Parempoolsed

Ei, Tin, normaalne inimene elab nagu pildil nr 1. Pildil nr 2 elab inimene kes on liiga palju krediiti saanud. Kas otseselt pangast laenuna või kaudselt looduse arvelt.

Pilt nr 1: keskmiselt kõrg-tihe kvartal linnas mistõttu avalikud teenused saavad olla ka jalgsitee kaugusel. Kui jalgsitee ei ole avalike teenuste kasutamiseks piisav, siis saab teenuste aeg-ruumilise lähenemise korraldada lihtsalt ühistranspordi abil. Kõrg-tihedate majade kobarad asuvad ühistranspordipeatuse ümber või asub ühistranspordipeatus kõrg-tihedate kobarate keskel, võta kuidas tahad. Kõrg-tihe ruumikasutuse effektiivsus kindlustab ka selle, et majade vahel on siiski võimalik paigutada rohelisi rekreatsiooni- ja puhkealasid mida pildil number 2 näha ei ole. Teenuste lähedus ja ühistranspordi kasutamise võimalus üldiselt tagab madalama kütuse=energia tarbe.
Pilt nr 2: madal-hajus kvartal linna lähedal mistõttu avalikud teenused on kaugel ja nõuavad aeg-ruumilist lähendamist kas isikliku auto omamise või ühistranspordi korraldamise läbi. Kuna inimesed on paiknenud hajusalt, siis ühistransport oleks düsfunktsionaalne ja inimesed kasutaks isiklikke autosid. Teede hooldus ja kütuse kulu oleks suur koorem nii KOVi eelarvele kui loodusele. Jääb täiesti arusaamatuks mida on sellises keskmisest ressursimahukamas elustiilis normaalset.
to: momentum ja Tin
Tegelikult eksite te mõlemad - normaalne inimene elab nii nagu ta heaks arvab ja võimalused lubavad. Aga kui ta elab nii, nagu pildil nr 2 (mis on tema täielik õigus), siis peab ta sellega seotud kulud kinni maksma, mitte eeldama, et pildil nr 1 elav inimene tema elustiili doteerib.
Jah, Suffiksilt õige ja neutraalne definitsioon millele ei saa vastu vaielda üheski situatsioonis.
suffiks,
maamaksu ümber toimuv on ka poliitiline võitlus erakondade vahel. Asi sai alguse sellest, kui Tallinn otsustas 2008.a. maamaksu 2,5 kordseks tõsta. Selle peale hakkasid RE Tallinna volikogu liikmed mässama (Pentus, Randpere). Täna on need inimesed riigikogus/ministrid ja nad täidavad oma vana lubaduse. Kui lihtsalt tõsta tulumaksuvaba miinimumi ja öelda, "sähke, see on teile (valijatele) maamaksu kompenseerimiseks", siis enamus valijaid kehitaks õlgu ja ütleks, et poliitikud on sulikamp.

Jah. Milleks seda teha maamaksu kaudu luues eritingimusi krundi suuruse, sissekirjutuse ja muude bürokraatlike vahendite kaudu. Miks mitte tõsta tulumaksuvaba miinimumi? Selle puhul ei ole üldse administreerimist, üks number muutub seaduses, üks number kusagil maksuameti andmebaasides ja asi ants. See peaks olema liberaalide wet dream. Milleks kogu see maamaksuga jamamine liberaalse agenda tagaajamisel?


Need erisused luuakse, et sihtida ühte konkreetset gruppi inimesi - koduomanikest kodanilikku keskklassi (KKK). Ometigi on nende erisuste loomine bürokraatiat vähendav. Seega win-win olukord.
KKK on meie ühiskonna ideaal ja enamus püüdleb selle poole. Riik loob nüüd ühe erisuse, kuidas seda gruppi soosida. Mis saaks selles valesti olla?

to be continued, ma täna enam ei viitsi ajusid liigutada.
Ma arvan, et ma saan põhimõtteliselt aru teie argumentidest. Laias laastus on teie seisukoht:
1) Et KKK on väärt ideaal mille poole püüelda (saan loogikast aru, olen nõus)
2) Et see koduomanike maamaksuvabastus on õiglane (saan aru, ei ole nõus)
3) Et lisaks väärt ideaalile ja õiglasele meetodile ideaali poole püüdlemiseks toetab seda kõike ka poliitiline vastasseis tagurlike jõududega (saan aru, ei ole nõus - riigivõimu teostamine selleks, et mingit pätikampa koinida on minu meelest küsitav)
4) Partei peab mõtlema ka sellele, et tagasi valitud saada (saan aru, ei ole nõus)
:D

Ma vastaks kõigile "saan aru, ei ole nõus" või "ei saa aru miks te olete nõus". Nimelt ma ei saa aru ka miks KKK peaks olema ideaal mida imetleda. Ma jätaks siingi vaba valiku inimestele. KKK on üks sotsiaalne mudel mille inimesed saavad endale valida aga see ei peaks olema riiklikult soodustatud kurss. KKK minumeelest ei ole enam jätkusuutlik.

Poliitikute püüd leida võimalikult tugev argumentatsiooni ja õigustus punktile 3 on tobe ja lapsik, punktile 4 aga ülima nõrkuse/pragmaatika indikatsiooniks. Kui sa oled hedge fundi juht, siis sina saad palka selle eest et sa võtad nägemuse. Kui nägemust ei oska võtta või see osutub valeks, siis turg paneb asja paika ja AUM kahaneb kiiresti olematuks. Sama peaks kehtima ka riigimeestele. Kui sa oled nõrk luuser käteväristaja kes opereerib ainult emotsioone jälitava pragmaatikuna siis palun astu tagasi juhtivalt kohalt. Sa ei genereeri mulle mingit alphat. Ma ei soovi sellist nõrka kätt oma juhiks.
Momentum, ehk seletad mismoodi kuskil väikses kohas elav inimene elab kortermajade elanike arvel? Kohalike teede hooldusega jne tegeleb kohalik omavalitus ja ta saab ka maamaksu ja tulumaksu selle teenuse osutamiseks. Kui vallas sisuliselt kortermaju ei ole, siis kes majaomanikke doteerib? Sama loogika kohaselt peaks vähe tulumaksu maksev inimene hakkama tänavate koristamise ja ühistranspodi eest lisaks maksma, sest saab teenust suuremat tulumaksu maksjate arvelt? Tundub sama loogiline kui su aastast aastasse korduvad jutud efektiivsest elamisest kortermajades inimeste elukvaliteedi ja heaolu arvelt. Soovitan sul kohe endale kirst hankida ja surnuaiale kolida, on veel efektiivsem.
Tähendab, paluks aru saada, et et maamaks ei ole mõeldud maksuobjekti suhtes avalike teenuste osutamise hinna kompenseerimiseks, millega momentum ja suffiks maamaksu õigustavad. Kui see nii oleks, peaks maamaks olema ruutmeetripõhine, universaalne x eurot per m2, kus x oleks piirkonna avalikuks heakorraks kuluv summa jagatud piirkonna ruutmeetrite arvuga. Mida rohkem ruute, seda rohkem maksad. Paraku maksame me mitte ainult ruutmeetrite arvu pealt, vaid ka ruutmeetrite hinna pealt. Maa ruutmeetri hind paraku pole maa heakorras hoidmise kuludega otseses seoses. Või maksab Rohuneemes tee asfalteerimine ja lumelükkamine tõesti 10 korda rohkem kui kuskil metsakülas? Võtame siis KOV eelarve ning jagame selle eraomanduses oleva maa ruutmeetritega arvuga läbi. Kus meil kõige hõredam asustus ongi, Läänemaal? Kütame neile tõbrikutele arvele otsa õige, mis nad seal vegeteerivad ja raiskavad loodusressursse Tallinna arvel. Optimeerime ära. Kui kehva õigusliku raamistiku muutmise asemel on eesmärk muidugi hoopis, et objektiivne reaalsus ühtiks võimalikult suures ulatuses selle reaalsuse reguleerimiseks kehtestatud õigusliku raamistikuga, siis miks mitte hoopis siduda maamaks näiteks maksuobjekti ruutmeetris sisalduva huumuse hulgaga. Kah objektiivne kriteerium ju ja igati vajalik loodusressurss, huumusekiht on linnastumise, kõrbestumise ja erosiooni tõttu ohus kõikjal maailmas. Korra kümne aasta jooksul peaks vaid Eesti kõikidelt ruutmeetritelt huumuseproovid võtma. Mis see ikka ära ei ole, paarisajast täiendavast maksuametnikust peaks piisama. Noored mehed, sära silimis, üle keskmise palga pole palju vaja maksta. Ühtlasi teen ettepaneku kehtestada rinnanibu- ja kliitorirõnga maks. See KOV kus rõngastatud nibusid/kliitoreid kõige rohkem leidub, saab ka kõige suurema maksutulu. Igati õiglane ju, avalikku teenust kulub seal ju hulga rohkem kui väikema rinnaniburõngaste arvuga KOVis. Minu meelest igati normaalne viis riigil ülimalt piiratud loodusliku ressursi kasutamist reguleerida ja optimiseerida. Ja üldse on optimeerimine selline seksikas tegevus, mida peaks igati soosima, eriti läbi selle, et muutma mingi vara hoidmine ja pidamine kallimaks, siis on kindel, et see vara hakkab rohkem käest kätte käima, käive kasvab ja vahendajad saavad oma seibi. Optimeerib ära küll ma usun ja hea on sinna juurde ka targutada, et inimesed ikka ei tea mida nad vajavad ja täiendav maks paneb neile lõpuks ometi aru pähe. Nagu me hästi teame, on maksud läbi inimkonna ajaloo alati kõikide ressursside kasutust efektiivselt optimeerinud, kus see Eesti maakamargi pääseb. Oleks midagi Eesti maa ja rahva tuleviku nimel vähemalt ka tehtud siis.
momentum
aktsiate hindadel on õigus ja lausa kohustus liikuda õiglase väärtuse poole. Kui sellega nõustud, siis sa ei saaks argumenteerida enam et ühe teise ressursi hind ei tohiks õiglase väärtuse poole liikuda.


Räägi siis see mehhanism lahti, kuidas aktsiamaks aitaks aktsiate hindadel "õiglase" väärtuse poole liikuda?

Ja kui tihti peaks riik aktsiate "korralist hindamist" läbi viima, et riigi ettevõtluse osaluste piiratud ressurss ÖÖÄÄÜÕÕ PENSIONÄRIDE ÖÖÄÄÜÕÕ kätte ei koonduks, vaid ÖÖÄÄÜÕÕ PRAEGU ELAVATELE ÖÖÄÄÜÕÕ inimestele jääks, kes alles soetavad aktsiaid?
suffiks
Ise elan korteris [...], aga minu vanemate üle poolehektarilisel mereäärsel krundil paikneva kompleksi


Milline karjuv ebaõiglus! Riik ae, tule appi!
Pahurik, kui sa tähelepanelikult vaatled siis peaksid isegi märkama et isegi kõik linnad peale Tallinna ja Tartu kiduvad, mis siis nii väikestest üksustest nagu valdadest rääkida? Kuigi on ka erandeid. Ja üllatus-üllatus, need vallad mis elavad suhteliselt hästi asuvad otse linna piiride taga ja sinna kolivad inimesed kes on suhteliselt hea palgaga linnast rohelusse kolinud. Ega need vallad inimestele tegelikult samuti ei suuda kõiki teenuseid pakkuda, aga inimesed kasutavad seni oma raha nt pidevaks pendel-rändeks ja teenuste-kodu aeg-ruumiliseks lähendamiseks kuni teenuseid kohapeal pole. Aga küll see kunagi ära tasandub. Küll inimesed hakkavad linnapiiri taguselt vallalt ka kohalikke teenuseid koha peal nõudma ja kui investeerimisvajadus liiga suureks läheb, siis avastab ka vald et tegelikult on ka seal ressursid piiratud. Ja inimesed jõuavad tõdemuseni, et saaks ka linnas elatud. Linnapiiri tagustes valdades on inimeste arv (märkad olulist trendi "inimeste ühikuline rohkus hoiab struktuuri püsti") viimastel aastatel suurenenud! Worst case scenario: Valga piirkonna omavalitsuste ühinemise uuring 2010. Selles uuringus kirjeldatud probleemidest vist enam sügavamale ei saa langeda. Vallad ja väikesed KOVid Eestis sisuliselt ei suuda uute avalike teenustega välja tulla ega piisavalt rahuldada inimeste vajadusi, käib ainult senise struktuuri hoidmine. Kui sedagi. Ma ei saa aru miks ma peaks nii tobedat argumenti nagu valdade eelarvesurutis üldse kommenteerima? Minu jaoks on fakti staatuses info, et vallad ei jõua tegeleda teede hooldusega ega muude avalike teenuste pakkumisega. See on fakt. Sest massiivne osa valdadest vajab riigi tasandusfondist enda püsti hoidmiseks raha. Kas ma pean nüüd nagu kaamel tõestama hakkama et jah, nad tõesti ei suuda seda avalikke teenuseid elanikele pakkuda ja nad tõepoolest on ikkagi käpuli? Loe Valgamaa omavalitsuste uuring läbi ja siis arutleme uuesti lingvistiliste küsimuste üle.
Momentum,sa ajad ikka täeilikku jama. See,et meil on haldusreform tegemata, on ju kõigile teada ning valdade haldussuutlikus on seepärast kehva, et nad on liiga väikesed. Mina olen aastaid rääkinud, et meil piisaks maakondadest ja vallad tuleks üldse ära kaotada., seega haugud vale puu all. Aga mis seos on sellel siis inimeste elamisega eramutes või kortermajades? Eelnevalt Mykoloog juba seletas sulle kõik ilusasti ära, aga paistab, et kui inimesel on idee fix, siis raiub ta nagu Jaik ühte ja sama, mõistmata millest üldse jutt käib. Ma saan aru, et Mõisa mõte kõik inimesed Tallinna kolida on sulle südamelähedaseks saanud, ennegi on olnud ideid inimesed laagritesse sunnitööd tegema koguda, palka ei pea ka siis maksma ja teid on ka üpris vähe vaja lumest lahti lükata.
PS elan ka oma arust väikelinnas, ei ütleks, et elu siin väga kiratseks ja elukeskkond on ikka kordades inimsõbralikum kui Tallinnas.
momentum, oletagem siis hetkeks, et Eestis saab võimule poliitiline jõud, kes jagab sinu seisukohta, et koduomanike ühiskond ei ole enam jätkusuutlik ning et vallad ja väikesed KOVid ei suuda tegeleda teede hooldusega ega muude avalike teenuste pakkumisega. Oletagem ka, et nad jäävad piisavalt kauaks võimule, et sinu soovitud "inimeste ühikulise rohkuse" printsiibil toimiv ühiskonnamudel ellu viia.

Inimesed koonduksid seega ajapikku Tallinnasse ning ennekõige selle kõrg-tihedatesse kvartalitesse. Avalikud teenused on aeg-ruumiliselt lähendatud selliselt, et vajadus eratranspordi järele kaob. Teehoolduse ja kütuse kulu koormus loodusele puudub. Tallinna väliselt piirduks teehoid kahe suurema transiitmaanteega.

Minu küsimus oleks järgnev: Mida peaks riik nüüd peale hakkama "vabanenud maaressursiga", kus puudub teedevõrgustik ja inimasustus? Kas täisväärtusliku inimelu ideaal ongi vaba aja veetmine "majade vahele paigutatud rohelistel rekreatsiooni- ja puhkealadel (mida pildil number 2 näha ei ole)? ÖÖÄÄÜÕÕ MIS ON SELLE KÕIGE POINT ÖÖÄÄÜÕÕ?
Sul endal on idee fix. Siin räägid, et vähesest inimeste arvust ja maksumaksjate baasist tingituna on KOVide elu keeruline: "See,et meil on haldusreform tegemata, on ju kõigile teada ning valdade haldussuutlikus on seepärast kehva, et nad on liiga väikesed." Nüüd ma ei saa aru miks vähene inimeste arv linnas ei peaks linnale keeruline olema? Ma räägin korrusmajadest ainult seetõttu et ma ei vaatle üldiselt maapiirkondasid (sest ma tean, et seal on surutis ja avalike teenuste piisav tase nagunii by default alati olemas) vaid peamiselt linnapiirkondasid. Ja linnas on võimalik inimestel koonduda ainult kortermajades elades. Kui leiad kortermaja asemele muu koondumisvõimaluse, siis olen valmis seda wwerwrwrwssa-ks või sjgsfsafsdsdf-ks või jsdfsfsgsssgse-ks nimetama. Linnalises keskkonnas kaasneb tartistu väljaehitamisega eramute ümber nii palju kulusid, et tihedalt paiknevad eramud ei ole piisav tihedus. Linnas saavutatakse piisav tihedus ainult korrusmajadega või selle uue mõistega mille mulle annad.

Mykoloog ei seletanud midagi. Mykoloog on jätkuvalt inimene kes sunnib ühte gruppi teatud eluviisi elavaid inimesi kinni maksma teise grupi teatud eluviisi elavate inimeste kulusid.
...ja endiselt pole sa kommenteerinud oma eile 21:26 toodud analoogiat aktsiate ja kinnisvara hinnakujunemise vahel? Kas aitaks siis aktsiamaks aktsiate hindadel "õiglase" väärtuse poole liikuda ning kuidas? Ära häbene, anna tulla! ÖÖÄÄÜÕÕ

Pealik, inimesed kolivad Tallinna ja selle lähiümbrusesse, aga ega maa täiesti tühjaks ka ei jookse. Kõik sõltub sellest, kui kõrged on toiduainete hinnad pikemas perspektiivis. Alles olid ju aastad, kus toiduainete tootmist peeti üldse mitteperspektiivikaks - ei tasu ära. Aga see, et maalt jätkuvalt inimesi linna voorib, on paratamatu, sest maal on jätkuvalt liiga palju inimesi, põllumajanduses ja turismitalunduses nii palju inimesi vaja pole.

Soomes näiteks sellised protsessid juba toimusid ära - inimesed kolisid Lõuna-Soomesse, Helsinkisse ja Helsinki ja Turu vahelisele maa-alale. Ja Soomes pole midagi hullu juhtunud.
* (sest ma tean, et seal on surutis ja avalike teenuste EBApiisav tase nagunii by default alati olemas)

------

PeaLiK, ma ei vasta sulle. Oled juba korduvalt demonstreerinud võimetust teatud teemade puhul kiirelt väljuda emotsionaalsest rapismisest tagasi argumentide tasandile.
Ehitame Paidesse 200 x Burj Dubai´d ja kolime kogu Eestiga sinna. Savisaar võiks linnapea olla vabalt.
ttrust
Aga see, et maalt jätkuvalt inimesi linna voorib, on paratamatu, sest maal on jätkuvalt liiga palju inimesi, põllumajanduses ja turismitalunduses nii palju inimesi vaja pole.


Küllap siin kivi all need vähjad ongi. Eks igaüks peab enda jaoks selgeks mõtlema, kas linnastumise tendents on ühiskondliku jätkusuutlikkuse ja omariikluse järjepidavuse seisukohast soovitav/soositud areng või mitte? Kas maa ainuke funktsioon on põllumajanduslik/turisminduslik tootmisvahend või on sellel ka mingi elukeskkondlik mõõde? Mina enda jaoks tean vastust neile küsimustele. Teiste eest kahjuks mõelda ei oska.
momentum
PeaLiK, ma ei vasta sulle. Oled juba korduvalt demonstreerinud võimetust teatud teemade puhul kiirelt väljuda emotsionaalsest rapismisest tagasi argumentide tasandile.


...ja seda ütleb mulle ÖÖÄÄÜÕÕ-mees. :D