Passiivne ühisinvesteerimine Eesti maasse ja metsa?

Investeerimine
41
"flatuu"


siin on midagi valesti. mina räägin metsa kasvatamisest kui investeeringust ehk et teed kuigipalju ja vara väärtus kasvab. müün ainult raieõigust. sinu arvutus on metsa ülestöötamise kohta ehk siis professionaalse töötegija seisukohast vaadatuna.


Oijah, mõlemal juhul on ju tulemuseks tulu - kulu, selle vahe saadki raieõiguse ostjalt.
42
Ja kui veidi täpsem olla, siis raieõiguse ostja lisab oma tuludele ja müüja kuludele oma kasumi.
43
"PeaLiK"
on rahalises mõttes way targem lihtsalt jalga kõlgutada ka loodusmetsa eest NATURA tasu kasseerida. :)

Vaielge vastu.


jah, see on selles mõttes õige, et JUHUL KUI sul on natura alal asuv mets, aga ERITI veel kui asub sihtkaitsevööndis, kus vaat et üldse midagi teha ei tohi. tavaliselt on tegu siiski piiranguvööndiga ja seal saad toetust kuni 60 €/ha (reaalselt oli viimati vist 54 €/ha). seal on niikuinii raie- ja majandamise piirangud, lageraiet sa seal teha ei saa (väikeste eranditega). kui ala ei kuulu intensiivse majandamise alale, siis loomulikult pole mõtet seal ka intensiivselt majandada ja kulutada, tagasi seda ei saa. turberaied on olemuslikult kallid ja keerukad. aga natura alad on väike osa metsadest, ma ei liigitaks hoiumetsi investeerimisvara hulka. kui on küsimus, kas investeerida natura või tavalisse metsa, siis natura metsa soetaja peab ikka oma raha vastu päris tige olema. kordades vähem tulus, kui tavaline mets.
44
flatuu, meie arvutustes on lõppraie netotulu täpselt samasse auku. Minu arvutuses €16755/ha (maa soetamishinda arvestamata); sinu arvutuses: 13650 €/ha. (Maamaksu maha diskonteerimisel tegin arvutusvea ja sellele juhiti eespool juba tähelepanu.)

Saatan tulebki mängu selle koha pealt, et selline tuluarvutus saab tegelikkuseks vaid ideaalilähedaste olude korral, kui kõik läheb kogu kasvuperioodi vältel plaanipäraselt tagasilöökideta.

Ca 15-10 aastat tagasi olin ka ise väga sarnastel seisukohtadel nagu sina 4. märtsil kirjutasid. Rajasin ka ise siis mitmeid puhaskultuure. Nüüd näen praktikas nii oma metsades kui üle Eesti igal pool, et ei kipu need need asjad nii minema nagu ootused olid ning et eriti halb on igal pool monokultuursete puistute seis. Viimasel ajal olen hakanud aru saama, et loodusega pole mõtet võidelda. Loodus tuleb hoopis panna enda kasuks tööle.

Siberi kontinentaalses, subarktilises kliimas kujunevad jah ka ise-eneslikult monokultuused okaspuumetsad, aga sealsed karmid temperatuurid ja vähesed sademed hoiavad kahjurite ja seenhaiguste leviku ohjes. Merelise kliimaga boreaalses metsavööndis asuva Eesti oludes on metsa loomulikuks kliimakskoosluseks okaspuu-kõvalehtpuu segamets ning sellel on omad olulised põhjused.

PS. Muude punktide osas (väiksem ulukikahju puhaskultuuris; Lõuna-Euroopa metsade erisus Eesti omadest; väärispuidu turustamise keerukus) olen üldjoontes nõus. Siiski - Austria mägedes kasvavad metsad on nii liigiliselt kui klimaatlistelt tingimustelt oluliselt sarnasemad Eesti omadele, kui Lõuna-Euroopale.
45
"Jaak"
(1) Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike ja kõvalehtpuid ning keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.
lubatud võõrpuuliigid

Olgu mainitud, et selles punktis on seadus äärmiselt ebaõiglane ühe Eesti pärismaise liigi vastu. Selleks on harilik pärn. Pärn ei kuulu ei kõvalehtpuude hulka ega ole ka lisas 2 loetletud - seega metsakultuuri teda viia ei tohigi.

Samas on uuringute kohaselt pärnaosalusega sega-noorpuistute puidutootlikkus kümnendiku jagu suurem, ülarinde lehtpuid on viiendiku võrra rohkem ja nad on kõrgemad kui pärnata variandis. Lisaks tundub, nagu kaitseks pärn haaba südamemädaniku eest, sest pärnaga metsas on mädasüdamega haabade osatähtsus väiksem kui pärnata metsas (allikas).
46
Olete täiesti ära unustanud metsamaa kallinemise. Metsamaa hind on viimaste aastate jooksul tõusnud kordades.
47
"PeaLiK"


Saatan tulebki mängu selle koha pealt, et selline tuluarvutus saab tegelikkuseks vaid ideaalilähedaste olude korral, kui kõik läheb kogu kasvuperioodi vältel plaanipäraselt tagasilöökideta.


siin ongi sul õiged mõtted aga ma ei vaidle nende vastu. ammugi ei pretendeeri ma metsanduse ainutarkustele 😂 nii palju kui on metsaomanikke, on ka +/- erinevaid nägemusi ja tegutsemisi. ei ole olemas kahte identselt mõtlevat metsaomanikku ega ka metsatükki. ja loomulikult tuleb järgida metsanduse teadmisi - selge see, et pole mõtet rajada kuusikut juurepessu alale, jne. aga esimene metsapõlv söötis põllumaale, lühikese raieringiga või lepiku või haaviku asemele - see on ok. ideaali ei saavutata alati, aga pürgida selle poole võib. mina näiteks näen palju terveid vanu kuusikuid. üritan lähtuda professionaalide-metsakasvatajate suundadest. samuti teadus areneb, rotostop juurepessu raiele, jne. tuleb paar külma talve ja ürask on kadunud, jne.

kõvad lehtpuud on minu jaoks nagu naiste sukkpüksid, ilusad eemalt vaadata, aga ise ei oska nendega midagi peale hakata. tammikuid ja saarikuid on eestis kokku 1%. miks nii vähe kui see nii kasulik on? mina näen saarepuud ainult küttematerjali hulgas. saaresurm on levinud üle eesti. saare haigestumise küsimus ei ole kas, vaid millal. risk võrreldamatult kõrgem kuuse omast. tammikud on veel päris isejutt: 150 aastat hoolikat kasvatamist. metsik töö, esiteks taimede kaitse loomade eest - mitukümend aastat järjest, siis 60 aastat kuuse ajepuudega, jne. investeeringu horisont on kosmoses. ma ei tea ... mitte mingit motti ei ole. kusjuures lõpuks saad peaaegu sama raha, mis kase pakuga - selle vahega, et kaske oleks saanud kasvatada 3 raieringi. see on eksperiment, mitte majandustegevus.

aga nagu päris alguses ütlesin, siis metsa investeerida ilma ise kätt külge panemata POLE KINDLASTI MINGIT MÕTET. metsanduslikke töid tuleb teha tingimusteta. see vähendab haigusi, kahjustusi ja suurendab kasu. metsanduse kuldreegel - mets kasvab raiudes.
48
"flatuu"
selge see, et pole mõtet rajada kuusikut juurepessu alale, jne. aga esimene metsapõlv söötis põllumaale, lühikese raieringiga või lepiku või haaviku asemele - see on ok.

Metsakasvatuse professor Hardi Tullus vaidleb sulle vastu: "Senised põllumaade metsastamise kogemused näitavad, et esimene metsapõlvkond (eriti okaspuud) ei anna alati head tarbepuitu: puud on tihti okslikud, halvasti laasunud, kahjustatud juure- ja tüvemädanikest, eriti juurepessust. (allikas)"

Põhjused, miks endistele põllumaale rajatud kuusekultuurid eriti rängalt juurepessu all kannatavad, on järgmised:
a) Põllumuldadel kasvavate puude risosfääris puuduvad metsale omased mükoriisaseened ja teised juuremädanike levikut pidurdavad mikroorganismid, mistõttu on haiguse levimine juurekontaktide kaudu seal kiirem ja ulatuslikum
kui metsamuldadel.
b) Endistele põllumaadele rajatud kultuurides soojeneb pinnas varem ja rohkemal määral, kui vanema metsa turbe alla tekkinud kuuseuuenduses, luues soodsa pinnase juurepessu levikuks.
c) Endistele põllumaadele rajatud kultuurides on enne võrade liitumist pinnase läbi kuivamise oht oluliselt suurem kui raiesmikes, tekitades taimedele stressiteguri, mis hõlbustab juurepessul taime nakatamist.

Üldiselt on sul muidugi õigus - metsad on erinevad; metsaomanikud samuti ja igaühel on õigus teha oma vead ise. Kui mahti juhtub olema, soovitan siiski tungivalt lugeda Eesti metsanduse 2030 arengukava alusuuringu aruandest läbi peatükk: "Segapuistute vajadus ja nende kasvatamine" (lk 225).

Täiesti vabalt võivad asjad nii minna, et kuuseosalusega segapuistust tuleb lõppkokkuvõttes ka kuuske rohkem välja kui samaväärsest puhtpuistust. Investeerimise aabitsatõde on, et kõiki mune pole tark ühte korvi panna. Eriti kehtib see 70+ aastaste investeeringute korral.
49
"PeaLiK"
"Jaak"
(1) Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike ja kõvalehtpuid ning keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.
lubatud võõrpuuliigid

Olgu mainitud, et selles punktis on seadus äärmiselt ebaõiglane ühe Eesti pärismaise liigi vastu. Selleks on harilik pärn. Pärn ei kuulu ei kõvalehtpuude hulka ega ole ka lisas 2 loetletud - seega metsakultuuri teda viia ei tohigi.

Samas on uuringute kohaselt pärnaosalusega sega-noorpuistute puidutootlikkus kümnendiku jagu suurem, ülarinde lehtpuid on viiendiku võrra rohkem ja nad on kõrgemad kui pärnata variandis. Lisaks tundub, nagu kaitseks pärn haaba südamemädaniku eest, sest pärnaga metsas on mädasüdamega haabade osatähtsus väiksem kui pärnata metsas (allikas).


OT aga ma oma metsatukas olen juba tükk aega mõelnud, et kuidas krt mul nii vägevad haavad kasvavad ja üldse mädanikku pole. Kuna pärna on ka päris palju sees, siis on nüüd asi klaar :)

Haab on IMHO kõige alahinnatum puuliik üldse - Vepsamaal nt pidi haab olema peamine ehituspuu, netis oli pilte mitmesaja aasta vanustest haavapuust aitadest. Endal plaan proovida järgmisena haavast põrandalauda teha, pidi tulema väga ilus, valge ja palju kõvem põrand kui okaspuust.
50
"PeaLiK"
"flatuu"

Metsakasvatuse professor Hardi Tullus vaidleb sulle vastu: "Senised põllumaade metsastamise kogemused näitavad, et esimene metsapõlvkond (eriti okaspuud) ei anna alati head tarbepuitu: puud on tihti okslikud, halvasti laasunud, kahjustatud juure- ja tüvemädanikest, eriti juurepessust. (allikas)"

Kui mahti juhtub olema, soovitan siiski tungivalt lugeda Eesti metsanduse 2030 arengukava alusuuringu aruandest läbi peatükk: "Segapuistute vajadus ja nende kasvatamine" (lk 225).


toona, kui riik maksis põllumaade metsastamise toetuseid, otsiti suundi ja avaldati hulga igasuguseid soovitusi (isegi leppa soovitati kultiveerida energiapuuks). olen kõigi nendega kursis. 16 aastaga on ka tullusel seisukohad muutunud. osalen pea igal aastal koolitustel ja videokonverentsidel. no ei räägi tullus põllumaa kuusiku vastu. riskid? riskid on igal pool. tulebki leida endale sobiv kombinatsioon riskidest - nagu igal teisel investeeringul.

järgnevad ka leheküljed segapuistute miinustest. ja kõige suurem miinus (minu jaoks) on see, et kui ma ise ei ole raiuja vaid müün raieõigust, siis kas leian ülestöötleja, kes üldse OSKAB segametsa majandada? veelgi enam, teha seda omakasupüüdmatult (minukasupüüdlikult)?! tõsiselt kahtlen. mul on väga halb kogemus ühe väga hea tegijaga, kellega olen alati väga rahul olnud, aga näed, mehed langil vahetusid, info ei liikunud ja tegid midagi täpselt vastupidi, mis lepingus kirjas! sülitad kurja, aga tegu on tehtud, vorstist enam siga tagasi ei saa. segametsa majandamine on VÄGA keeruline. ja kui on keeruline, siis on kallis (vähetulus) ja riskantne. rohkem odavaid harvendusi, iga kord puude vigastamised, kuuse juurtel tallamised... kes seda tööd ise oskab ja teeb - super, aga mina ei oska ja see pole minu rida.
51
Mina olen enda jaoks selle probleemi lahendanud nii, et õpetasin oma käe järgi välja kaks omakandi töömeest, keda julgen nüüd juba omal käel metsa toimetama lubada ja kes vajadusel saavad alltöövõtjale objektijuhiks/järelevalvajaks olla. Alguses oli nende jaoks lehtpuu-uuendus üks võsa kõik. Kase tundsid ära ja tammedest need üksikud, mis endale talirüü selga jätavad, aga see oli ka kõik. Nüüd läheb juba tamme/vahtra/saarega libedalt. Lepad/pihlakad/jalakad/sarapuud lähevad veel sassi, aga endalgi on teinekord noort jalakavääti sama mõõtu sarapuu oksast raske eristada.

Lisaks trambin alati ise maatüki otsast otsani läbi ja märgin punasega kõik, mis alles peab jääma (ja kui miski kindlasti maha peab minema, siis muu värviga). Nende kahe meetme tulemusel pole viimasel ajal mingit suurt sitta enam juhtunud. (Varem tuli kah igasugust jama sisse). Ei ütleks, et VÄGA keerukas.
52
Hetkel näiteks toimub ühe hooletusse jäetud padriku (raiest ca 15a) rekonstrueerimine, kus hall lepp ja raagremmelgas kõike muud lämmatamas on. Maha läheb lepp, remmelgas, toomingas ja alles olen lisaks vähesele isetekkelisele laiguti esinevale okaspuu-uuendusele lasknud hoida kõik kõvalehtpuu ja pärna. Alusvõsas massiliselt vohav kuslapuu ja punane leeder lähevad maha ja nende järelkasvu maha surumiseks jääb parema puudumisel alles pihlakas, sarapuu ja lodjapuu.

"Investeerimisidee" selle maatükiga aga on hoopis selline: Euroopa Liidu "Strategic Plan for Biodiversity" kohaselt soovitakse motiveerida metsaomanikke kaitsma ja suurendama metsade bioloogilist mitmekesisust LIFE+ programmi abil ning rahastada mitmeotstarbeliste metsade ökosüsteemiteenuste säilitamist ja taastamist. Idee kohaselt peaks metsaga seotud toetused hakkama liikuma metsa puidulistelt teenustelt mittepuiduliste suunas.

Näiteks Soome metsade puhul on modelleerimine näidanud, et püsimetsa majandamine on lageraiepõhisest
metsamajandusestüldiselt tulusam, kuid mitmesugused toetused, näiteks metsaistutamisele, soosivad üheealiste kultuurpuistute ja lageraiete kasutamist. Ka Eesti loodava metsandusarengukava alusuuringus on sellest juttu, koos soovitusega ka Eestis erinevaid majandusstsenaariume analüüsida ja neist lähtuvalt toetustesüsteem üle
vaadata.

Üldiselt võib vist üsna julgelt oletada, et makrotrend on suundumas selles suunas, kus ühel hetkel konverteerub "rohepesu" mingi laadi rahaliseks väljundiks ka erametsaomanikele suunatud metsapoliitikas ning siis kavatsen mina nagu ahjualune suure kulbiga kohal olla. ;)
53
"PeaLiK"

"Investeerimisidee" selle maatükiga aga on hoopis selline: Euroopa Liidu "Strategic Plan for Biodiversity" kohaselt soovitakse motiveerida metsaomanikke kaitsma ja suurendama metsade bioloogilist mitmekesisust LIFE+ programmi abil ning rahastada mitmeotstarbeliste metsade ökosüsteemiteenuste säilitamist ja taastamist. Idee kohaselt peaks metsaga seotud toetused hakkama liikuma metsa puidulistelt teenustelt mittepuiduliste suunas.

Näiteks Soome metsade puhul on modelleerimine näidanud, et püsimetsa majandamine on lageraiepõhisest
metsamajandusestüldiselt tulusam, kuid mitmesugused toetused, näiteks metsaistutamisele, soosivad üheealiste kultuurpuistute ja lageraiete kasutamist. Ka Eesti loodava metsandusarengukava alusuuringus on sellest juttu, koos soovitusega ka Eestis erinevaid majandusstsenaariume analüüsida ja neist lähtuvalt toetustesüsteem üle
vaadata.

Üldiselt võib vist üsna julgelt oletada, et makrotrend on suundumas selles suunas, kus ühel hetkel konverteerub "rohepesu" mingi laadi rahaliseks väljundiks ka erametsaomanikele suunatud metsapoliitikas ning siis kavatsen mina nagu ahjualune suure kulbiga kohal olla. ;)


eestis püsimetsa / valikraiete majandamisse mina ei usu:
1) bioloogilis-klimaatilised põhjused: http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel40_5.html
2) seadustest tulenevad põhjused: seesama 2030 arengukava alusuuring lk. 235 punkt 9

"rohepoliitika" perspektiivi näen mina ka, aga kindlasti mitte selles valguses, et mets kui biokooslus. pigem mets kui biomass ja taastuv tooraine. foorumi teema on "kas passiivne investeering". sellest algaski minu kõige esimene vastus, et kindlasti mitte "passiivne", kui, siis "aktiivne".

euroopa valmistatub praegu biomassi (loe: tselluloosi) SUUREMAKS kaasamiseks süsinikujälje vähendamisel. tselluloos on maailmas kõige enam levinum polümeer. kui maailm suudaks võtta kasutusele 2% maailmas leiduvast tselluloosist, siis saaksime hakkama ilma fossiilse tooraineta. seni on olnud tselluloosi mitte-reyclitavus suurimaks takistuseks, aga ka sellele on tehniline lahendus nüüd soomes leiutatud. kõikjal investeeritakse praegu tselluloosi tootmisse, see on tuleviku suund. viimasel metsanduse metsakonverentsil 2020 anti selge signaal, et europoliitika suunitletakse pigem intensiivsema biomassi kasutamise suunas. maailma ei päästa suurem metsapinna kasvatamine, sest sellele tuleb lagi ette - ja see lagi ei saa olema piisav niikuinii. eestis on niigi juba ~24% kaitsealuseid metsi, ma ei usu, et neid juurde tuleb. ülaltoodud valguses ma absoluutselt ei usu, et passiivse metsa "hoiustamisega" saavad toetused olema suuremad, kui tulu intensiivsest majandamisest.
54
Mina kardan küll, et varsti tõmmatakse puit taastuvate energiate/materjalide nimistust maha, ning kõigele metsast välja veetule tuleb CO2-maks kaela.
55
CO2 sidumise äriks on mu meelest kõige perspektiivikamad meie ca 300 000 ha püsirohumaad, millest enamusele pole mingit mõistlikku rakendust - rohumassi purustamine (fossiilse kütusega) on ikka päris loll kontseptsioon pikemas plaanis. Lihaveisest ka eraldi võetuna mingit äri ei ole ja ilmselt ka ei tule.

Nende maade metsastamine CO2 sidumiseks võiks aga olla täiesti perspektiivne tegevus. Mismoodi ja mis liikidega seda teha ja kuidas majandada on muidugi omaette analüüsi teema, aga arvestades juba CO2 tonni hinda 40 eur ja ~6 t/ha sidumisvõimet noorel metsal, ei ole üldse halb perspektiiv. Siia võiks siduda juurde veel mingeid liigirikkuse boonuseid ja võibolla ka põllumeeste "rohekrediiti", et liigirikkuse kasvatamiseks ei peaks hakkama keset korralikke põlde võsa pidama. CO2 sidumise mõõtmine läbi biomassi juurdekasvu on juba sisuliselt lahendatud teema.
56
sakuska, ma olen siiani aru saanud, et sealt toodetakse sööta talveks, koguaeg on kiun kuidas kuivema suvega meil seda ei jätku ja et müüakse Rootsi jne?
57
"sakuska"
CO2 sidumise äriks on mu meelest kõige perspektiivikamad meie ca 300 000 ha püsirohumaad, millest enamusele pole mingit mõistlikku rakendust - rohumassi purustamine (fossiilse kütusega) on ikka päris loll kontseptsioon pikemas plaanis. Lihaveisest ka eraldi võetuna mingit äri ei ole ja ilmselt ka ei tule.

Nende maade metsastamine CO2 sidumiseks võiks aga olla täiesti perspektiivne tegevus. Mismoodi ja mis liikidega seda teha ja kuidas majandada on muidugi omaette analüüsi teema, aga arvestades juba CO2 tonni hinda 40 eur ja ~6 t/ha sidumisvõimet noorel metsal, ei ole üldse halb perspektiiv. Siia võiks siduda juurde veel mingeid liigirikkuse boonuseid ja võibolla ka põllumeeste "rohekrediiti", et liigirikkuse kasvatamiseks ei peaks hakkama keset korralikke põlde võsa pidama. CO2 sidumise mõõtmine läbi biomassi juurdekasvu on juba sisuliselt lahendatud teema.


Kauged esivanemad, kes ilma masinate abita need põllud kändudest puhtaks tegid ja alad kuivendasid, pööravad praegu hauas külge selle jutu peale :)

Aga Tõde ja Õiguses mainitakse, kuidas ikka okasmetsa asemele sünnib lehtpuu mets ja lehtpuu metsa asemele okaspuu. Ilmselt see ka hoiab paremini haiguseid eemal, kui monokultuuri kordumine samal pinnal.
58
"flatuu"
ülaltoodud valguses ma absoluutselt ei usu, et passiivse metsa "hoiustamisega" saavad toetused olema suuremad, kui tulu intensiivsest majandamisest.

Eks me siin olemegi jõudnud punkti, kus edasi väidelda ei anna. Usk on usk. Tulevik ise peab näitama, kumma visioon elujõulisemaks osutub ja möödapanek hakkab kajastuma vahetult ka rahakotis. Majandusmetsadest ja investeerimisest rääkides ei ole ma soovinud vastanduda intensiivmetsandusele. Tahtsin vaid juhtida tähelepanu, et:
a) Kõiki mune pole mõistlik panna ühte korvi.
b) Kui midagi jääb järjest vähemaks, läheb see ühel hetkel hinda.
c) Looduse vastastoimetest tekkivat sümbioosi on võimalik ka rahalises mõttes enda kasuks tööle panna.

Oleks põnev ca 10 aasta pärast vaadata, kas ja kuhu suunas meie hinnangud vahepeal muutunud on. :)
59
"PeaLiK"
"flatuu"
ülaltoodud valguses ma absoluutselt ei usu, et passiivse metsa "hoiustamisega" saavad toetused olema suuremad, kui tulu intensiivsest majandamisest.


a) Kõiki mune pole mõistlik panna ühte korvi.
b) Kui midagi jääb järjest vähemaks, läheb see ühel hetkel hinda.
c) Looduse vastastoimetest tekkivat sümbioosi on võimalik ka rahalises mõttes enda kasuks tööle panna.


kuldsed sõnad!

a) maa kui tootmisvahend on ainult osa minu investeerimisportfellist.
b) täpselt. kui ma esitan endale küsimuse, et mis on probleemi allikas, mida maailm vajab, millist probleemi maa peaks lahendama ehk et mida (minu käes olev) maa peaks tootma, siis ma ei näe milviisil saab maailma päästa looduslik mitmekesisus. looduslik mitmekesisus ei peata kliimamuutust. metsa kogus on viimased 10 aastat pidevalt kasvanud üle terve euroopa. kaitsemetsade hulk ei ole kriitiline. probleemiks on fossiilne süsinik atmosfääris, see tapab maailma. olles ise tööstuse ja inseneri taustaga, siis iga päev ma töötan selle keskel, kuidas tööstus otsib rohelist suunda, näiteks asendades plastikuid naturaalkiududega, jne, ... pikk jutt. toetusprogrammid metsakasvatajatele on suht mõtetud, neil pole reaalset mõju, sest kui tööstus ei võta kasutusele rohelist toorainet, siis rohepööre ei saa jõuda rahvamajandusse. ja siit tulenebki, miks on arendus- ja toetusprogrammid suunatud just tööstustele, tööstus on see, kes arendab uusi tooteid. isegi puidu põletamist soodustatakse! miks? sest see on parem, kui fossiilse kütuse põletamine.
c) kindlasti on, aga, kuna pool maast on riigi oma, piisav selleks, et tagada kõik maailma päästvad funktsioonid, siis ma usun, et see on ainult aja küsimus, millal loksuvad paika ka riigi ja eraomandi vaheline tasakaal. riik jääb tegelema looduskaitsega ja eraomanikud tegelevad oma tulundusmaaga nagu iga teine ettevõtja, käsutades seda suhteliselt vabalt, nii põllumajanduses kui metsanduses ja tööstuses.

aga - kogu see jutt ei ole absoluutselt mõeldud kellegi ümber veenmiseks, hoidku jumal selle eest! see on minu nägemus asjast. ps!! ma tegelikult usun, et enamik eesti 100 000-st erametsaomanikust, kui loevad seda juttu siin, mõtlevad, see mees on hull, see ei üllata mind. mainstream keskendub looduslikule mitmekesisusele, sest sellest räägib greta thunberg, sellest räägib avalik meedia, sellest räägivad kirjanikud ja näitlejad, üldiselt inimesed, kellel pole lähedast suhet inseneriteadustega.
60
Viimane lause läks nüüd päris lappama.
Looduslik mitmekesisus on lahutamatu osa metsandusest ja ilma seda mõistmata/arvestamata on keeruline kui mitte võimatu sellel alal jätkusuutlikult toimetada. Ole siis millises ahela otsas tahes.