"flatuu" kolmandaks, segapuistu või monokultuur? ulukikahju on segametsas suurem - see on metsateadlaste seisukoht. miks metsamajandusettevõtted segametsi ei kultiveeri? isegi puhtkaasikuid ei kultiveeri - sest see lihtsalt pole rentaabel. jah, monokuusikus on kahjurite oht olemas, aga ma ütlen nii, et noores metsas neid ei ole ja kui keskealisse metsa peakski kahju tekkima, siis selle saab realiseerida sanitaarraiega enne raieküpsust, tulu ikkagi raudselt suurem kui segametsast saadav.
See on väga aegunud seisukoht, millest ollakse kaasaegsete teadusuuringute põhjal igal pool loobumas. Monokultuursest kuusikust mingit tulu loota on snowballs chance in hell. Soovitan lugeda RMK ajakirja "Metsamees" 2020.a. aprilli numbrit, kus refereeritakse Austria riigimetsa majandaja Österreichische Bundesforste AG tehtud mahukat uuringut.
Väga lühike kokkuvõte: Monokultuursetest kuusikutest 2018.a. varutud puit oli 66 protsendi ulatuses kahjustatud ja metsast saadava puidu kvaliteet madal. Kahjustuste: tormi, putukate, seenhaiguste ja vähemal määral ka põlengute ulatused olid viimase 40 aasta kõrgeimad ja prognoosid näitavad erinevate häiringute ja tegurite koosmõjul selle jätkuvat kasvu.
Austrias võimendab probleemi veel see, et kuusikuid oli rajatud mägede nõlvadele, kus raietejärgselt kuivas niigi õhuke mullakiht läbi ja vesi uhtus selle minema. Raiejärgselt vähenes pinnas erosiooni tõttu poole võrra. Mullakihi tekkeks, paksenemiseks ja kinnistamiseks oleks vaja lehtpuid, aga neid lihtsalt polnud.
Puistute haavatavuse vähendamiseks töötati teadlaste abiga välja tulevikumetsa mudel, kus kuuskede osakaal soovitati alandada 41 protsendini.
"flatuu" rusikareegli järgi on okaspuu poole kallim kui lehtpuu (ainult kask! muu lehtpuu on veelgi poole kuni neli korda odavam).
Ei ole nii. Okaspuust odavamad on vaid pehmelehtpuud (lepp, haab*, remmelgas jt.) Tegelikult võib ka haaviku tootlikkus ületada okaspuude oma kiire kasvu ja lühikese raieringi tõttu okaspuumetsa oma. Eriti juhul, kui kultiveeritakse triploidset- või hübriidhaaba.
Laialehiste kõvalehtpuude puidu (tamm, saar, jalakas, künnapuu, vaher jt.) hind võib okaspuu puidu hinna ületada ka kümnekordselt või rohkemgi, kui õnnestub saada mööbli-, trepiehituse, parketi jms. tootmiseks sobilikku oksavaba eksklusiivset pakku.
Eesti oludesse ilmselt aga kõige sobivaim majandusmetsa puu on hoopis euro-jaapani lehis, mille puit on kuuse omast ca 2x kallim ning mille kõrgus- ja mahukasvu kiirus on samuti 2x suurem, ulatudes kohati 2 meetrini aastas.
Eestis korratakse praegu täpselt samu vigu, mida tehti Skandinaavias ja Euroopas üldisemalt ca 50 aastat tagasi ja mille parandamiseks kulutatakse praegu massiivselt vahendeid. Jah, rajatud kuuse puhaskultuur on esimese 30 aasta vältel üsna kahjustustevaba (noortel puudel on tugeva vaiguerituse tõttu tugevad kaitsemahhanismid), aga kui esimesed kasvus alla jäänud puud konkurentsist välja hakkavad langema, hakkavad seal looduslike vaenlaste puudumise tõttu vohama kahjurid ning puud hakkavad suurte kolletena surema. Sanitaarraie kujuneb sel juhul üldjuhul juba samaväärseks lageraiega. Eriti hull on lugu siis, kui kultuur on rajatud endisele raiesmikule, kus varem on samuti kuuske kultiveeritud ning esines juurepessu.
Eesti majandusmetsa tulevikumudel võiks välja näha hoopis umbes selline, et kultiveeritakse hinnalisi kõvalehtpuid (tamm, saar, künnapuu) ning nende vahele istutatakse ca 10 aastat hiljem varjutaluva ajepuuna kuusk, tagamaks kõvalehtpuudele pika, väikese koondega, oksavaba tüveosa. Kuusk lõigatakse varem esimese raieringiga välja ja mahuküpsuse saabudes realiseeritakse kõvalehtpuu. Võimalus, et haiguspuhang või erakorralised ilmastikuolud kogu töö nullivad, väheneb väga suurelt. Selline mets on haiguste, põua ja tormikindel, viljaka mullastikuhorisondiga ja tagatipuks ka ökoloogiliselt väärtuslikum. Win-win.
Algajale "metsainvestorile" mõtiskluseks ka väike arvutuskäik:
Statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel on küpse metsa keskmiseks tagavaraks männikutes: 312 tm/ha Männipalgi keskmine hind 75,3 €/tm Lõppraie brutotulu: 312*75,3=€23494/ha Ülestöötamise ja väljaveokulu 12 €/tm käibemaks Transpordikulu 50km kaugusele RMK hinnatabeli järgi: 6 €/tm käibemaks Kulud kokku: 18 €/tm käibemaks Lõppraie netotulu: 23494-5616*1,2=€16755/ha Lubatud raievanus: 90 a Lõppraie netotulu aastases lõikes: 16755/90=€186/ha/a Maamaks (arvestusega 2,5% maa maksustamishinnast): suurusjärgus 5 €/ha Maamaks raietsükli kohta: 90*5=€450/ha Lõppkahjum: €186-€450= €-264/ha
Olgu ka öeldud, et see arvutuskäik on tegelikult ülioptimistlik, võttes eelduseks, et kogu puidu tagavara õnnestub maksimaalse palgihinnaga realiseerida (tegelikkuses on see võimatu). Lisaks meenutan, et riik plaanib lähiajal korraldada maade maksustamishindade üle vaatamise, mis tõenäoliselt tõstab keskpikas perspektiivis maamaksu päris kõvasti. Seega võite praktikas julgelt arvestada veel kõvasti suurema lõppkahjumiga.
Provokatsiooni mõttes toon veel ühe võrdluse: NATURA kaitseala hüvitistasu on hetkel 110 eurot hektari kohta aastas ja see on tasapisi pidevalt ka suurenenud. Lisaks ei tule maksta maamaksu NATURA sihtkaitsevööndi maadelt.
Kipub nii välja tulema, et metsa majandamine puidutoorme saamiseks on hetkel kõige lollim asi üldse, mida metsamaaga peale hakata. Selle asemel, et labidas käes kändude vahel ukerdada ja kõik varakevaded võsavikatiga pläristamisele kulutada, on rahalises mõttes way targem lihtsalt jalga kõlgutada ka loodusmetsa eest NATURA tasu kasseerida. :)
Muidu enamasti nõus, aga üks näpukas ka vist. Mulle tundub, et Maamaks (arvestusega 2,5% maa maksustamishinnast): suurusjärgus 5 €/ha/a Tulemus €186-€5 /ha/a
"PeaLiK" Algajale "metsainvestorile" mõtiskluseks ka väike arvutuskäik:
Statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel on küpse metsa keskmiseks tagavaraks männikutes: 312 tm/ha Männipalgi keskmine hind 75,3 €/tm Lõppraie brutotulu: 312*75,3=€23494/ha Ülestöötamise ja väljaveokulu 12 €/tm käibemaks Transpordikulu 50km kaugusele RMK hinnatabeli järgi: 6 €/tm käibemaks Kulud kokku: 18 €/tm käibemaks Lõppraie netotulu: 23494-5616*1,2=€16755/ha Lubatud raievanus: 90 a Lõppraie netotulu aastases lõikes: 16755/90=€186/ha/a Maamaks (arvestusega 2,5% maa maksustamishinnast): suurusjärgus 5 €/ha Maamaks raietsükli kohta: 90*5=€450/ha Lõppkahjum: €186-€450= €-264/ha
Olgu ka öeldud, et see arvutuskäik on tegelikult ülioptimistlik, võttes eelduseks, et kogu puidu tagavara õnnestub maksimaalse palgihinnaga realiseerida (tegelikkuses on see võimatu). Lisaks meenutan, et riik plaanib lähiajal korraldada maade maksustamishindade üle vaatamise, mis tõenäoliselt tõstab keskpikas perspektiivis maamaksu päris kõvasti. Seega võite praktikas julgelt arvestada veel kõvasti suurema lõppkahjumiga.
Arvutuse hinne kaks. Istu!
Põhilised vead: 1) männil deameetri järgi raieküpsus saabub varem kui 90 a. Saaremaal näiteks vanuses 55 - 60. 2) arvestuses pole arvestatud vahekasutust (ilmselt autor ei tea mis see on) 3) puidu müügi pole kasutatud käibemaksu, kulude puhul on. 4) männi lageraide ülestöötamine maksab 8 - 9 eur tm (RMK tabel ja koef. enampakkumisel) 5) lõppjäreldusel võetud puidu tulu aastas ja maamaksu kulu 90 aastat. Tekitab sümboolse 90 kordse vea.
"flatuu" rusikareegli järgi on okaspuu poole kallim kui lehtpuu (ainult kask! muu lehtpuu on veelgi poole kuni neli korda odavam).
Ei ole nii. Okaspuust odavamad on vaid pehmelehtpuud (lepp, haab*, remmelgas jt.) Tegelikult võib ka haaviku tootlikkus ületada okaspuude oma kiire kasvu ja lühikese raieringi tõttu okaspuumetsa oma. Eriti juhul, kui kultiveeritakse triploidset- või hübriidhaaba.
Laialehiste kõvalehtpuude puidu (tamm, saar, jalakas, künnapuu, vaher jt.) hind võib okaspuu puidu hinna ületada ka kümnekordselt või rohkemgi, kui õnnestub saada mööbli-, trepiehituse, parketi jms. tootmiseks sobilikku oksavaba eksklusiivset pakku.
Eesti oludesse ilmselt aga kõige sobivaim majandusmetsa puu on hoopis euro-jaapani lehis, mille puit on kuuse omast ca 2x kallim ning mille kõrgus- ja mahukasvu kiirus on samuti 2x suurem, ulatudes kohati 2 meetrini aastas.
"euro-jaapani" lehisest. Hübriidlehis (osas kirjanduses ka eurojaapani lehis) on, nagu nimi ütleb, hübriid ja teda ei tohi metsa istutada. Künnapuu kasvatamine raideks on ka väga innovaatiline idee, tegu kaitsealuse puuga. Saar paku kvaliteeti Eestis kahjuks ei sobi (külmalõhed ja saaresurm).
Unustasid muidugi veel jugapuu :D saab häid vibusid.
Ja ärge unustage teemaalgataja küsimust ka. Soov ei olnud ise kõik kevaded kümnehektarisel (aga, selle eest, isiklikul) võsalapil trimmeriga maha põristada, vaid omada passiivset osalust RMK-laadses, aga eraõiguslikus tulundusühistus, milles kogu metsakasvatamise know-how olemas. Mis siis perioodiliselt raporteerib investoritele, missuguse loodusnähtuse või maailmamajanduse trendide tulemusena investeeringute tootlus just selline on. Kui juba RMK tegevusele ei pea liiga palju peale maksma, siis eraomanduses (peremehega) organisatsiooni puhul võiks huvi kasumlikult ja jätkusuutlikult majandada olla suurem. Tesielt poolt võib sellise "füüsiliste varade fondi" loomiseks olla lootusetult hilja, kui Sõrajalad, Ikea ja suuremad puidutöötlejad on juba aastaid "mõistliku hinnaga turult erinevaid maatükke kokku" krabanud..
"pitsat2" Muidu enamasti nõus, aga üks näpukas ka vist. Mulle tundub, et Maamaks (arvestusega 2,5% maa maksustamishinnast): suurusjärgus 5 €/ha/a Tulemus €186-€5 /ha/a
Ups, see viimane tehe läks nihu jah. Sinu tulemus loomulikult õige.
"MartinSaar77" Arvutuse hinne kaks. Istu! /…/ Otsus jätta PeaLiK klassikursust kordama..
Vaata, rehkendustes tuleb teinekord kõigil apse sisse. Juhtub. Aga esli chelovek durak, eto na vsegda. Vaatame korraks viiemehest "asjatundja" enda väidetele ka otsa:
"MartinSaar77" "euro-jaapani" lehisest. Hübriidlehis (osas kirjanduses ka eurojaapani lehis) on, nagu nimi ütleb, hübriid ja teda ei tohi metsa istutada. Künnapuu kasvatamine raideks on ka väga innovaatiline idee, tegu kaitsealuse puuga.
Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike: 1) must kuusk Picea mariana (Mill.) Britton et al.; 2) serbia kuusk Picea omorika (Panč) Purk.; 3) keerdmänd Pinus contorta Loud; 4) euroopa lehis Larix decidua Mill.; 5) siberi lehis Larix sibirica Ledeb.; 6) siberi lehise vene teisend Larix sibirica var. rossica Scaf.; 7) jaapani lehis Larix kaempferi Carr.; 8) kuriili lehis Larix gmelinii var. japonica (Maxim ja Regel) Pilger; 9) eurojaapani lehis Larix x eurolepis Henry (Larix x marschlinsii Coaz); 10) harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Franco; 11) siberi nulg Abies sibirica Ledeb.; 12) punane tamm Quercus rubra L.; 13) hübriidhaab Populus x wettsteini Hämet-Ahti.
Künnapuust - looduskaitseseadus rakendub kaitsealustele liikidele nende looduslikus (püsi)elupaigas. Kaitsealustest taimeliikidest rajatud kultuurile see ei rakendu. Ei tule hakata keskkonnaameti luba taotlema, kui tahad peenras kasvava karulaugu nahka pista või potis kasvava luuderohu minema visata. Künnapuu taimi paljundab näiteks ka Järvselja Õppe- ja Katsemetskond.
Lisaks huvitaks väga, milline võiks olla üherindelise/ühevanuselise/monokultuurse puupõllu vahekasutus? Hakkad sinna koleturismi reise korraldama? Ainus vahekasutus sellisel metsal ongi harvendusraie, millega hea seegi, kui kokkuvõttes nulli jääd.
Vaata, rehkendustes tuleb teinekord kõigil apse sisse. Juhtub.
Väga halb kui tuleb 90 kordne aps sisse. Nii on raske äri ajada :D
Kus kohas selline lollakas väide on võetud, et hübriidset päritolu liike ei tohi metsa istutada?!
On selline lollakas seadus nagu metsaseadus. § 24. Metsa uuendamine (6) Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 2 Metsa uuendamiseks kasutada lubatud ja metsa uuenenuks hindamisel arvesse võetavad puuliigid Kasvukohatüüp Tüübi lühend Uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid Leesikaloo LL harilik mänd, harilik kuusk, arukask Kastikuloo KL harilik mänd, harilik kuusk, arukask, harilik haab Lubikaloo LU arukask, harilik mänd, harilik kuusk, harilik haab, sanglepp Sambliku SM harilik mänd Kanarbiku KN harilik mänd, arukask Jänesekapsa-pohla JP harilik mänd, harilik kuusk, arukask, harilik haab Pohla PH harilik mänd, harilik kuusk, arukask Jänesekapsa-mustika JM harilik kuusk, harilik mänd, arukask, sanglepp, harilik haab Mustika MS harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask, harilik haab, sanglepp Karusambla-mustika KM harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask, harilik haab, sanglepp Sinilille SL harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab Jänesekapsa JK harilik kuusk, arukask, harilik mänd, harilik haab Naadi ND arukask, harilik kuusk, harilik haab, sanglepp Sõnajala SJ harilik kuusk, aru- ja sookask, sanglepp, harilik haab Angervaksa AN aru- ja sookask, harilik kuusk, harilik mänd, sanglepp, harilik haab Tarna-angervaksa TA aru- ja sookask, harilik kuusk, harilik mänd, sanglepp, harilik haab Tarna TR harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab Osja OS aru- ja sookask, harilik mänd, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab Karusambla KR harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask Sinika SN harilik mänd, aru- ja sookask Lodu LD aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp Madalsoo MD aru- ja sookask, harilik mänd, harilik kuusk, sanglepp Kõdusoo KS harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab Siirdesoo SS harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk Raba RB harilik mänd Puistangud PU harilik mänd, aru- ja sookask, harilik haab, harilik kuusk, sanglepp
Ei tea kuhu lehist istutada tahad metsakasvukohtade loendis seda pole.
Ära ole naiivne, istutatakse igasugu võõrliike. Minu kodukoha lähedale istutas näiteks RMK just hektari jagu mingeid nulgusid, kaitsevõrgud on ümber, nii et ma isegi täpselt ei tea mis need on. Paar kilomeetrit eemal on ka üks lehise istandus.
Ette sai loetud lisas 2 loetletud puuliigid, kuid antud seadusepunkt on natukene laiem:
§ 15. Metsakasvukohatüübile sobivad ja metsauuendamisel kasutada lubatud puuliigid (1) Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike ja kõvalehtpuid ning keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike. lubatud võõrpuuliigid
"flatuu" kolmandaks, segapuistu või monokultuur? ulukikahju on segametsas suurem - see on metsateadlaste seisukoht. miks metsamajandusettevõtted segametsi ei kultiveeri? isegi puhtkaasikuid ei kultiveeri - sest see lihtsalt pole rentaabel. jah, monokuusikus on kahjurite oht olemas, aga ma ütlen nii, et noores metsas neid ei ole ja kui keskealisse metsa peakski kahju tekkima, siis selle saab realiseerida sanitaarraiega enne raieküpsust, tulu ikkagi raudselt suurem kui segametsast saadav.
See on väga aegunud seisukoht, millest ollakse kaasaegsete teadusuuringute põhjal igal pool loobumas. Monokultuursest kuusikust mingit tulu loota on snowballs chance in hell. Soovitan lugeda RMK ajakirja "Metsamees" 2020.a. aprilli numbrit, kus refereeritakse Austria riigimetsa majandaja Österreichische Bundesforste AG tehtud mahukat uuringut.
ei taha hakata pikalt väitlema, panen paar lühikommentaari: - ulukikahku on segametsas suurem. viimati rääkis sellest metsanduse emeriitprofessor hardi tullus ühel veebiseminaril 2020 aastal. - austria ja üldse lõuna euroopa metsad on eesti metsadest VÄGA erinevad (h. tullus), kliima, puuliigid, jne. näiteks on lõuna euroopas püsimetsa majandamine laialt levinud ja tasuv - eestis mitte. - noores kuusikus on väga vähe kahjustajaid. ürask, pess, põdrad hakkavad kahjustama alates kuusiku keskeast, aga siis on metsal juba korralik väärtus, peenpalgi hind on ca´ sama, mis jämedal palgil.
6. märtsi ennelõunal kirjutasin postituse kuuse puhaskultuuride perspektiivistusest. Iroonilisel kombel avanes kohe järgmise päeva hommikul, peale järjekordset tormipäeva ühes minule kuuluvas kuuse puhaskultuuris mulle selline pilt:
Konteksti lisamiseks veel üks vaade samale puistule:
Kahjuks kogu hävingut hästi pildile ei õnnestunud saada. Tegemist on 40-aastase kuuse puhaskultuuriga. 15.a tagasi, kui mina selle omandasin, oli see veel heas kasvuhoos, nähtavate kahjustusteta paljulubav noorendik. Lugesin mõttes raha. Sealt edasi on see pakkunud ainult masendust.
Selle puistu arengulugu on järgmine: 1980.a. istutati see endisele kuuselangile, kus esines juurepessu. Kui noortaimede võrad oli liitunud ja puudel tekkis konkurentsistress, hakkasid ka nood juurepessu nakatuma. Juurepessust nõrgestatud puud hakkasid üraskisurvele alla vanduma ning välja langema. Välja langenud puudest tekkinud tühimike kaudu pääses tuul metsa lõhkuma ja nüüd tekitab juba iga tugevam puhang massiiliselt tuulemurdu ja -heidet.
Praeguseks pole pmst päästa enam midagi. Sanitaarraie korras lagedaks. Kuivõrd metsakuiva ja juurepessust rikutud puitu on massiliselt, olen õnnega koos, kui 30% materjalistki õnnestuks peenpalgi hinnaga realiseerida. Selle 40-aastat, mis see mets kasvas, võib maha kanda. Lähima 25 aasta jooksul pole sinna mingit mõtet ka kuuske uuesti kultiveerida, sest nakatunud kännud ja puujuured nakataksid edasi ka järgmise kuusepõlvkonna ja kõik korduks.
"flatuu" rusikareegli järgi on okaspuu poole kallim kui lehtpuu (ainult kask! muu lehtpuu on veelgi poole kuni neli korda odavam).
Ei ole nii. Okaspuust odavamad on vaid pehmelehtpuud (lepp, haab*, remmelgas jt.) Tegelikult võib ka haaviku tootlikkus ületada okaspuude oma kiire kasvu ja lühikese raieringi tõttu okaspuumetsa oma. Eriti juhul, kui kultiveeritakse triploidset- või hübriidhaaba.
Laialehiste kõvalehtpuude puidu (tamm, saar, jalakas, künnapuu, vaher jt.) hind võib okaspuu puidu hinna ületada ka kümnekordselt või rohkemgi, kui õnnestub saada mööbli-, trepiehituse, parketi jms. tootmiseks sobilikku oksavaba eksklusiivset pakku.
Eesti oludesse ilmselt aga kõige sobivaim majandusmetsa puu on hoopis euro-jaapani lehis, mille puit on kuuse omast ca 2x kallim ning mille kõrgus- ja mahukasvu kiirus on samuti 2x suurem, ulatudes kohati 2 meetrini aastas.
- super metsamees võib super haavapõllul äkki tõesti saada lähedase tulemuse mis kuusega, aga siis peab ka sellel põllul olema aed ümber. põder käib aastaid seda eraldist koorimas. kahjutundega jälgin seda protsessi naabrimehe metsas. kusjuures on haab ERITI vastuvõtlik koorevigastuste kaudu nakatumisele seenhaigustesse. ja kui haavik on kaugemal, väljavedu pikem, siis harvendusest metsaomanikule suurt midagi ei jää.
- tamme, saare, jne, kõvalehtpuude kasvatamine MAJANDUSLIKUL eesmärgil võib tegelikult mitmel põhjusel ära unustada. kes ostab eesti tamme? mitte keegi. mul oli müüdav kogus pakkuda, korralik palk. kanada tamm, valgevene tamm, palun, aga no kurat, keegi ei taha sinu tamme. kuusalu spoon oli no poole hambaga nõus 150€/tm, hind väravas - ja klausliga, et kui ei sobi, siis ei võta. lisaks ulukikahju, tamm on meelismaiuspala sõralistele. ühesõnaga mõttetu teema.
- sama tegelikult KÕIGI teiste võõrpuuliikidega. aastaid tagasi soovitati küll lehist küll maarjakaske. aga kellele sa müüd? probleem on selles, et kui ei ole üleriiklikku programmi, ei teki palju istutuspinda üle eesti, tuhandeid hektareid, et turule tekiks palju pakkumisi, siis ettevõtjad ei spetsialiseeru võõrliikide töötlemisele ja istudki oma lehise või maarjakase salus ja kratsid kukalt mida sellega teha. said kalli küttepuu, ei muud!
"PeaLiK" Algajale "metsainvestorile" mõtiskluseks ka väike arvutuskäik:
Lõppkahjum: €186-€450= €-264/ha
siin on midagi valesti. mina räägin metsa kasvatamisest kui investeeringust ehk et teed kuigipalju ja vara väärtus kasvab. müün ainult raieõigust. sinu arvutus on metsa ülestöötamise kohta ehk siis professionaalse töötegija seisukohast vaadatuna. minu arvutus on selline:
- metsata metsamaa ostuhind 1500 €/ha (ühekordne investeering) - maamaks 70 aastat 70x5=350€ - oma töö istutamistele, hooldustele, tehnikale, bensiinile, 2500 €/ha -----------------------------------------------------------------------------------------------
Tulu kahest harvendusraiest 70 aasta jooksul 3000 €/ha Tulu uuendusraiest 70 aasta pärast 15000€/ha ---------------------------------------------------------------------------------------------- Tulud miinus kulud 18000-4350=13650 €/ha (puhastulu)
