tänases postimehes on artikkel https://leht.postimees.ee/7197519/raul-rosenvald-metsade-kaitse-pole-kaasa-toonud-tulundusmetsa-vahenemist (mille fookuspunkt on tegelikult küll mujal), aga kirjeldab ka üsna hästi trendi metsanduses, reaalselt toimuvat trendi, põhineb statistikal. prioriteetide, suhtumise ja vastutuse tasakaalu liikumist riigi ja erametsade vahel.
"flatuu"
mainstream keskendub looduslikule mitmekesisusele, sest sellest räägib greta thunberg, sellest räägib avalik meedia, sellest räägivad kirjanikud ja näitlejad, üldiselt inimesed, kellel pole lähedast suhet inseneriteadustega.
Inseneriteadus ja üldse reaalained on rakendamiseks piiratud ulatuses, elus asjade ning enamasti keerulisemate looduslike koosluste terviklikuks mõistmiseks mitte.
"pitsat2""flatuu"
Inseneriteadus ja üldse reaalained on rakendamiseks piiratud ulatuses, elus asjade ning enamasti keerulisemate looduslike koosluste terviklikuks mõistmiseks mitte.
kõik siin ilmas on puhas keemia - isegi armastus (endorfiinid)! 😉
"flatuu""pitsat2""flatuu"
Inseneriteadus ja üldse reaalained on rakendamiseks piiratud ulatuses, elus asjade ning enamasti keerulisemate looduslike koosluste terviklikuks mõistmiseks mitte.
kõik siin ilmas on puhas keemia - isegi armastus (endorfiinid)! 😉
Sellega meenus ühe maailmakuulsa keemiku ütlus: "Analüüsisin oma naise pisaraid. Ei midagi erilist. Suures osas vesi ja veid naatriumkloriidi." :)
Puhtalt intrigeerimiseks panen veel ühe infokillu: 2012.a. uuris Marylandi ülikooli meeskond Rudolf de Groot-I juhtimisel metsa poolt inimesele pakutavaid hüvesid ja arvutas neile hinnalipikud külge.
Selle analüüsi hinnangul pakub hektar metsa aastas inimesele $3013 väärtuses erinevaid hüvesid. Puit moodustab sellest $181 ehk 6%. See number korreleerub päris hästi ka meie enda arvutustega, kus saime selleks summaks €195.
Kokku said metsa poolt pakutavad teenused külge sellised hinnad:
Varustusteenused (toit, vesi, toorained): $671 (siin sisaldub ka puit)
Reguleerivad teenused (kliima regulatsioon, toitaineringlus, bioloogiline kontroll jms): $491
Elupaiga teenused (geneetiline mitmekesisus): $862
Kultuuriteenused (puhkus, kognitiivne areng): $990
Täistabel on leitav MAK2030 alusuuringu alusaruande 106. leheküljelt
Mul poleks vähimatki selle vastu, kui keegi otsustaks mulle rahas hüvitada kõik need hüved, mida mu metsaomand hetkel tasuta ühiskonnale pakub. Niru 181 dollari puidutulu asemel oleks kolm tonni aastas täitsa kompu. Unistada ju võib. :)
Selle analüüsi hinnangul pakub hektar metsa aastas inimesele $3013 väärtuses erinevaid hüvesid. Puit moodustab sellest $181 ehk 6%. See number korreleerub päris hästi ka meie enda arvutustega, kus saime selleks summaks €195.
Kokku said metsa poolt pakutavad teenused külge sellised hinnad:
Varustusteenused (toit, vesi, toorained): $671 (siin sisaldub ka puit)
Reguleerivad teenused (kliima regulatsioon, toitaineringlus, bioloogiline kontroll jms): $491
Elupaiga teenused (geneetiline mitmekesisus): $862
Kultuuriteenused (puhkus, kognitiivne areng): $990
Täistabel on leitav MAK2030 alusuuringu alusaruande 106. leheküljelt
Mul poleks vähimatki selle vastu, kui keegi otsustaks mulle rahas hüvitada kõik need hüved, mida mu metsaomand hetkel tasuta ühiskonnale pakub. Niru 181 dollari puidutulu asemel oleks kolm tonni aastas täitsa kompu. Unistada ju võib. :)
"PeaLiK"
Selle analüüsi hinnangul pakub hektar metsa aastas inimesele $3013 väärtuses erinevaid hüvesid. Puit moodustab sellest $181 ehk 6%.
Mul poleks vähimatki selle vastu, kui keegi otsustaks mulle rahas hüvitada kõik need hüved, mida mu metsaomand hetkel tasuta ühiskonnale pakub. Niru 181 dollari puidutulu asemel oleks kolm tonni aastas täitsa kompu. Unistada ju võib. :)
täpselt nii!
hüpoteetiliselt: maksame täna metsamaa eest 3K/ha ja homme ei raiuta ühtki tm. ülehomme hakkavad inimesed teineteist tapma 🧻 pärast!
Pressiteade Eesti Erametsaliit 10.03.2021
https://www.taluliit.ee/eesti-erametsaliit-looduskaitse-piirangud-ei-peaks-olema-uksnes-maaomaniku-kulu/
https://www.taluliit.ee/eesti-erametsaliit-looduskaitse-piirangud-ei-peaks-olema-uksnes-maaomaniku-kulu/
"PeaLiK"
Üldiselt võib vist üsna julgelt oletada, et makrotrend on suundumas selles suunas, kus ühel hetkel konverteerub "rohepesu" mingi laadi rahaliseks väljundiks ka erametsaomanikele suunatud metsapoliitikas ning siis kavatsen mina nagu ahjualune suure kulbiga kohal olla. ;)
Metsaomanik saab võimaluse oma metsast mitu korda tulu lõigata, puid raiumata
"PeaLiK""PeaLiK"
Üldiselt võib vist üsna julgelt oletada, et makrotrend on suundumas selles suunas, kus ühel hetkel konverteerub "rohepesu" mingi laadi rahaliseks väljundiks ka erametsaomanikele suunatud metsapoliitikas ning siis kavatsen mina nagu ahjualune suure kulbiga kohal olla. ;)
Metsaomanik saab võimaluse oma metsast mitu korda tulu lõigata, puid raiumata
Ega neil lihtne ole, maailm on juba ammu selliseid ökosüsteemsete teenuste pakkujaid täis ning küsimus pole mitte selles, et kuskohast leida inimest, kes sooviks oma omandilt passiivset tulu saada, kui selles, kellele see hea raha eest maha müüa. Siiani on kaubaks läinud paremini troopilised vihmametsad.
Aga poistele jõudu ja edu, ettevõtlikud inimesed, kes selle käigus kedagi ei röövi, andku aga minna!
Igasuguseid süsinikkvootide vahendajaid, kes on valmis maaomanike või nende esindusorganisatsioonidega lepinguid sõlmima, on tekkimas nagu seeni pärast vihma. Eesti Loodushoiu Fond on avaldanud kolm lühikest juhendmaterjali süsinikukaubandusest maaomaniku perspektiivis: https://loodushoiufond.ee/publikatsioonid ja mõned huvitavad infomaterjalid on leitavad: https://www.carbonstreaming.com/about-carbon/resources/
Tegemist on väga noore turuga, mistõttu pole kindlasti mõtet kohe hakata 50-aastastesse lepingutesse tormama ja seda eriti fikshindadega. Nõudlus krediitide järgi on kiirelt kasvamas ja vägagi tõenäoline, et juba paari aasta pärast on kvoodi hind midagi hoopis muud kui täna ning ka konkurents tihedam ja vahendustasud madalamad.
Tulevikku vaatavalt mõned mõtted neile, kes sellist metsatulu võimalust kaaluvad:
1. Kui teil on mittemetsamaad, mida olete hiljuti metsastanud siis pole mõtet kiirustada selle kandmisega metsaregistrisse.
2. Tasuks vältida nende puuliikide istutamist, kus on kõrge üraskirüüste või muu puude hävimise oht (Eestis kuusk), millega võib kaasneda süsinikkrediitide kaotus ja nende taastamise kohustus.
3. Tee endale selgeks FSC säästva metsamajandamise standardi nõuded.
Tegemist on väga noore turuga, mistõttu pole kindlasti mõtet kohe hakata 50-aastastesse lepingutesse tormama ja seda eriti fikshindadega. Nõudlus krediitide järgi on kiirelt kasvamas ja vägagi tõenäoline, et juba paari aasta pärast on kvoodi hind midagi hoopis muud kui täna ning ka konkurents tihedam ja vahendustasud madalamad.
Tulevikku vaatavalt mõned mõtted neile, kes sellist metsatulu võimalust kaaluvad:
1. Kui teil on mittemetsamaad, mida olete hiljuti metsastanud siis pole mõtet kiirustada selle kandmisega metsaregistrisse.
2. Tasuks vältida nende puuliikide istutamist, kus on kõrge üraskirüüste või muu puude hävimise oht (Eestis kuusk), millega võib kaasneda süsinikkrediitide kaotus ja nende taastamise kohustus.
3. Tee endale selgeks FSC säästva metsamajandamise standardi nõuded.
"PeaLiK"
Igasuguseid süsinikkvootide vahendajaid, kes on valmis maaomanike või nende esindusorganisatsioonidega lepinguid sõlmima, on tekkimas nagu seeni pärast vihma. Eesti Loodushoiu Fond on avaldanud kolm lühikest juhendmaterjali süsinikukaubandusest maaomaniku perspektiivis: https://loodushoiufond.ee/publikatsioonid ja mõned huvitavad infomaterjalid on leitavad: https://www.carbonstreaming.com/about-carbon/resources/
Tegemist on väga noore turuga, mistõttu pole kindlasti mõtet kohe hakata 50-aastastesse lepingutesse tormama ja seda eriti fikshindadega. Nõudlus krediitide järgi on kiirelt kasvamas ja vägagi tõenäoline, et juba paari aasta pärast on kvoodi hind midagi hoopis muud kui täna ning ka konkurents tihedam ja vahendustasud madalamad.
Tulevikku vaatavalt mõned mõtted neile, kes sellist metsatulu võimalust kaaluvad:
1. Kui teil on mittemetsamaad, mida olete hiljuti metsastanud siis pole mõtet kiirustada selle kandmisega metsaregistrisse.
2. Tasuks vältida nende puuliikide istutamist, kus on kõrge üraskirüüste või muu puude hävimise oht (kuusk), millega võib kaasneda süsinikkrediitide kaotus ja nende taastamise kohustus.
3. Tee endale selgeks FSC säästva metsamajandamise standardi nõuded.
nojah. mittemetsamaa metsastamise perspektiivist. arvestama peab, et vähegi arvestatavas koguses süsiniku sidumine algab noorendikus ca´ 15...20 aasta pärast https://puuinfo.ee/keskkond/susinikuringe-metsas-ja-metsa-vanus/, aga enne seda oled metsataimede istutamiseks ja hoolduseks kulutanud umbes 1000 €/ha. lisaks jooksvatest kuludest maamaksud. tahan sellega öelda, et metsa majandamine jääb kordades kasulikumaks kui see süsiniku sidumise teema. selles ei ole mitte mingit kahtlust. süsiniku kvoodi 1 tonn ei hakka mitte kunagi maksma sama süsiniku kogust sisaldava puidumassi hinda - ükskõik, millisel kujul see puidumass ka ei oleks.
Avaldati uued statistilse metsainventuuri (SMI 2022) andmed. Tegin mõned kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu) seisundit puudutavad arvutused võrrelduna nelja aasta taguse seisuga (Aastaraamat Mets 2018):
2018.a. oli kõvalehtpuude tagavara kokku 11 951 tm moodustades 2,5% kogutagavarast (480 260 tm). Nüüd on see kukkunud 8901 peale ja moodustab 1,9% tagavarast (456 682 tm). Seejuures tamme tagavara kukkumine (4645 -> 3204 tm) on olnud -31% ja saarel (4360 -> 2692 tm) lausa -38%. Saare puhul ei saa kõike siiski kanda usina kirveviibutamise arvele, vaid saart on räsinud ka saaresurma nimeline haigus.
Kõvalehtpuudega sarnane saatus on olnud ka pärnal, kelle tagavara vaadeldud perioodil on kukkunud 2282 -> 1425 tm = -37%.
Huvipakkuv on ka kõvalehtpuude jagunemine riigi (RMK) hallatavatel maadel võrrelduna erametsaomanike maadega. Kui riigi metsamaade kogutagavara (231 728 tm) ületab erametsaomanike tagavara (224 955 tm), siis kõvalehtpuude tagavara on riigi hallatavatel maadel vaid 29% (2537 tm) ja eraomanikel vastavalt 71% (6362 tm). Eriti drastililiselt on läinud kaitsealuse kõvalehtpuuliigi künnapuuga, millest kasvab riigi maadel 3 tm ehk 2% künnapuu kogutagavarast ja eramaadel 137 tm = 98%. Selliseid arve vaadates tundub täiesti kummastav, et RKM on suutnud endale kuidagi nihverdada säästva metsanduse FSC ja PEFC sertifikaadid, mis mõlemad nõuavad kõvalehtpuude säilitamist säilikpuudena.
Bottomline oleks siis selline, et kõvalehtpuude väljasuremisega eesti metsadest oleme lõpusirgel ja finišilipp paistab. Rääkimata sellistest metsadest, kus need moodustavad enamuspuuliigi (SMI 2022 ei pea isegi enam vajalikuks neid arvuliselt hektarites välja tuua, lükates need koos remmelgate ja toomingatega üldnimetaja "teised" alla). Loodusliku metsaarengu korral peaks Eesti klimaatilistes tingimustes kõvalehtpuud moodustama sobivatel kasvukohtadel domineerivaid kliimakskoosluseid. Need, kes on oma ihusilmaga näinud Eesti looduslikku tammikut, saarikut või pärnikut võivad pidada end õnneseeneks. Peagi pole see enam Eestis võimalik.
2018.a. oli kõvalehtpuude tagavara kokku 11 951 tm moodustades 2,5% kogutagavarast (480 260 tm). Nüüd on see kukkunud 8901 peale ja moodustab 1,9% tagavarast (456 682 tm). Seejuures tamme tagavara kukkumine (4645 -> 3204 tm) on olnud -31% ja saarel (4360 -> 2692 tm) lausa -38%. Saare puhul ei saa kõike siiski kanda usina kirveviibutamise arvele, vaid saart on räsinud ka saaresurma nimeline haigus.
Kõvalehtpuudega sarnane saatus on olnud ka pärnal, kelle tagavara vaadeldud perioodil on kukkunud 2282 -> 1425 tm = -37%.
Huvipakkuv on ka kõvalehtpuude jagunemine riigi (RMK) hallatavatel maadel võrrelduna erametsaomanike maadega. Kui riigi metsamaade kogutagavara (231 728 tm) ületab erametsaomanike tagavara (224 955 tm), siis kõvalehtpuude tagavara on riigi hallatavatel maadel vaid 29% (2537 tm) ja eraomanikel vastavalt 71% (6362 tm). Eriti drastililiselt on läinud kaitsealuse kõvalehtpuuliigi künnapuuga, millest kasvab riigi maadel 3 tm ehk 2% künnapuu kogutagavarast ja eramaadel 137 tm = 98%. Selliseid arve vaadates tundub täiesti kummastav, et RKM on suutnud endale kuidagi nihverdada säästva metsanduse FSC ja PEFC sertifikaadid, mis mõlemad nõuavad kõvalehtpuude säilitamist säilikpuudena.
Bottomline oleks siis selline, et kõvalehtpuude väljasuremisega eesti metsadest oleme lõpusirgel ja finišilipp paistab. Rääkimata sellistest metsadest, kus need moodustavad enamuspuuliigi (SMI 2022 ei pea isegi enam vajalikuks neid arvuliselt hektarites välja tuua, lükates need koos remmelgate ja toomingatega üldnimetaja "teised" alla). Loodusliku metsaarengu korral peaks Eesti klimaatilistes tingimustes kõvalehtpuud moodustama sobivatel kasvukohtadel domineerivaid kliimakskoosluseid. Need, kes on oma ihusilmaga näinud Eesti looduslikku tammikut, saarikut või pärnikut võivad pidada end õnneseeneks. Peagi pole see enam Eestis võimalik.
mitte et ma sulle vastu vaidleks, aga Mihkli tammik on seniajani olemas ja üsna lihtsasti vaadeldav, selleks ei pea õnneseen olema. Ei näita kadumise märke.
PeaLik, ära muretse. Rangelt kaitstavaid metsi on juba 18 koma midagi protsenti. See on ca 10% Eesti pindalast. Läheb tiba aega ja sinu soovitud kliimakskoosluseid on peagi piisavalt. Võib olla ei ole ka piisavalt, sest alati tahaks ju rohkem. Seniks aga võid Abrukal ära käia.
Kiirelt sirvisin vikipeediat- seal öeldakse küll sellise koosluse kohta haruldane ja relikt, sina mainid jälle, et peaks olema domineeriv kliimakskooslus.
Väljavõte:
Abrukal kasvab liigirikas Eestis haruldane kesk-euroopa tüüpi lehtmets. Salumetsa peamised puuliigid on harilik tamm, harilik pärn, harilik saar ja harilik vaher.
Abruka saart läbival madalal seljandikul kasvab reliktne liigirikas laialehine salumets, mis on jäänuk meil 5000–7000 aastat tagasi valitsenud soojemast atlantilisest kliimaperioodist. Salumetsas on valitsevaks puuliigiks harilik pärn (Tilia parvifolia), kellega põhiliselt jagavad metsa harilik jalakas (Ulmus campestris) ja harilik saar (Fraxinus excelsior). Vähem esineb arukaske (Betula pendula), harilikku haaba (Populus tremula), harilikku kuuske (Picea abies) ja harilikku tamme (Quercus pedunculata).
Kiirelt sirvisin vikipeediat- seal öeldakse küll sellise koosluse kohta haruldane ja relikt, sina mainid jälle, et peaks olema domineeriv kliimakskooslus.
Väljavõte:
Abrukal kasvab liigirikas Eestis haruldane kesk-euroopa tüüpi lehtmets. Salumetsa peamised puuliigid on harilik tamm, harilik pärn, harilik saar ja harilik vaher.
Abruka saart läbival madalal seljandikul kasvab reliktne liigirikas laialehine salumets, mis on jäänuk meil 5000–7000 aastat tagasi valitsenud soojemast atlantilisest kliimaperioodist. Salumetsas on valitsevaks puuliigiks harilik pärn (Tilia parvifolia), kellega põhiliselt jagavad metsa harilik jalakas (Ulmus campestris) ja harilik saar (Fraxinus excelsior). Vähem esineb arukaske (Betula pendula), harilikku haaba (Populus tremula), harilikku kuuske (Picea abies) ja harilikku tamme (Quercus pedunculata).
Igaks juhuks peab ära ütlema, et kogu PeaLiku jutt tuleb tuhandesse panna muidu mõni vaatab, et tõesti kuradi vähe.
"mihkel48"
PeaLik, ära muretse. Rangelt kaitstavaid metsi on juba 18 koma midagi protsenti. See on ca 10% Eesti pindalast. Läheb tiba aega ja sinu soovitud kliimakskoosluseid on peagi piisavalt. Võib olla ei ole ka piisavalt, sest alati tahaks ju rohkem. Seniks aga võid Abrukal ära käia.
Kiirelt sirvisin vikipeediat- seal öeldakse küll sellise koosluse kohta haruldane ja relikt, sina mainid jälle, et peaks olema domineeriv kliimakskooslus.
Väljavõte:
Abrukal kasvab liigirikas Eestis haruldane kesk-euroopa tüüpi lehtmets.
Abruka ei ole päris kindlasti Eestile tüüpiline näide. Klimaatilised tingimused on mitme teguri koosmõjul seal enamusest Eestist päris erinevad. Sarnase kliimaga Euroopa metsades on valitsevateks puudeks hoopis pöök ja valgepöök. Enamus Eestit kuulub hemiboreaalsesse geobotaanilisse vegetatsioonitsooni, mille metsade põhiliseks suktsessiooni lõppjärguks viljakates kasvukohtades on Fennoskandia hemiboreaalsed laialehised salumetsad.
Jama lugu siis- Abrukal kasvab ka vale mets, haruldane relikt, aga ikka vale. Aga on sellega nagu on. Igal juhul ei ole su hirmudel alust, et kõvalehtpuu Eestist kadumas on. Nagu öeldud, siis ca 10% Eestist on range kaitse all, mis, nagu enamus Eestitki, kuulub hemiboreaalsesse geobotaanilisse vegetatsioonitsooni. Siis kindlasti leidub sellel 10-nel protsendil ka selliseid viljakaid kasvukohti, et saaks areneda metsad, mille suktsessiooni lõppjärguks saavad olema Fennoskandia hemiboreaalsed laialehelised salumetsad.
"PeaLiK"
Avaldati uued statistilse metsainventuuri (SMI 2022) andmed. Tegin mõned kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu) seisundit puudutavad arvutused võrrelduna nelja aasta taguse seisuga (Aastaraamat Mets 2018):
Bottomline oleks siis selline, et kõvalehtpuude väljasuremisega eesti metsadest oleme lõpusirgel ja finišilipp paistab. Rääkimata sellistest metsadest, kus need moodustavad enamuspuuliigi (SMI 2022 ei pea isegi enam vajalikuks neid arvuliselt hektarites välja tuua, lükates need koos remmelgate ja toomingatega üldnimetaja "teised" alla). Loodusliku metsaarengu korral peaks Eesti klimaatilistes tingimustes kõvalehtpuud moodustama sobivatel kasvukohtadel domineerivaid kliimakskoosluseid. Need, kes on oma ihusilmaga näinud Eesti looduslikku tammikut, saarikut või pärnikut võivad pidada end õnneseeneks. Peagi pole see enam Eestis võimalik.
Arvestust peetakse majanduslike puuliikide üle. tamm, saar, pärn, künnapuu, ... ei ole majanduspuud. ok, teoreetiliselt võiksid olla, aga tegelikkuses ei ole. kindlasti peetakse nende enamusega puistute üle ka arvestust, aga need puistud on marginaalsed olnud alati ja ka jäävad selleks, mitte keegi ei kasvata neid majanduslikel eesmärkidel. ja kui nad kusagil on, siis ega meid ka ei raiuta, sest selle puiduga pole lihtsalt mitte midagi teha. kui, siis ainult kütteks - aga nojah, kes see tahab oma ahjusid lõhkuda kõvalehtpuuga kütmisega. see on vastus sinu murele. kas need puistud kaovad - ei kao. kas neid tuleb juurde - ei tule.
"flatuu"
..sest selle puiduga pole lihtsalt mitte midagi teha. kui, siis ainult kütteks - aga nojah, kes see tahab oma ahjusid lõhkuda kõvalehtpuuga kütmisega.
Mina tahan! Ja juba päris palju aastaid olen oma tahtmise võimaluste piires ka teoks teinud.
"mihkel48"
Aga on sellega nagu on. Igal juhul ei ole su hirmudel alust, et kõvalehtpuu Eestist kadumas on.
Ole hea ja jaga numbreid ka. Eespool väidetu põhines ju numbritel, mida tegelikkus paistab igati kinnitavat.
"mihkel48"
Siis kindlasti leidub sellel 10-nel protsendil ka selliseid viljakaid kasvukohti, et saaks areneda metsad, mille suktsessiooni lõppjärguks saavad olema Fennoskandia hemiboreaalsed laialehelised salumetsad.
Kumb siis, kas 10% või enne mainitud 18%? Ja mis kasvukohatüüpe silmas pidasid?