Passiivne ühisinvesteerimine Eesti maasse ja metsa?

Sooviks investeerida Eestimaa maasse, mille hind kindlasti tõuseb aastatega. See on üksiküritajana üksjagu tehniliselt kulukam ja keerukam, siit idee panna kokku SPV, mis professionaalse konsultandi abil ostaks mõistliku hinnaga turult erinevaid maatükke kokku ja omaks seda, ja majandaks mõistlikult ja jätkusuutlikult. Miks mitte olla metsaga või põllumajandusklik maa, isegi looduskaitse alune. Strateegia oleks eelkõige pikaajaline väärtuse hoidmine ja tõus.

On see halb mõte? Kui ei, siis selliseid fonde äkki on juba olemas? Kuulu järgi on välismaiseid selliseid fonde mis Eesti maad/metsi kokku ostavad, miks ei võiks Eesti kapital seda teha.

Järgmine samm oleks muidugi teistes riikides pikaajaline maade ost, samuti mõistagi konservatiivse strateegiaga, mitte Rumeenia kinnisvaraarenduseks väärtusetuid jäätmaid kõrge hinnaga krabama minnes.

Äkki oleks sul võimalik osa võtta Metsik Loodus OÜ algatusest?
https://metsikloodus.ee/et

Metsik Loodus on Eestis esimene ja ainus investeerimisfirma, mis investeerib metsa ja maa ressurssi 100-aastase investeerimishorisondiga. Meie eesmärgiks on luua metsamajandusse täiesti uued lahendused, mis säilitaksid ja suurendaksid looduse liigirikkust.
Meie metsades ei toimu lageraiet. Mitte kunagi.
Kas Metsik Põld Oü varianti ka leidub? - investoreid huvitaks kõvasti konkureerimine põlluärimeestega, kes suurte traktoritega künnavad, külvavad ja harvester- kombainidega kõik maha niidavad.
Hobune, Harkader, karuäke, sirbid- vikatid ainsad töövahendid.
Võib-olla midagi sellist:
"Tulundusühistu Forestly koondab inimesi, kes soovivad investeerida metsade ja nende elurikkuse püsimisse. Forestly ostab, kaitseb ja majandab metsi vastavalt püsimetsamajanduse printsiipidele ning annab investoritele tootlust püsimetsamajandamisest ja teistest metsahüvedest ning Forestly väärtuse kasvust.
Forestly’ga oodatakse liituma kõiki, kes tunnevad muret tänase metsamajandamispraktika pikaaegsete tagajärgede pärast. Investeeritav summa ei pea tingimata olema suur: ka väike panus on oluline."

Seda tuleb muidugi võtta pigem kui heategevust ja Eesti metsa hoidmist, kui et investeerimist rahalise kasumi mõttes. Ma ei ütle seda paha pärast, ise kavatsen ka sinna "investeerida/annetada" millalgi.

https://forestly.ee/
"Mr.Robot"
Äkki oleks sul võimalik osa võtta Metsik Loodus OÜ algatusest?
https://metsikloodus.ee/et
Metsik Loodus on Eestis esimene ja ainus investeerimisfirma, mis investeerib metsa ja maa ressurssi 100-aastase investeerimishorisondiga. Meie eesmärgiks on luua metsamajandusse täiesti uued lahendused, mis säilitaksid ja suurendaksid looduse liigirikkust.
Meie metsades ei toimu lageraiet. Mitte kunagi.

Ma ei tea, kas Mr Robot kirjutas selle kommentaari teatud aroonia võtmes, aga ilmselgelt ei ole see vastus jaakl küsimusele nagu ka pitsat2 pakutud variant. Küsimus polnud metsa investeerimisest looduskaitselistel eesmärkidel, vaid tulu teenimiseks.
"jaakl"
On see halb mõte? Kui ei, siis selliseid fonde äkki on juba olemas? Kuulu järgi on välismaiseid selliseid fonde mis Eesti maad/metsi kokku ostavad, miks ei võiks Eesti kapital seda teha.

Mõte on väga hea, aga väga raskesti teostatav, sest tegu on äriga, kuhu ligi pääseda on üsna raske. Eestis sellised avatud investeerimisfondid kahjuks puuduvad, suletud fonde on küll, ka näiteks LHV-s.
Kui juba annetada, siis Koosloodus tundub mõistlikum kui nt Forestly. Investeering tulevikku (aga ilma isikliku rahalise kasuta).
"jaakl"
Sooviks investeerida Eestimaa maasse, mille hind kindlasti tõuseb aastatega. Strateegia oleks eelkõige pikaajaline väärtuse hoidmine ja tõus.

On see halb mõte? .


Metsaomanikuna ja aktiivse metsamajandajana võin välja tuua mõned faktid:
1. Millegipärast näiteks Swedbanki jaoks metsamaa ei kvalifitseeru mitte ühegi laenu tagatiseks.
2. Millegipärast on aktiivsetete metsamajandajate kasumimarginaal ca´ 5%.
3. Mitteaktiivse metsa majandamisega metsa väärtus paljudel juhtudel kahaneb. Kindlasti pole loota: vihma sajab, päike paistab, sina ise pikutad ja metsa(taga)vara kasvab! Halvimal juhul, näiteks lepiku majandamisel, saad iga 40 aasta järel tagasi oma äramakstud maamaksu.
4. Metsakasvatuse tulu kõige põhilisem komponent on lõppraie. Keskmine metsa raieküpsus on 70...90 aastat. Tänase raie tulu on tekitatud 2 põlve tagasi ja tänased investeeringud realiseeruvad 2 põlve pärast. Esimese (suhteliselt väikese reaalse tulu) pärast uue metsapõlve kultiveerimist saad mitte enne kui 20 aasta pärast.
5. Pikaajalise metsa hoiust. Maa ise on pelgalt tootmisvahend, mille abil kasvatatakse biomassi. Küpse metsa juurdekasv on null! Puud ei kasva taevani. Nad saavad vanaks ja nagu inimesedki, ükskord surevad.
6. Ma ei hakka üles lugema rohekommunistide tekitatud riske, keskkonna muutustega kaasnevaid riske ja metsakasvatuslike teadmiste olulisust metsainvesteeringutel.

Otsusta ise. Minul on näiteks metsainvesteeringud õnnestunud, aga ilma käsi külge panemata seda kindlasti poleks juhtunud.
flatuu, millisel perioodil peale lageraiet kõige rohkem tuleb "kätt külge panna"? Oletatavasti uue metsa istutamisel ja pärast seda võsalõikus, et istikud valgust saaks pluss sarviliste eemale tõrjumine? Harvendusraie tuleb vist alles 15-20 a hiljem ja sealt edasi on ehk ainult üraski tõrjet vaja teha. Või saan ma asjadest valesti aru.
"Mr.Robot"
Äkki oleks sul võimalik osa võtta Metsik Loodus OÜ algatusest?
https://metsikloodus.ee/et

Metsik Loodus on Eestis esimene ja ainus investeerimisfirma, mis investeerib metsa ja maa ressurssi 100-aastase investeerimishorisondiga. Meie eesmärgiks on luua metsamajandusse täiesti uued lahendused, mis säilitaksid ja suurendaksid looduse liigirikkust.
Meie metsades ei toimu lageraiet. Mitte kunagi.


Eesmärk on siis võsastunud alade kasvatamine või? Kui jätad oma aiamaa rohimata saad ohakad ja heinamaa kus peale para ei kasvagi suurt midagi, mis "uus lahendus" see selline on? mulle tundub see laisa peremehe ettevõte küll vaga vana ja aegunud ettevõtmisena. Mis kasu sellisest mittemidagi tegemisest küll olla võiks?
"kindsigo"
flatuu, millisel perioodil peale lageraiet kõige rohkem tuleb "kätt külge panna"? Oletatavasti uue metsa istutamisel ja pärast seda võsalõikus, et istikud valgust saaks pluss sarviliste eemale tõrjumine? Harvendusraie tuleb vist alles 15-20 a hiljem ja sealt edasi on ehk ainult üraski tõrjet vaja teha. Või saan ma asjadest valesti aru.


kõik õige, aga istutamine on ikka palju lihtsam töö, kui esimeste aastate istikute hooldamine. siin on mõned erinevad seisukohad (kui okaspuumets). vanasti soovitati paar aastat vahet pidada pärast uuendusraiet enne kui istutada, kuna kärsakakahju. mina nii ei tee, sest esiteks viskab rohu, haava, lepa, toominga, jms rinnuni. meil ei müüda, aga rootsist ostsin kärsakamürki, süsteemne, imendub taimesse, mõju 2 aastat. pritsin taimed enne istutamist ja siis istutan kohe järgmisel kevadel pärast raiet. jätkub võidujooks võsa ja istikute vahel, sõltub kui palju tööd panustad. mina tõrjun korralikult, esimesed 3...4 aastat kõik muu nulliga maha, jäävad ainult istikud. sestpeale on puud ca´ rinnuni. võib veidi vahet pidada, aga no ikkagi paar korda käin veel läbi, aga see on siis juba kerge töö. edasi ma seda metsa enam ei puutu, kultuur on valmis iseseisvalt lõpuni kasvama. sellisel juhul on esimene harvendus juba väikse tuluga, sõltub kasvukoha tüübist, 15 aastat vaevalt, aga 20...25 aastases metsas. edasi kuni küpsuseni lisaks veel 2 harvendust. istutan 2000 taime/ha, küpses metsas on 400...600 puud/ha. vot see vahe viiakse ära harvenduste käigus.

pa!! samas on toetustel ka oma mõju, riik kompenseerib 400 €/ha taimede ja istutustöö eest eest esimesel aastal pärast istutamist ja 96 €/ha kolmel järgneval aastal hooldustööde eest, aga seda ei maksa võtta kui tulu saamist, pigem kulude kompenseerimist. selles mõttes, kui ise teha, siis rahaline investeering on iseenesest väike, ainult oma töö. eks võib ju tellida ka teenustööna, aga siis maksad ka päris korralikult peale, tuhandetes. mina, kontorirotina võtan seda kui hobi, milleks minna jõusaali, kui saad sama asja tehtud kusagil looduses.

ulukikahju on minul olnud minimaalne, pritsin sügisel enne lume tulekut verepreparaadiga, aga mul pole ka männikuid, seal võib põder teha puhta töö küll.
Teema 1. kommis oli lausejupp "ostaks mõistliku hinnaga turult erinevaid maatükke kokku".
Kohe vist konkureeriksid nn. kährikutega kes väikemetsaomanike (nagu mina) pommitavad jube tüütute kõnedega:
"Tere jälle, X siinfirmastbrblbrlmfs[hingab kiirelt sisse]kasoledsaanudaega meie viimast parimat pakkumist vaadata, meil oleks notariaegu tänaseks ja ka homseks, kauemaks ei tahaks jätta sest blablablabla..."
Neist saab küll eristuda aga hind kujuneb natuke nende pakutu põhjal ka. Oksjonid on ka variant samas.
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?
"kindsigo"
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?


kui mändi istutad siis see tahab rohkem liivast ja kruusast pinnast aga kuusk kasvab hästi ka niiskema ala peal.RMK mätastab kopaga väga märjad ja niisked alad ennem istutamist, kuivamal alal teeb maapinna traktor vaod sisse.
"tom100"
"kindsigo"
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?


kui mändi istutad siis see tahab rohkem liivast ja kruusast pinnast aga kuusk kasvab hästi ka niiskema ala peal.RMK mätastab kopaga väga märjad ja niisked alad ennem istutamist, kuivamal alal teeb maapinna traktor vaod sisse.


võsa jääb kõik maha.
kindsigo,
Taimi/istikuid käesolevaks aastaks juba keeruline saada. Ühistu liikmena kuu aega tagasi sain veel tellitud.
Eile oli ETV2s saade Osoon, kus said sõna erinevad huvigrupid: RMK, erametsaomanikud, looduskaitsjad, teadlased, s.t. minu arvates sai üsna tasakaalustatud pildi metsanduse temaatikast. Mu jaoks kõlama jäänud mõtted:

- aastase juurdekasvu/raiemahu osas valitseb paras segadus. Hinnangud kõiguvad umbes 5 milj tihust kuni 15 miljonini. Sain ka aru, et Eesti on juba 90ndatel liitunud mingi üle-euroopalise konventsiooniga, mille alusel võiks meie raiemaht olla 8 milj tihu aastas, aga seda kokkulepet on viimastel aastatel tuimalt ignoreeritud. Mu arvates peaks esimese asjana selgeks tegema selle küsimuse, palju see meie aastane juurdekasv siis täpselt on, lähtuma pigem konservatiivsetest hinnangutest ja sellest numbrist siis ka kinni pidama.

- lageraie tegelikult ei ole iseenesest halb, kuna võimaldab kooslusi uuendada (nagu metsatulekahjud on tegelikult vajalikud vahest), ja see esialgne lageraiest loobumine harvendusraie kasuks tähendab tihti, et tuleb teist korda üle raiuda. AGA - lageraie lankide osas valitseb kaos, ebapiisavalt reguleeritakse lankide suurust, asukohta, seost rohevõrgustikuga/rohekoridoridega jne. Lageraie on okei, aga peab täpselt teadma kus seda teha võib, praegu pannakse lihtsalt tuima.

- riigi käes on 50% eesti metsast, raiepiiranguid peaks rakendama eelkõige riigimetsas, majandusmets võiks rohkem eramets olla.

- eelmisega seotud - põlismetsad, mis eelkõige vajavad kaitset, on suuresti vanad ajaloolised metsad, uuemad majandusmetsad on suuresti need, mis on viimase 60-70 aastaga metsastunud (endine põllumaa), neile kahele metsatüübile võiks erinevad reeglid kehtida. Vastasel juhul muutub kogu Eesti mets Skandinaavia tüüpi puupõldudeks, kannatab liigirikkus, looduslikud kooslused jms.

- Riiklik metsakava ei tohiks olla vaid 10a ettevaatav, vaid võiks olla vähemalt 20-30 aastase perspektiiviga.
"kindsigo"
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?


Riskide hajutamine vajalik mitte ainult börsil, metsa istutamisel ka.
Esimesel aastal pärast raiumist üldjuhul midagi ei tehta, mitmete kahjurite ja haiguste pärast. Kask külvab ennast ise üsna hästi, kui kõrval või raiesmikul seemnepuid. Need ilmuvad nähtavale teisel - kolmandal aastal ning seemnest tärganud on terved, väärtuslikumad kui kännuvõsud, mis vanalt puult haigused kaasa saavad.
Metsamajanduskavas võib isegi kirjas olla - "looduslikule uuenemisele jätmine".
On variant, et vaatad kolmandal aastal, mis loodus tegi ja siis tema jäetud aukudesse istutad kuused - saad segametsa, kus igasugu riske vähem. Kuuse monokultuur on igasugu hädadele - haigused, sarvikud, rohkem avatud.
Kui pinda rohkem, tasub ka aastate lõikes tööd jagada - põua oht. Mul juhtus, et tuhat istutatud kaske läksid kõik ilusti kevadel kasvama ning juulikuus jäi kaks alles.
"pitsat2"
"kindsigo"
Tänan põhjaliku vastuse eest, mul omal seisab see ka nüüd kõik ees, peabki hakkama kuskilt istikuid hankima. Küsiks veel vaid niipalju, et mis liike istutad ja kas läbisegi või eraldi tükkide peale eraldi liike? Võsa jätad peale tõrjumist maha või korjad kõik kokku?


Riskide hajutamine vajalik mitte ainult börsil, metsa istutamisel ka.
Esimesel aastal pärast raiumist üldjuhul midagi ei tehta, mitmete kahjurite ja haiguste pärast. Kask külvab ennast ise üsna hästi, kui kõrval või raiesmikul seemnepuid. Need ilmuvad nähtavale teisel - kolmandal aastal ning seemnest tärganud on terved, väärtuslikumad kui kännuvõsud, mis vanalt puult haigused kaasa saavad.
Metsamajanduskavas võib isegi kirjas olla - "looduslikule uuenemisele jätmine".
On variant, et vaatad kolmandal aastal, mis loodus tegi ja siis tema jäetud aukudesse istutad kuused - saad segametsa, kus igasugu riske vähem. Kuuse monokultuur on igasugu hädadele - haigused, sarvikud, rohkem avatud.
Kui pinda rohkem, tasub ka aastate lõikes tööd jagada - põua oht. Mul juhtus, et tuhat istutatud kaske läksid kõik ilusti kevadel kasvama ning juulikuus jäi kaks alles.


ok, see on pikem jutt ja müüte levib ka meedias palju, aga kui lähtuda mitte asjaarmastajate-erametsaomanike vaid metsateadlaste ja metsatöösturite seisukohast, siis mõned põhimõtted aitavad endal ka paremaid otsuseid teha. (ps! jätame looduskaitse muudesse foorumitesse, räägime siin ikka investeerimisest). esiteks küsimus, kas istutamine või looduslik uuendus? kui on viljakas kasvukohatüüp, siis istutamine, kui mitte, siis looduslik uuenemine.

teiseks, millist liiki kultiveerida? uuri e. lõhmuse ordineeritud kasvukohatüüpide skeemi. loodusseaduste vastu pole tark võidelda, teatud muldadel kasvavad teatud liigid ja sellest tuleb lähtuda. inimese tehtav valikuvõimalus on siiski olemas. rusikareegli järgi on okaspuu poole kallim kui lehtpuu (ainult kask! muu lehtpuu on veelgi poole kuni neli korda odavam). okaspuu metsa sa reeglina ei saa loodusliku uuendusega (v.a männi kasvukohatüübis männik), sel lihtsal põhjusel, et lehtpuu kasvab esimestel aastatel kordades kiiremini, kui okaspuud. nii, et kui tahad järgmise raieküpse metsa saada kõige kallima liigiga - okaspuuga, siis ega valikuid ei ole, istutamine ja hooldus. viljakal pinnasel kuusk on raieküps 50...70 aasta pärast, mänd on veidi kallim, aga kasvab ka oluliselt kauem, raieküpsus 90 aastat. seega, kui jätad viljakal kasvukohas looduslikule uuenemisele, saad okaspuud raiuda alles kahe raieringi pärast, esimene saab olema lehtpuu. noh, hinnavahe ~6000 €/ha vs 15000 €/ha - raievanus sama! kusjuures vahepealsed harvendusraied ka oluliselt väiksema tuluga.

kolmandaks, segapuistu või monokultuur? ulukikahju on segametsas suurem - see on metsateadlaste seisukoht. miks metsamajandusettevõtted segametsi ei kultiveeri? isegi puhtkaasikuid ei kultiveeri - sest see lihtsalt pole rentaabel. jah, monokuusikus on kahjurite oht olemas, aga ma ütlen nii, et noores metsas neid ei ole ja kui keskealisse metsa peakski kahju tekkima, siis selle saab realiseerida sanitaarraiega enne raieküpsust, tulu ikkagi raudselt suurem kui segametsast saadav.

istutamisest niipalju, et sel juhul on midagi läinud valesti, sest ma ise olen alates 2013 aastast istutanud ca´ 45 000 kuuske ja välja pole kunagi läinud rohkem, kui ehk paar %. võti on selles, et istutada tuleb niiskesse mulda, mida varem kevadel seda parem. 1 maiks olen mina lõpetanud. potitaimel on kaasa pandud paar tera väetist ja taimel on ikka kõva elujõud sees. olen leidnud kogemata ära kaotatud taimi, mis on lihtsalt kastist välja kukkunud - ja ikkagi endale juure mulda ajanud.
https://levila.ee/raadio/metsaulemate-kadunud-maailm/iii-osa-molema-poole-oigus?fbclid=IwAR0ckETl9qDTlPeeIebqlO4pYSetprMlPBUzBcU5LGXt0HqlSV3Y9VPEflo
Kase istutus tuleks ennem ära teha kui pungadest lehed hakkavad moodustuma, see võib olla ka põhjus miks ta kasvama ei lähe üs.kask tuleb istutada kõige varem kohe kui kevadine istutamine lahti läheb.