnaci laagerdamiseks, mis annab kvaliteetkonjakile eripärase maitse (odavamad konjakid kurnatakse läbi tammelaastude ja brändid tembitakse tamme koorepulbriga). Euroopa tammepuidu oksjonitel jääb puidu tm hind €500 - €1000 vahemikku. Saart kasutatakse selle elastsuse ja tugevuse tõttu trepiastmeteks, tööriista käepidemeteks, pesapallikurikateks ja paatide konstruktsioonides. Jalakas on veel levinud puu kirstude tootmisel ja sellest tehakse hokikeppe. Vaher on õige materjal kõrge kasutuskoormusega põrandateks, nagu bowlingurajad, tantsupõrandad ja see leiab oma kõla tõttu kasutust keelpillides (ka legendaarsete Stradivariuste kõlakoja tagasein ja kael on vahtrast). Loomulikult pole eelnev loetelu kaugeltki ammendav.
"Milk""mihkel48"
Jama lugu jah, et sa lihtsalt trollid. Pealik viisakalt täpsustas aga kui sa aru ei saa, et palmid kasvavad lõunapool ja kuused põhjas siis lihtsalt pelleri seinu pole ka mõtet miski heleda lögaga kokku määrida.
aga lollile küsimusele peabki lollilt vastama. lähme algusesse tagasi, mis oli PeaLIK´i jutu point või kuidas see klikkis foorumiteemaga - passiivsest investeerimisest metsa ja maasse? mitte ühelgi moel. niinimetatud looduse kaitsjatel on omad foorumid, jahuge seal. aga see on nagu pahaloomuline vähkkasvaja, mis tingimata tahab oma siirded ajada igale poole kuhu võimalik. vot selle asja nimi on trollimine. vot, nagu EKREkad, kes lähevad aia taha suvalist üritust trollima, lihtsalt trollimise pärast. või mida PeaLIK tahtis öelda, kas seda, et tänu tema nimetatud kõvalehtpuude arvu vähenemine tõstab metsadesse investeerimise perspektiivi!
"laurik"
Seda küll, et tamm kipub palgi kõrval andma suhteliselt suures koguses küttepuu väärtusega materjali, mis on kõver või mädanikuga. Kui raielangil olen vaatams käinud, siis kipub tammekütet kaks-kolm korda suurem kogus olema kui palke.
Selle vältimiseks soovitatakse kultiveerida tamme koos kuusega, selliselt et tammele antakse ca 10 a edumaad ja kuusk istutatase ajepuuks vahele. Selliselt laasuvad kuusest valgusnõudlikumad tammed noores eas ning tüvi jääb sirge ja väikese koondega. Lisaks takistavad kuused ulukite, ennekõike põdrakahjustuste teket, mis võivad põhjustada puudel seenhaiguseid ja südamemädanikku. Kuusk raiutakse sel juhul esimese raieringiga välja ja tammedel lastakse edasi kasvada mahuküpsuseni. Ka kuused võidavad sellest kooslusest. Kui kuuse-kase segapuistus kipuvad kase peenikesed vitsoksad kuuskede ladavakasvu piitsutades vigastama, mis toob kuusel kaasa mitmetüvelisuse ja tulioksade tekke, siis tammega seda probleemi pole. Sammasjuurega tamm annab puistule tormikindluse, loob sobiva niiskusrežiimi ega konkureeri pindmiste juurtega kuusega toitainete pärast ja ka puistule langev valgus kasutatakse optimaalsemalt ära. Lisaks vähendavad tammed kuuskede juurkontaktide kaudu leviva juurepessu ning üraskirüüste ulatust. Kokkuvõttes võib vabalt minna nii, et et saad sellisest puistust rohkem parema sortimendiga kuusepuitu kui saaksid kuuse puhaskultuurist ja lisaks jäävad veel tammed ka.
"flatuu""Velikij""flatuu"
..sest selle puiduga pole lihtsalt mitte midagi teha. kui, siis ainult kütteks - aga nojah, kes see tahab oma ahjusid lõhkuda kõvalehtpuuga kütmisega.
Mina tahan! Ja juba päris palju aastaid olen oma tahtmise võimaluste piires ka teoks teinud.
Mitu TM aastas võtad?
5-20, olenevalt aastast, talvest jm tingimustest
flatuu, selline nõukajast pärinev dogma, et majanduslikku väärtust omavad vaid kuusk ja mänd ning nende ainumõeldavaks kasvatusviisiks puhaskultuurid, on ajast ja arust. Nende nõukaaegsete kultiveerimisviiside "oivaliste" tulemuste nägemiseks piisab sellest kui minna mõnda sel ajastul rajatud metsakultuuri ja silmad lahti teha.
Mõistlik metsamajandaja ei peaks vaatama silmaklapistatult ainult lõppraie puidutulu suunas vaid mõtlema läbi ka oma võimalused metsa vahekasutuseks. Olgu selleks vahtra- ja kasemahla müük, loodusturism vms. Kokkuvõttes võib metsa vahekasutus hea planeerimise korral anda kordi suuremat tulu, kui puidutulu.
Metsa majanduslike ja ökoloogiliste aspektidest vastandumise otsimine on sootuks pentsik. Üks ei välista teist. Õige metsaomaniku auasjaks peaks olema, et tema mets (eriti kui on tegemist kodumetsaga) oleks ka ökoloogiliselt võimalikult väärtuslik ja pakuks lisaks puidule ka ökosüsteemi, melioratsiooni ja geneetlise mitmekesisuse teenuseid. Endal ju ka mõnusam käia mitmekesises metsas, kus leidub loodusväärtuseid. Pole ka sugugi võimatu, et olukorras, kus ökosüsteemid on allakäiguteel, hakkab ühiskond ükskord metsaomanikku nende teenuste eest vääriliselt tasustama.
Mõistlik metsamajandaja ei peaks vaatama silmaklapistatult ainult lõppraie puidutulu suunas vaid mõtlema läbi ka oma võimalused metsa vahekasutuseks. Olgu selleks vahtra- ja kasemahla müük, loodusturism vms. Kokkuvõttes võib metsa vahekasutus hea planeerimise korral anda kordi suuremat tulu, kui puidutulu.
Metsa majanduslike ja ökoloogiliste aspektidest vastandumise otsimine on sootuks pentsik. Üks ei välista teist. Õige metsaomaniku auasjaks peaks olema, et tema mets (eriti kui on tegemist kodumetsaga) oleks ka ökoloogiliselt võimalikult väärtuslik ja pakuks lisaks puidule ka ökosüsteemi, melioratsiooni ja geneetlise mitmekesisuse teenuseid. Endal ju ka mõnusam käia mitmekesises metsas, kus leidub loodusväärtuseid. Pole ka sugugi võimatu, et olukorras, kus ökosüsteemid on allakäiguteel, hakkab ühiskond ükskord metsaomanikku nende teenuste eest vääriliselt tasustama.
"PeaLiK"
jah, need tänased kommentaarid ongi sul õiged, ei vaidle vastu, aga mine loe oma eilne "teadaanne" SMI 2022 kohta veelkord läbi. mida sa seal tahtsid öelda?
tsiteerin sind:
* Eriti drastililiselt on läinud kaitsealuse kõvalehtpuuliigi künnapuuga,
* Selliseid arve vaadates tundub täiesti kummastav, et RKM on suutnud endale kuidagi nihverdada säästva metsanduse FSC ja PEFC sertifikaadid, mis mõlemad nõuavad kõvalehtpuude säilitamist säilikpuudena.
* Bottomline oleks siis selline, et kõvalehtpuude väljasuremisega eesti metsadest oleme lõpusirgel ja finišilipp paistab.
no comment! bottomline ütlebki, mida tahtsid öelda, aga kordan siis oma küsimust. kuidas see klikkis foorumiteemaga?
See on ainuke teema siin foorumis, mis puudutab metsandust. RMK senine modus operandi tundub lühinägelik ja perspektiivitu. Erinevalt mitmetest teistest RMK kriitikutest näen suurimat probleemi mitte niivõrd raietes, vaid kivistunud metoodikates, millega rajatakse uusi kultuure ja proovin neid müüte jõudumööda kummutada. Ei muud. Iga teemast kergelt väljas postituse peale ei tasu kohe isehakanud foorumipolitseinikuks hakata. Need ei meeldi kellelegi.
flatuu,
Sa ei saa asjale üldse pihta aga kõigepealt hakkad räuskama.
Hoopis rumalus ja silmaklapistatud vaade on selle vähkkasvaja nimi, millest kirjutad ja millega võidelda tuleks.
Sa ei saa asjale üldse pihta aga kõigepealt hakkad räuskama.
Hoopis rumalus ja silmaklapistatud vaade on selle vähkkasvaja nimi, millest kirjutad ja millega võidelda tuleks.
vaata, mina toimetan oma 100 ha metsakesega, mille seas on nii kodumetsa, kui ka "naabri kodumetsa", kui ka natura 2000 kaiste all olevat metsa ja ka vääriselupaigametsa. ja mul lähebki hari punaseks, kui ma näen, kuidas rohepesu pressib igast jumala praost sisse, valimata! investeerimisfoorumis räägime juba jalakast?! no tule jumal appi! hallooo! kosmos! vot selle nimi ongi rohe(aju)pesu. mina erametsaomanikuna kannan konkreetselt isiklikku kahju sellest. tean, kui palju ma igal aastal peale maksan. sealjuures näpuga viibutajatest puudu ei ole. aga mitte keegi neist ei taha oma taskut kergendada.
niipalju lisan, et kõvalehtpuudest tehakse jah kõiki neid paljusid asju, aga eesti kõvalehtpuudest ei hakata neid mitte kunagi tegema. punkt. ükski saeveski ei võta su tammesid vastu, püüdsin neid müüa kuusalu spoonile, mis sa arvad mida nad vastasid... muudest liikidest rääkimata.
raiuge endale pähe, et maailm päästetakse äritegemise kaudu. kõik kes räägivad vastupidist juttu, ei pane enda raha alla. sest nii mõõõnus on targutada "nende teiste" rahakoti kulul.
niipalju lisan, et kõvalehtpuudest tehakse jah kõiki neid paljusid asju, aga eesti kõvalehtpuudest ei hakata neid mitte kunagi tegema. punkt. ükski saeveski ei võta su tammesid vastu, püüdsin neid müüa kuusalu spoonile, mis sa arvad mida nad vastasid... muudest liikidest rääkimata.
raiuge endale pähe, et maailm päästetakse äritegemise kaudu. kõik kes räägivad vastupidist juttu, ei pane enda raha alla. sest nii mõõõnus on targutada "nende teiste" rahakoti kulul.
Mets on eestlastele tähtis ja igaüks näeb seal erinevat väärtust. Metsatöösturid arvutavad ainult tihumeetreid ja sellega asi piirdub. Juhan Aare kulutas palju aega Eesti metsade kaitseks ja suur tänu talle selle eest. Ma elan ka ise keset metsi ja võin öelda, et erametsaomanikud(ei ole RMK) on hävitanud 5 aastaga kõik elava 10km raadisuses. Päris jube pilt on järgi. Kõik virisevad massilise üraski kahju pärast. Ma ei saa aru sellest rumalusest, sõita harvesteriga slaalomit seal kuuskede vahel ja siis väljaveomasinaga järgi ja arvata, et kuused millel on juurestik pinnapeale jääks terveks, rääkimata alustaimestikust? Ürask tuleb ainult kahjustatud ja nõrka puusse. Ja jumal tänatud, et meil need kaitsealused metsad on, muidu tõmmatakse kõik maha järgmine päev.
Oijah, harvester, see on langetamistraktor ja välja veetakse ka traktoriga, sest palgid, marti, palgid on rasked.
Olen proovinud, marti, väljavedu metsast on isegi traktoriga raske töö, muideks.
Kas peaks helikopteritega vedama või?
Olen proovinud, marti, väljavedu metsast on isegi traktoriga raske töö, muideks.
Kas peaks helikopteritega vedama või?
Asi on meie metsade potentsiaalis. Kas me kasutame seda ja loome eeldusi tulevikuks? Kas teeme seda nii, et pidevalt oleks kõiki sortimente ja saaks ka muid hüvesid? Kas tulu / ha on see mis võiks, nii et ka loodus oleks hoitud?
Hetkel on meie metsanduse suurimaks väljundiks graanulid, saematerjal jm. madala lisandväärtusega tooted. See ei oleks probleem, kui mahud poleks liiga suured. See omakorda võtab võimaluse kõrgema lisandväärtusega toodetelt-teenustelt, mis vajavad arenemiseks aega. Rääkimata looduse rikkumisest.
Puidugraanul maksab 0,25 eur/kg. Masstoodetud tammest söögilaud 15 eur/kg, nišitooted kümneid kordi rohkem.
Kus siin rohkem äri ja potentsaali on? Milline on väärtus ühiskonnale? Toorme võimalikkus? Mõju loodusele?
Laialehised puuliigid on kindlasti teema nii meie metsanduse üldseisu kui metsa ja maasse investeerimise mõttes.
Nende puuliikide näol on tegemist parimaga, mida meie metsadel pakkuda on. Seda nii liigirikkuse kui majandusliku tasuvuse osas - neid kahte ei vaata täiesti eraldiseisvana ükski haritud metsamees, kuid laialehised on üheks parimaks võimaluseks neid ühendada. Ehk saada maksimaalselt puidutulu minimaalselt loodusrikkust kahjustades.
Neid puuliike on kasutatud nii meil kui mujal juba sajandeid. Kasutatakse praegu ja kindlasti ka tulevikus.
Mida rutem sellest taaskord aru saame, seda paremini meil läheb.
Praegu paraku jätkuvalt vaesume. Nii keskkonda kui majanduslikku poolt silmas pidades.
Hetkel on meie metsanduse suurimaks väljundiks graanulid, saematerjal jm. madala lisandväärtusega tooted. See ei oleks probleem, kui mahud poleks liiga suured. See omakorda võtab võimaluse kõrgema lisandväärtusega toodetelt-teenustelt, mis vajavad arenemiseks aega. Rääkimata looduse rikkumisest.
Puidugraanul maksab 0,25 eur/kg. Masstoodetud tammest söögilaud 15 eur/kg, nišitooted kümneid kordi rohkem.
Kus siin rohkem äri ja potentsaali on? Milline on väärtus ühiskonnale? Toorme võimalikkus? Mõju loodusele?
Laialehised puuliigid on kindlasti teema nii meie metsanduse üldseisu kui metsa ja maasse investeerimise mõttes.
Nende puuliikide näol on tegemist parimaga, mida meie metsadel pakkuda on. Seda nii liigirikkuse kui majandusliku tasuvuse osas - neid kahte ei vaata täiesti eraldiseisvana ükski haritud metsamees, kuid laialehised on üheks parimaks võimaluseks neid ühendada. Ehk saada maksimaalselt puidutulu minimaalselt loodusrikkust kahjustades.
Neid puuliike on kasutatud nii meil kui mujal juba sajandeid. Kasutatakse praegu ja kindlasti ka tulevikus.
Mida rutem sellest taaskord aru saame, seda paremini meil läheb.
Praegu paraku jätkuvalt vaesume. Nii keskkonda kui majanduslikku poolt silmas pidades.
"marti837"
Mets on eestlastele tähtis ja igaüks näeb seal erinevat väärtust. Metsatöösturid arvutavad ainult tihumeetreid ja sellega asi piirdub. Juhan Aare kulutas palju aega Eesti metsade kaitseks ja suur tänu talle selle eest. Ma elan ka ise keset metsi ja võin öelda, et erametsaomanikud(ei ole RMK) on hävitanud 5 aastaga kõik elava 10km raadisuses. Päris jube pilt on järgi. Kõik virisevad massilise üraski kahju pärast. Ma ei saa aru sellest rumalusest, sõita harvesteriga slaalomit seal kuuskede vahel ja siis väljaveomasinaga järgi ja arvata, et kuused millel on juurestik pinnapeale jääks terveks, rääkimata alustaimestikust? Ürask tuleb ainult kahjustatud ja nõrka puusse. Ja jumal tänatud, et meil need kaitsealused metsad on, muidu tõmmatakse kõik maha järgmine päev.
Rumal inimene, ürask ei vali puud, talle läheb kõik käiku :D
Mina (samuti metsa majandava erametsaomanikuna, kelle ühel eraldisel on ka 2. kategooria kaitsealuse liigi VEP) küll ei taju, et rohepesu metsadiskussioonis eriti kandev oleks. Täiesti vastupidi - metsa- ja puidutööstuste lobi on vähemalt üsna hiljutise ajani selgelt domineerinud. Sõnumitega: "Eestimaal pole kunagi nii palju metsa olnud" ja "metsa raiutakse vähem, kui juurde kasvab" on tümitatud pikka aega laial rindel. Kogu see tants riigimetsa raiemahtude suurendamise ümber on ka osad lihtsameelsemad erametsaomanikud konksu otsa tõmmanud, kes tõsimeeli näivad uskuvat, et see on nende huvides. Tegelikkuses loomulikult võimaldab riigimetsa raiemahu tõstmine küsida metsa üles töötaval metsatööstusel ka erametsaomanikult kõrgemaid raie- ja väljaveotasusid ning alandab paljude kohaliku kasutusega puidusortimentide kokkuostuhindu, mis käib sellesama erametsaomaniku enda rahakoti kulul.