Ma olen igati nõus kõige mis Mtr kirja pani. Probleem on minu jaoks see suhtumine, majanduslik huvi kaalub tugevalt keskkonna huvid üle. Ma elasin enne ilusas kohas, enam mitte nii väga ja mulle see ei meeldi pehmelt väljendades.
marti937 paneb siia nüüd enda aadressi ja siis saavad kõik metsateatiste järgi hinnata kui täpne see "kõik elava 10km raadiuses" on. Lihtsalt vahemärkusena - 10km raadiusega ringi pindala on jämedalt 31400 ha.
Ma pidin ka üraski tõttu pisikese kuusetuka maha võtma ja erinevalt teoreetikutest saan ma öelda, et esimesena kuivasid ära mitte keskel asunud peened/vigased puud, vaid servas olevad kõikse jämedamad ja tugevamad. Mu metsatuka suurus oli nii tagasihoildik, et harvesteri peale tellida polnud mõtet - said valdavalt kontoritöötajatest tuttavad veebruari nädalavahetustel natuke trenni teha ja oligi valmis.
Ma pidin ka üraski tõttu pisikese kuusetuka maha võtma ja erinevalt teoreetikutest saan ma öelda, et esimesena kuivasid ära mitte keskel asunud peened/vigased puud, vaid servas olevad kõikse jämedamad ja tugevamad. Mu metsatuka suurus oli nii tagasihoildik, et harvesteri peale tellida polnud mõtet - said valdavalt kontoritöötajatest tuttavad veebruari nädalavahetustel natuke trenni teha ja oligi valmis.
Tulles tagasi esialgse küsimuse juurde - selline koht ka olemas nagu Arbonics.com (Kristjan Lepik, Taavet Hinrikus & Co selle taga)
"PeaLiK""laurik"
Seda küll, et tamm kipub palgi kõrval andma suhteliselt suures koguses küttepuu väärtusega materjali, mis on kõver või mädanikuga. Kui raielangil olen vaatams käinud, siis kipub tammekütet kaks-kolm korda suurem kogus olema kui palke.
Selle vältimiseks soovitatakse kultiveerida tamme koos kuusega, selliselt et tammele antakse ca 10 a edumaad ja kuusk istutatase ajepuuks vahele. Selliselt laasuvad kuusest valgusnõudlikumad tammed noores eas ning tüvi jääb sirge ja väikese koondega. Lisaks takistavad kuused ulukite, ennekõike põdrakahjustuste teket, mis võivad põhjustada puudel seenhaiguseid ja südamemädanikku. Kuusk raiutakse sel juhul esimese raieringiga välja ja tammedel lastakse edasi kasvada mahuküpsuseni.
Ma olen lugenud seda teooriat ühest eestiaegsest raamatust. Praktikas rakendatuna näinud ei ole. Muidu võiks ju sellise rämeda töömahuga projekti, millest tulu lõikavad heal juhul minu lapselapsed isegi oma tegemata asjade nimekirja panna aga kuna selliseid metsi ei ole siis järsku on selle teooriaga mingi jama?
Mädaringid tammes on minu teada liigniiskusest.
"sander1337""marti837"
Mets on eestlastele tähtis ja igaüks näeb seal erinevat väärtust. Metsatöösturid arvutavad ainult tihumeetreid ja sellega asi piirdub. Juhan Aare kulutas palju aega Eesti metsade kaitseks ja suur tänu talle selle eest. Ma elan ka ise keset metsi ja võin öelda, et erametsaomanikud(ei ole RMK) on hävitanud 5 aastaga kõik elava 10km raadisuses. Päris jube pilt on järgi. Kõik virisevad massilise üraski kahju pärast. Ma ei saa aru sellest rumalusest, sõita harvesteriga slaalomit seal kuuskede vahel ja siis väljaveomasinaga järgi ja arvata, et kuused millel on juurestik pinnapeale jääks terveks, rääkimata alustaimestikust? Ürask tuleb ainult kahjustatud ja nõrka puusse. Ja jumal tänatud, et meil need kaitsealused metsad on, muidu tõmmatakse kõik maha järgmine päev.
Rumal inimene, ürask ei vali puud, talle läheb kõik käiku :D
Üraskid tulevad suure kambaga järama, aga kuusk kleebib/tapab nad vaiguga ära. Olen aru saanud, et mõnisada auku puu kohta ei tee talle midagi. Mida tervem ja tugevam, seda kauem peab vastu, aga kuskil on alati piir, eriti põua-aastatel. Kui emasel õnnestub koore alla muneda, on kööga.
"flatuu""Milk""mihkel48"
Jama lugu jah, et sa lihtsalt trollid. Pealik viisakalt täpsustas aga kui sa aru ei saa, et palmid kasvavad lõunapool ja kuused põhjas siis lihtsalt pelleri seinu pole ka mõtet miski heleda lögaga kokku määrida.
aga lollile küsimusele peabki lollilt vastama. lähme algusesse tagasi, mis oli PeaLIK´i jutu point või kuidas see klikkis foorumiteemaga - passiivsest investeerimisest metsa ja maasse? mitte ühelgi moel. niinimetatud looduse kaitsjatel on omad foorumid, jahuge seal. aga see on nagu pahaloomuline vähkkasvaja, mis tingimata tahab oma siirded ajada igale poole kuhu võimalik. vot selle asja nimi on trollimine. vot, nagu EKREkad, kes lähevad aia taha suvalist üritust trollima, lihtsalt trollimise pärast. või mida PeaLIK tahtis öelda, kas seda, et tänu tema nimetatud kõvalehtpuude arvu vähenemine tõstab metsadesse investeerimise perspektiivi!
Flatuu, üks vend käib wikis ja viskab siia Abruka. Siis talle öeldakse, et Abruka on nats lahedamas kliimas ja seal ongi eriline mets, nagu ka põhjaranniku pangal olev kitsas riba. Ja sellepeale "Jama lugu siis- Abrukal kasvab ka vale mets, haruldane relikt, aga ikka vale. " Et noh lampi troll lihtsalt :)
Mina tuginen vastava ala tippudele, mitte metsameeste tarkusele, kuna tundub, et metsandusharidus on meil puudulik.
Kuna ma olen metsandust õppinud siis ma tean väga hästi millest räägin. Üks hea artikkel teile foorumispetsialistidele, lihtsalt lugege: https://elfond.ee/mets/urask
Kuna ma olen metsandust õppinud siis ma tean väga hästi millest räägin. Üks hea artikkel teile foorumispetsialistidele, lihtsalt lugege: https://elfond.ee/mets/urask
"reneh"
Tulles tagasi esialgse küsimuse juurde - selline koht ka olemas nagu Arbonics.com (Kristjan Lepik, Taavet Hinrikus & Co selle taga)
Tulles tagasi esialgse küsimuse juurde - mis seos on ülalmainitud idufirmal ühisinvesteerimisega?
Infoks kõigile metsateemast huvitatuile. See on väga värske uudis.
Keskühistu Eramets on käivitanud söötis olevate rohumaade ja põllumaade metsastamise projekti. Keskühistu ülesandeks on leida Eesti ettevõtted, kes on huvitatud ettevõtte tegevusega kaasneva süsinikujälje vähendamisest ning on valmis finantseerima metsaomaniku söötis oleva maa metsastamisega seotud kulud (maapinna mineraliseerimine, taimede soetamine ja istutamine). Selleks sõlmitakse kolmepoolne leping maaomaniku, Keskühistu ja metsaühistu vahel. Projekt ei ole kuidagi seotud süsinikukrediidiga, mida praegu laialdaselt pakutakse.
Maaomaniku roll ja kohustus lepingu sõlmimisel on tagada söötis olevale maale rajatud metsa hilisem hooldamine ja kasvatamine. See hõlmab istutusjärgsetel aastatel istutatud taimede hooldamist, kaitsmist heina ja võsa eest ning hooldusraiete (valgustus- ning harvendusraied) teostamist.
Põllu- ja rohumaade metsastamist riik teatavasti ei toeta. Seetõttu loodame, et projektist on maaomanikule kasu ja leiab laialdast huvi.
Täpsema ülevaate projektist saad Metsaühistu veebilehel https://metsauhistu.ee/uue-metsa-istutamine/
Keskühistu Eramets on käivitanud söötis olevate rohumaade ja põllumaade metsastamise projekti. Keskühistu ülesandeks on leida Eesti ettevõtted, kes on huvitatud ettevõtte tegevusega kaasneva süsinikujälje vähendamisest ning on valmis finantseerima metsaomaniku söötis oleva maa metsastamisega seotud kulud (maapinna mineraliseerimine, taimede soetamine ja istutamine). Selleks sõlmitakse kolmepoolne leping maaomaniku, Keskühistu ja metsaühistu vahel. Projekt ei ole kuidagi seotud süsinikukrediidiga, mida praegu laialdaselt pakutakse.
Maaomaniku roll ja kohustus lepingu sõlmimisel on tagada söötis olevale maale rajatud metsa hilisem hooldamine ja kasvatamine. See hõlmab istutusjärgsetel aastatel istutatud taimede hooldamist, kaitsmist heina ja võsa eest ning hooldusraiete (valgustus- ning harvendusraied) teostamist.
Põllu- ja rohumaade metsastamist riik teatavasti ei toeta. Seetõttu loodame, et projektist on maaomanikule kasu ja leiab laialdast huvi.
Täpsema ülevaate projektist saad Metsaühistu veebilehel https://metsauhistu.ee/uue-metsa-istutamine/
Olgu kommentaariks siia juurde öeldud, et tegu on ühe kõige efektiivsema süsinikusidumise meetodiga üleüldse. Põnevaks teeb asja see, et väheväärtuslikest põllumaadest on saanud vahepeal söötis olevad rohu- ja põllumaad, mis küll pisut piirab, aga suures plaanis sisu samaks jätab. Ehk et aega läks, aga asja sai ja see uudis rõõmustab kõiki eestimaalasi.
Flatuu, PeaLik või mõni teine ilmselt asjaga paremini kursis olev isik ehk oskab ühtlasi ka selgitada, miks selles kolmepoolses lepingus on metsaomaniku ja metsaühistu kõrval kolmas partner KÜ Eramets ja mitte MTÜ Erametsaliit?
Flatuu, PeaLik või mõni teine ilmselt asjaga paremini kursis olev isik ehk oskab ühtlasi ka selgitada, miks selles kolmepoolses lepingus on metsaomaniku ja metsaühistu kõrval kolmas partner KÜ Eramets ja mitte MTÜ Erametsaliit?
"Velikij"
Olgu kommentaariks siia juurde öeldud, et tegu on ühe kõige efektiivsema süsinikusidumise meetodiga üleüldse. Põnevaks teeb asja see, et väheväärtuslikest põllumaadest on saanud vahepeal söötis olevad rohu- ja põllumaad, mis küll pisut piirab, aga suures plaanis sisu samaks jätab. Ehk et aega läks, aga asja sai ja see uudis rõõmustab kõiki eestimaalasi.
Flatuu, PeaLik või mõni teine ilmselt asjaga paremini kursis olev isik ehk oskab ühtlasi ka selgitada, miks selles kolmepoolses lepingus on metsaomaniku ja metsaühistu kõrval kolmas partner KÜ Eramets ja mitte MTÜ Erametsaliit?
oi, mina olen metsapoliitikutest nii kaugel, et mulle poleks selline küsimus pähegi tulnud 😀 aga kui ma vaatan seda skeemi: https://metsauhistu.ee/uuemetsaistutamine/projekt/, siis, olles igapäevaselt tegev tööstuses, ma arvan, et asi on järgmine. on tekkinud ettevõtteid, kes promovad ennast roheliste ettevõtetena, näiteks nad ostavad taastuvat elektrit. kui muud moodust ei ole, siis nad on nõus oma eelarvest mingi summa eraldama metsade suurendamisse. ehk siis nemad finantseerivad tegevusi, edasi on partnerid erametsakeskus ja kohalik metsaühistu (kes on vist niikuinii keskühistu liige). tulemuseks peaks olema nii metsaomanike ringi laienemine, kellel pole täna metsa, aga on söötis põllumaad, kui ka metsapindala suurendamine, mis annaks metsaomanikele võimaluse kasutuna seisva maa väärindamiseks. metsatoetuste alla endise põllumaa metsastamine ei kuulu, aga see on ka päris kulukas lugu, millest ise oma eluajal midagi tagasi ei saa. nii, et metsahuvilistele on see tore projekt.
ps!! aga pange tähele, kuidas kohe kohe tekivad "asjatundjad", kes on selle vastu, sest: "☝ metsalagendikud on looduslik mitmekesisus, kus lendavad liblikad ja mesilased, kus söövad metsloomad, meie ajalooline maastikupilt muutub 😭😭😭 - ja JÄLLE ISTUTAVAD JUURDE NEID PAGANA PUUPÕLDE 💪!" veame kihla, et saame neid jutte kuulma!
"flatuu"
oi, mina olen metsapoliitikutest nii kaugel, et mulle poleks selline küsimus pähegi tulnud😀
... edasi on partnerid erametsakeskus ja kohalik metsaühistu (kes on vist niikuinii keskühistu liige).
No ma vaatan jah, et kaugel.😀
Erametsakeskust pole ammu enam olemas ja kõik metsaühistud pole kaugeltki keskühistu liikmed. Aga see pole mitte ainult tore projekt metsahuvilistele (seda muidugi ka), vaid ennekõike ikka suur riiklik süsiniku sidumise projekt. Ja mul on väga hea meel, et see lõpuks kännu tagant minema sai.
"flatuu"
olles igapäevaselt tegev tööstuses
Vähemalt on nüüd kaardid laual. ;)
"PeaLiK""flatuu"
olles igapäevaselt tegev tööstuses
Vähemalt on nüüd kaardid laual. ;)
millised kaardid 👂
"Velikij"
Flatuu, PeaLik või mõni teine ilmselt asjaga paremini kursis olev isik ehk oskab ühtlasi ka selgitada, miks selles kolmepoolses lepingus on metsaomaniku ja metsaühistu kõrval kolmas partner KÜ Eramets ja mitte MTÜ Erametsaliit?
PeaLik ehk oskab kommenteerida, flatuu, nagu mõistame, pole asjaga kursis?
Ei oska ka mina midagi kommenteerida.
[quote="Velikij"]
... mis küll aga ei tähenda, et ma seda ei võiks uurida 😎 esitan küsimuse oma metsaühistule
"Velikij"
flatuu, nagu mõistame, pole asjaga kursis?
... mis küll aga ei tähenda, et ma seda ei võiks uurida 😎 esitan küsimuse oma metsaühistule
[quote="flatuu"]
vastus on siis järgmine: "Keskühistu on kolmas osapool, kuna seda projekti veabki Keskühistu. Keskühistu ülesandeks on leida ettevõtjad, kes projekti finantseerimisest huvitatud. Eesti Erametsaliidul pole sellega üldse pistmist".
"Velikij""Velikij"
flatuu, nagu mõistame, pole asjaga kursis?
... mis küll aga ei tähenda, et ma seda ei võiks uurida 😎 esitan küsimuse oma metsaühistule
vastus on siis järgmine: "Keskühistu on kolmas osapool, kuna seda projekti veabki Keskühistu. Keskühistu ülesandeks on leida ettevõtjad, kes projekti finantseerimisest huvitatud. Eesti Erametsaliidul pole sellega üldse pistmist".
keda huvitab metsakasvatuse kasumlikkus, siis kuni 27 oktoobrini saab Zoomis järelvaadata seminari: https://us02web.zoom.us/rec/component-page?hasValidToken=false&action=viewdetailpage&sharelevel=meeting&useWhichPasswd=meeting&clusterId=us02&componentName=need-password&meetingId=80bgtUyssGokJu3-kyNszEW9S8B2lhYqH6Ds_cEYGae8-u56PUVzRHRC-JbN6CA_._TkvM5meX1xzvzNg&originRequestUrl=https%3A%2F%2Fus02web.zoom.us%2Frec%2Fshare%2F49ZzukEAiIMwSp7AlXQQ_9KZtWhZgHlxVUrGzPP7s3idFOcobo25jShu8fCQ4b-m.gd1VT7kAx20Lv_pc
Parool: Mets123!
Parool: Mets123!