Carry on! I'm quite enjoying this. :-D
PeaLiKsuffiks
Ise elan korteris [...], aga minu vanemate üle poolehektarilisel mereäärsel krundil paikneva kompleksi
Milline karjuv ebaõiglus! Riik ae, tule appi!
Ainus ebaõiglus antud kontekstis on minu hinnangul see, et nende valduste maamaksu hakkab doteerima inimene, kes poes hindu vaatab. Samas müts maha valitsevate erakondade ees - diskussioon on suudetud väga edukalt raamida nii, et vaene ei saa arugi, et ta rikka maamaksu kompenseerima hakkab.
mykoloog
Tähendab, paluks aru saada, et et maamaks ei ole mõeldud maksuobjekti suhtes avalike teenuste osutamise hinna kompenseerimiseks, millega momentum ja suffiks maamaksu õigustavad. Kui see nii oleks, peaks maamaks olema ruutmeetripõhine, universaalne x eurot per m2, kus x oleks piirkonna avalikuks heakorraks kuluv summa jagatud piirkonna ruutmeetrite arvuga. Mida rohkem ruute, seda rohkem maksad. Paraku maksame me mitte ainult ruutmeetrite arvu pealt, vaid ka ruutmeetrite hinna pealt. Maa ruutmeetri hind paraku pole maa heakorras hoidmise kuludega otseses seoses. Või maksab Rohuneemes tee asfalteerimine ja lumelükkamine tõesti 10 korda rohkem kui kuskil metsakülas? Võtame siis KOV eelarve ning jagame selle eraomanduses oleva maa ruutmeetritega arvuga läbi. Kus meil kõige hõredam asustus ongi, Läänemaal? Kütame neile tõbrikutele arvele otsa õige, mis nad seal vegeteerivad ja raiskavad loodusressursse Tallinna arvel. Optimeerime ära. Kui kehva õigusliku raamistiku muutmise asemel on eesmärk muidugi hoopis, et objektiivne reaalsus ühtiks võimalikult suures ulatuses selle reaalsuse reguleerimiseks kehtestatud õigusliku raamistikuga, siis miks mitte hoopis siduda maamaks näiteks maksuobjekti ruutmeetris sisalduva huumuse hulgaga. Kah objektiivne kriteerium ju ja igati vajalik loodusressurss, huumusekiht on linnastumise, kõrbestumise ja erosiooni tõttu ohus kõikjal maailmas. Korra kümne aasta jooksul peaks vaid Eesti kõikidelt ruutmeetritelt huumuseproovid võtma. Mis see ikka ära ei ole, paarisajast täiendavast maksuametnikust peaks piisama. Noored mehed, sära silimis, üle keskmise palga pole palju vaja maksta. Ühtlasi teen ettepaneku kehtestada rinnanibu- ja kliitorirõnga maks. See KOV kus rõngastatud nibusid/kliitoreid kõige rohkem leidub, saab ka kõige suurema maksutulu. Igati õiglane ju, avalikku teenust kulub seal ju hulga rohkem kui väikema rinnaniburõngaste arvuga KOVis. Minu meelest igati normaalne viis riigil ülimalt piiratud loodusliku ressursi kasutamist reguleerida ja optimiseerida. Ja üldse on optimeerimine selline seksikas tegevus, mida peaks igati soosima, eriti läbi selle, et muutma mingi vara hoidmine ja pidamine kallimaks, siis on kindel, et see vara hakkab rohkem käest kätte käima, käive kasvab ja vahendajad saavad oma seibi. Optimeerib ära küll ma usun ja hea on sinna juurde ka targutada, et inimesed ikka ei tea mida nad vajavad ja täiendav maks paneb neile lõpuks ometi aru pähe. Nagu me hästi teame, on maksud läbi inimkonna ajaloo alati kõikide ressursside kasutust efektiivselt optimeerinud, kus see Eesti maakamargi pääseb. Oleks midagi Eesti maa ja rahva tuleviku nimel vähemalt ka tehtud siis.
Okei, ei ole jah mõeldud maamaks selleks. Aga kokkuvõttes on ta üks osa ühiskondlikust kokkuleppest, kel rohkem, paneb rohkem ühisesse katlasse, kel vähem, see vähem. Hind on objektiivne ja universaalselt mõistetav kriteerium. Huumus ja kliitorirõngad pigem mitte. Aga teemas "Milleks maamaks" on storm väga hästi lahti kirjutanud, miks korralist hindamist vaja. Tsiteerin:
1. 2001.a hinnatsoonidesse jaotumine ei ole enam adekvaatne, vahepeal on planeerimistegevuse jm tõttu tekkinud uued tõmbekeskused ja seetõttu on neis piirkondades maa turuväärtus kasvanud kiiremine kui mujal - turuväärtuse ja maksustamisväärtuse erinevus on seetõttu sõltuvalt piirkonnast erinev.
2. 2001.a hindamise tulemustes ei kasutatud üldjuhul maksustamisväärtuse leidmisel maa ehitusõigust.
Miks peavad maaomanikud mingit erilist varamaksu maksma, aga aktsiate, hoiuste, kunsti, korterite, autode jne omanikud on sellisest maksust vabad? Miks siin ei kehti ühiskondlik kokkulepe "kel rohkem, paneb rohkem ühisesse katlasse, kel vähem, see vähem."
[quote=suffiks]Okei, ei ole jah mõeldud maamaks selleks. Aga kokkuvõttes on ta üks osa ühiskondlikust kokkuleppest, kel rohkem, paneb rohkem ühisesse katlasse, kel vähem, see vähem.[quote]
No viimaks tuli ära! Päris kaua andis oodata, et keegi lõpuks julgeks välja põrutada, millise ideoloogilise platvormi baasil jutt tegelikult käib. ...oleks võinud kogu see "efektiivsuse" ja "ressursisäästlikkuse" ümber keerutamine olemata olla, kui keegi oleks söandanud kohe härjal sarvist haarata.
No viimaks tuli ära! Päris kaua andis oodata, et keegi lõpuks julgeks välja põrutada, millise ideoloogilise platvormi baasil jutt tegelikult käib. ...oleks võinud kogu see "efektiivsuse" ja "ressursisäästlikkuse" ümber keerutamine olemata olla, kui keegi oleks söandanud kohe härjal sarvist haarata.
Ma olen jätkuvalt veendunud, et ideoloogiat ei ole selles maamaksu vaidluses kopika eest. Ehk maamaksu pooldavad need, kellele see haiget ei tee ( pisikesega krundiga kortermajade elanikud ja üürnikud ) ja vastu on, kellele see ikka haiget teeb ( krundi ja korteriomanikud kallilt maksustatud piirkonnas ). Kahjuks on ka maamaksu kehtestamine tehtud sama suva järgi. Selles vallas kus ma eelnevalt elasin kohandati maa hindamine täpselt volikogu liikmete elukohtade järgi. Kusjuures ühes asulas oli ühel pool teed maa hind ( ja maks) mitu korda kõrgem kui teisel pool. Võite ise arvata kummal pool teed volikogu liige elas. Kui mõnest väiksemast külast volikogu liiget ei olnud, siis väänati nendele eriti vinge maa hind. JA MITTE MIDAGI TEHA EI SAA! Niipalju siis maamaksu õiglusest.
Sekundeerin Karum6mmile: palun ärge lõpetage veel jah, see on lõbus.
lol @ ÖÖÄÄÜÕÕ-mees. Umlaut rocks! Vt ka jää-äär, puuõõs, kuuüür, üleõueäärne maa, Hüsker Dü
:D
lol @ ÖÖÄÄÜÕÕ-mees. Umlaut rocks! Vt ka jää-äär, puuõõs, kuuüür, üleõueäärne maa, Hüsker Dü
:D
Sest aktsiad, hoiused, kunst, autod ja muud varad ei ole teoreetiliselt piiratud hulgaga varad?
Maamaksu eksistentsi üldine põhjendus lähtub sellest, et maa hulk on piiratud, seda enam, et mõned soodsa geograafilise asendiga tükid on populaarsemad kui teised. Tegu ei ole (kinnis)varamaksuga otseses mõttes, kedagi ei huvita, kas sa ehitad oma 3000-ruudusele Kadrioru krundile kullast ustega marmorist villa, kus käimla pott on vähemalt plaatinast, või paned sinna ainult vineerist kuudi ja jätad oma koerale toreda jooksuala.
Kuld, hõbe, nafta jm maavarad?
seega kui ma hoian kogu oma vara aktsiates, siis minu suhtes ei kehti "kel rohkem, paneb rohkem ühisesse katlasse, kel vähem, see vähem." näita mulle kahte ühesugust korterit või kunstiteos!
PeaLiK
No viimaks tuli ära! Päris kaua andis oodata, et keegi lõpuks julgeks välja põrutada, millise ideoloogilise platvormi baasil jutt tegelikult käib. ...oleks võinud kogu see "efektiivsuse" ja "ressursisäästlikkuse" ümber keerutamine olemata olla, kui keegi oleks söandanud kohe härjal sarvist haarata.
Ja milline ideoloogiline platvorm see siis on? Kas see on mingi "ism"? Kas see on seesama ultrakapitalISM, milles sa mind umbes 2 nädalat tagasi süüdistasid või on see hoopis sotsialISM? Kui sa mõtled "ideoloogilise platvormi" all umbes viimase 200 aastaga lääne tsivilisatsiooni piirides kujunenud konsensust, mille kohaselt kõik ikkagi midagi ühisesse katlasse panevad ja kel rohkem on, see ka rohkem paneb, siis jah - ma kõmmutan puhtalt selle platvormi pealt. Kui sulle see ei sobi, no problem. Mul on ressurssi ka püssimeeste valve all kõrge müüri taga elada. Ma küll ei tahaks seda, aga demokraatlik protsess on imeline ja nagu lähiajalugu näitab, on valijale igasugu jaburdusi edukalt maha müüdud.
Lasse, ära lahmi. Kui sul on vara aktsiates siis hoiad sa oma aktsiad ainult väärtpaberikontol. Niipalju kui ma mäletan on väärtpaberikontol konto hooldustasu mis sõltub otseselt sellest mis on portfelli maht. Kui sul on suur portfell, siis maksad rohkem. Kui väike, siis maksad vähem. Sama kehtib ka autode, kunsti jm kohta. Sõidad rohkem, vajad rohkem kütust, kindlustust jne. Kunsti puhl on suurte koguste puhul vaja erihoidlat jne. Aga kunsti, autode ja aktsiate puhul ei tule kellegil mõttesse et keegi teine maksab selle vara omamise ja ülevalpidamise eest.
momentum, kas tõesti maaomanike kulutused oma vara korrashoidmiseks maksab keegi teine kinni? vastupidi, seni pidid maaomanikud lisaks maamaksule linnale ka tasuta tööd tegema!
Aktsiad on sisuliselt riigi ettevõtete omandiõigustunnistused. Kui ettevõtete omandiosalus on piiramatu ressurss, siis miks väärtpaberiturgudel nende pärast nii hull tõmblemine käib?
mykoloog
Kuld, hõbe, nafta jm maavarad?
... on reguleeritud ressursimaksudega, mis erinevates riikides erinevad, aga üldjuhul on analoogsed maamaksu loogikaga - makstakse maa seest välja võetava koguse pealt.
lasse
seega kui ma hoian kogu oma vara aktsiates, siis minu suhtes ei kehti "kel rohkem, paneb rohkem ühisesse katlasse, kel vähem, see vähem." näita mulle kahte ühesugust korterit või kunstiteos!
Sa panustad näiteks käibemaksu kaudu, dividendide tulumaksu kaudu, ferrari ostmise ja hooldamise kaudu. Mis puutub nende varade teoreetilisse piiramatusesse, siis oluline ei ole mitte see, et pole kahte ühesugust kunstiteost vaid see, et kunstiteoseid on võimalik juurde luua, piiramatult. Aktsiate hulk on samuti teoreetiliselt piiramatu - tuleb 500 uut Steve Jobsi 500 uue religiooniga ja supply on garanteeritud. Ja mis kõige olulisem - aktsiad ja kunst, erinevalt maast, ei ole elamiseks ega elamise toetamiseks vältimatud instrumendid.
Momentum, millisele reale riigieelarves see väärtpaberikonto hooldustasu läheb? ;)
momentum
Lasse, ära lahmi. Kui sul on vara aktsiates siis hoiad sa oma aktsiad ainult väärtpaberikontol. Niipalju kui ma mäletan on väärtpaberikontol konto hooldustasu mis sõltub otseselt sellest mis on portfelli maht. Kui sul on suur portfell, siis maksad rohkem. Kui väike, siis maksad vähem.
Hindamatu loogika! Kinnisvara omandiõigust tõendavaid dokumente hoitakse šeifis või kirjutuslaua sahtlis. Kui sul on suur sahtel, siis maksad rohkem. Kui väike, siis maksad vähem. Simple as that!
suffiks
Ja mis kõige olulisem - aktsiad ja kunst, erinevalt maast, ei ole elamiseks ega elamise toetamiseks vältimatud instrumendid.
Ja mida sa eraomandil põhineva ettevõtluse (aktsiaseltsid, osaühingud) asemele pakuksid?
suffiks, maa omamine ei ole ju "elamiseks ega elamise toetamiseks vältimatud instrumendid." Maaomanik maksab kahh käibemaksu, tulumaksu rendilt, tellib hooldustöid jne. Ma küsin ikkagi miks aktsiate, hoiuste, kunsti, korterite, autode omanik ei võiks panustada põhimõttel: "kel rohkem, paneb rohkem ühisesse katlasse, kel vähem, see vähem."
suffiks
Kui sa mõtled "ideoloogilise platvormi" all umbes viimase 200 aastaga lääne tsivilisatsiooni piirides kujunenud konsensust, mille kohaselt kõik ikkagi midagi ühisesse katlasse panevad ja kel rohkem on, see ka rohkem paneb, siis jah - ma kõmmutan puhtalt selle platvormi pealt. Kui sulle see ei sobi, no problem.
Sobib, sobib. Ma lihtsalt tahtsin, et sa selle lõpuks ise välja ütleksid. See "efektiivsuse" jutuga udutamine tüütas ära juba.