Kuidas sa ei saa aru - kui aktsia hind tõuseb piisavalt kõrgele, on majanduslikult mõttekas luua selle kõrvale konkurent, kuna turult on võimalik selle jaoks piisavalt odavalt raha saada. Kui Tallinna Kaubamaja kontsern turul maksaks 10 miljardit Eurot, tekiks kõrvale konkurent kes arendaks välja sarnase keti - kuna selle pealt oleks võimalik lihtsalt nii palju teenida. Kõik sõltub puhtast majanduslikust loogikast ja inimeste pealehakkamisest. Traagiliselt kombel maad pealehakkamise ja ükskõik kui suure finantsilise motivatsioonipaketiga juurde luua ei ole võimalik.
Kui saabub aeg, kui me suudame kuluefektiivselt terraformida teisi planeete, võime rääkida maa teoreetilisest piiramatusest. Kui siiski.
Lasse, sinu argument ei päde kuna Sa ei saa teadvusta et kinnisvara on üks vähestest objektidest meie ümber mis on alati mingil määral avalik objekt. Erinevalt kunstist, aktsiatest, autodest. Kinnisvara ümber on lisaks privaatsfäärile olemas ka avalik sfäär ja avalik taristu millesse peab investeerima KOV aga mida kasutab kinnisvara omanik. Muidugi võiks probleemi lahendada nii, et KOV investeerib ainult tulumaksust avalikesse teenustesse, aga see on laias plaanis siiski ebaadekvaatne ja reaalsust hägustav. Ma juba küsisin ja viitasin müsteeriumile et miks ei ole Lasnamäelased saanud endale kiirtrammi? Miks peab Lasnamäelane oma võid Nõmmelase peale määrima. Kui Lasnamäelasi on arvuliselt rohkem ja nende kollektiivne panus KOV eelarvesse on suurem, siis miks ei saa nemad tagasi suhteliselt sama palju investeeringuid KOV eelarvest? Ma arvan et sel põhjusel, et KOV ei väljasta tänava või kvartali kaupa arveid avaliku taristu teenuse eest. Konkreetses elupaigas elamise täishind ei ole täielikult arusaadav kõigile. Enamus inimesi alahindab kogumaksumust. Niikaua kui avalikku teenusesse investeeritakse umbisikuliselt mingist KOV eelarvest solidaarselt, niikaua kestab põhjendamatu fiskaalülekanne Lasnamäe (kõrg-tihe) linnaosast Nõmme (madal-hajus) linnaosasse.
Ziff, ei lähe mingile reale riigieelarves aga nagu sa aruka inimesena aru saad siis see rida kusagil ikkagi on olemas ja keegi selle eest ikkagi maksab. Maksab teenuse otsene tarbija. Ainult avalike teenuste puhul pole rida kusagil, kahjuks. Tänavate asfalteerimine (~12 EUR m²), talvine lumelükkamine, kodulähedase kooli pidamise kohustus jne tuleb kinni maksta kvartalitel kus elu või äri käib. Maa-maks on üks võimalus selleks sest kui 300m² peal asub 30 korruseline elamu 500 korteriga, siis nende netopositsioon KOV eelarvesse võrreldes tarbitud teenustega (asfalteerimine) ei ole nii negatiivne kui kvartalites kus on ühekorruselised majad. Sest nemad nõuavad samuti oma kvartalite ümber asfalteerimist. Aga nad ei maksa nii palju tulumaksu. Oleks kena kui maa-maksu tasumisega madalate majade elanikud vähendaks oma netomiinust eelarve ees. Vastasel korral palun ammendavat selgitust miks peab ühe eluviisiga elanik subsideerima teise eluviisiga elaniku elu!
Ziff, ei lähe mingile reale riigieelarves aga nagu sa aruka inimesena aru saad siis see rida kusagil ikkagi on olemas ja keegi selle eest ikkagi maksab. Maksab teenuse otsene tarbija. Ainult avalike teenuste puhul pole rida kusagil, kahjuks. Tänavate asfalteerimine (~12 EUR m²), talvine lumelükkamine, kodulähedase kooli pidamise kohustus jne tuleb kinni maksta kvartalitel kus elu või äri käib. Maa-maks on üks võimalus selleks sest kui 300m² peal asub 30 korruseline elamu 500 korteriga, siis nende netopositsioon KOV eelarvesse võrreldes tarbitud teenustega (asfalteerimine) ei ole nii negatiivne kui kvartalites kus on ühekorruselised majad. Sest nemad nõuavad samuti oma kvartalite ümber asfalteerimist. Aga nad ei maksa nii palju tulumaksu. Oleks kena kui maa-maksu tasumisega madalate majade elanikud vähendaks oma netomiinust eelarve ees. Vastasel korral palun ammendavat selgitust miks peab ühe eluviisiga elanik subsideerima teise eluviisiga elaniku elu!
Religioosne kirglikkus on imetletav.
Kas konkurendid tekivad ühe ettevõtte kõrvale selle pärast, et tema turuväärtus on x eurot või sellepärast, et antud äri on väga tulus ja sisenemise kulud piisavalt madalad?
Selleks, et hästi elada ei pea maad omama.
Selleks, et hästi elada ei pea maad omama.
PeaLiK
Hindamatu loogika! Kinnisvara omandiõigust tõendavaid dokumente hoitakse šeifis või kirjutuslaua sahtlis. Kui sul on suur sahtel, siis maksad rohkem. Kui väike, siis maksad vähem. Simple as that!
Kõik on õige ju. LHV panga hinnakiri.
Väärtpaberid, konto haldustasu.
kuni 30 000 EUR 0,025% kuus, min €1,60
30 000 EUR ületavalt osalt 0,015% kuus
Trader konto
€31,96 + 0,025% kuus.
-----------
Mida suurem konto, seda rohkem maksad. Veel olulisem: iga kontoomanik maksab iseenda eest. Mitte ükski kontoomanik ei eelda et naabrimees tema konto hoolduse eest maksab. Miskipärast madal-hajusa Nõmme kinnisvaraomanikel on see ootus, et kõrg-tiheda Lasnamäe elanikud tuleks Nõmme kvartalivahelisi teid asfalteerima ja ühistransporti korraldama.
Working With Google's WebGL Globe
Mina sooviks et KOVide käsutuses oleks reaalajas andmetega samasugune visualisatsioon, aga tulpade kõrgus on määratud maksuraha laekumise ja kvartalisse tehtud investeeringutega. Kuna privaatsustingimused tõenäoliselt ei lubaks majade kaupa tulpasid renderdada, siis kvartali või tänava või äärmisel juhul linnaosa kaupa võiks data olla koondatud küll. Ma tahaks näha visuaalselt must-valgelt kui palju Nõmme ning Lasnamäe inimesed makse maksavad ja kui palju nad avalike teenustena tarbivad. Mina arvan et Lasnamäelased Tallinnas on netomaksjad ja Nõmmelased Tallinnas on netosaajad. Toimub pidev fiskaalülekanne Lasnamäelt Nõmmele. Kahju kui inimesed ei saa aru sellest, et iga teenuse eest peab tarbija ise maksma. Nõmmelased ei saa pidevalt Lasnamäelaste tagant raha varastada. Lasnamäelastel on samuti õigus iga makstud tulumaksu euro eest saada vastu samas mahus avalikke teenuseid nagu saavad Nõmmelased, alustada võiks kiirtrammi ehitamisega Lasnamäele Lasnamäelt kogutud tulumaksueurodega.
Pi
Ei ole ju sama loogika - ressursimakse eesmärk on mõjutada mingi maavara tootmist tulenevalt keskkondlikest vm piirangutest, a la kui nafta pumpamine rikub loodust, siis pumpaja peab maksma selle eest. Maamaks kehtib maa omanikule maa omamise eest. Kullakangi või naftafutuuri omamise eest ma ei ole kuulnud et maksu maksma peaks. Omapoolseks kokkuvõtteks teemale ütleksin, et minu meelest on okei kui maamaks kehtib ärimaale, kuna see soosib maaressursi kõige efektiivsemat kasutamist, mis ärimaa puhul on omal kohal. Ei saa aga kuidagi nõustuda elamumaa maksustamisega maamaksuga, kuna kõige "efektiivsem" elamine ei ole jätkusuutlik, ega ole ühiskonna pikemaajalistes huvides. Momentum võib küll leida, et see on õiglane, kui näiteks Tatari tänava elanik, kelle maja eest talvel heal juhul kord nädalas lumesahk läbi käib, maksab maamaksu kolm korda rohkem kui sama suurel pinnal elav Laagri elanik, kelle kodu eest lumesahk kolm korda tihedamini läbi käib. Kui momentum arvab, et see on ühe grupi teatud eluviisi elavate inimeste poolt teise grupi teatud eluviisi elavate inimeste kulude kinnimaksmine, siis las momentum võtab pealegi heaks nii arvata. Inimesele ei saa ju pahaks panna, kui ta oma õiguses nii veendunud on.
suffiksmykoloog
Kuld, hõbe, nafta jm maavarad?
... on reguleeritud ressursimaksudega, mis erinevates riikides erinevad, aga üldjuhul on analoogsed maamaksu loogikaga - makstakse maa seest välja võetava koguse pealt.
Ei ole ju sama loogika - ressursimakse eesmärk on mõjutada mingi maavara tootmist tulenevalt keskkondlikest vm piirangutest, a la kui nafta pumpamine rikub loodust, siis pumpaja peab maksma selle eest. Maamaks kehtib maa omanikule maa omamise eest. Kullakangi või naftafutuuri omamise eest ma ei ole kuulnud et maksu maksma peaks. Omapoolseks kokkuvõtteks teemale ütleksin, et minu meelest on okei kui maamaks kehtib ärimaale, kuna see soosib maaressursi kõige efektiivsemat kasutamist, mis ärimaa puhul on omal kohal. Ei saa aga kuidagi nõustuda elamumaa maksustamisega maamaksuga, kuna kõige "efektiivsem" elamine ei ole jätkusuutlik, ega ole ühiskonna pikemaajalistes huvides. Momentum võib küll leida, et see on õiglane, kui näiteks Tatari tänava elanik, kelle maja eest talvel heal juhul kord nädalas lumesahk läbi käib, maksab maamaksu kolm korda rohkem kui sama suurel pinnal elav Laagri elanik, kelle kodu eest lumesahk kolm korda tihedamini läbi käib. Kui momentum arvab, et see on ühe grupi teatud eluviisi elavate inimeste poolt teise grupi teatud eluviisi elavate inimeste kulude kinnimaksmine, siis las momentum võtab pealegi heaks nii arvata. Inimesele ei saa ju pahaks panna, kui ta oma õiguses nii veendunud on.
kui nüüd momentum oma jutu (lasnamäe doteerib nõmmet) toetuseks numbreid ei too, siis ma liigitaks selle juraks. jutt teemal "lhv konto haldustasu on sama mis maamaks" on jura.
Proovin veel kord: Aktsia/osak on aktsiaseltsi/osaühingu omandiõigust tõendav dokument. Täpselt samasugune dokument, nagu seda on mistahes maa või kinnisvara omandiõigustunnistus. See, milline on nende DOKUMENTIDE säilitamis-, haldus- vms. kulu, ei puutu praegu, omandimaksudest rääkides, absoluutselt asjasse. Jutt käib omandist endast.
Teatud juhtudel võib aktsiate omamine sisuliselt tähendadagi maa omandiõigust. Näidet pole vaja kaugelt otsida - meilgi siin on üks TPD1T nimeline aktsiaselts, mille väärtuse moodustab (vähemalt hetkel) sisuliselt üks Pärnu maatükk. Kuidas puutub siia väärtpaberikonto haldustasu, millel TPD1T aktsiaid hoitakse?!
Teatud juhtudel võib aktsiate omamine sisuliselt tähendadagi maa omandiõigust. Näidet pole vaja kaugelt otsida - meilgi siin on üks TPD1T nimeline aktsiaselts, mille väärtuse moodustab (vähemalt hetkel) sisuliselt üks Pärnu maatükk. Kuidas puutub siia väärtpaberikonto haldustasu, millel TPD1T aktsiaid hoitakse?!
momentum, kas eestis on üldine maksukoormus sinu meelest liiga väike?
[quote=mykoloog]Omapoolseks kokkuvõtteks teemale ütleksin, et minu meelest on okei kui maamaks kehtib ärimaale, kuna see soosib maaressursi kõige efektiivsemat kasutamist, mis ärimaa puhul on omal kohal.[quote]
Omalt poolt lisaksin juurde, et riigi maafond on selle sihtotstarbe järgi jaotatud: elamumaaks, ärimaaks, tootmismaaks, mäetööstusmaaks, veekoguks, sotsiaalmaaks, transpordimaaks, jäätmehoidlamaaks, riigikaitsemaaks, kaitsealuseks maaks, maatulundusmaaks ja sihtotstarbeta maaks. (Kõik need jaotuvad omakorda veel alamsihtotstarveteks.)
Maaressursi "efektiivsemast kasutamisest" saab rääkida vaid mingi kindla sihtotstarbe kontekstis. Elamumaa ei konkureeri üldjuhul muude sihtotstarbega maadega nagu mäetööstusmaa või jäätmehoidlamaaga (Eestis õnneks vähemalt mitte). Printsiibid, millest lähtuda kaitsealuse maa või ärimaa maksustamisel, peavad täiesti iseenesestmõistetavalt erinema ning seda tulenevalt selle maa OTSTARBEST.
Elamumaa EI OLE tootmissisend. See on inimeste ELUKESKKOND. Mis imeloom on "elukeskkonna efektiivsus"?! Kas see on inimeksistentsi sundimine eluspüsimiseks minimaalsele talitustasemele?! Kas see ongi see omariikluse ülim eesmärk, mille poole püüelda?
Omalt poolt lisaksin juurde, et riigi maafond on selle sihtotstarbe järgi jaotatud: elamumaaks, ärimaaks, tootmismaaks, mäetööstusmaaks, veekoguks, sotsiaalmaaks, transpordimaaks, jäätmehoidlamaaks, riigikaitsemaaks, kaitsealuseks maaks, maatulundusmaaks ja sihtotstarbeta maaks. (Kõik need jaotuvad omakorda veel alamsihtotstarveteks.)
Maaressursi "efektiivsemast kasutamisest" saab rääkida vaid mingi kindla sihtotstarbe kontekstis. Elamumaa ei konkureeri üldjuhul muude sihtotstarbega maadega nagu mäetööstusmaa või jäätmehoidlamaaga (Eestis õnneks vähemalt mitte). Printsiibid, millest lähtuda kaitsealuse maa või ärimaa maksustamisel, peavad täiesti iseenesestmõistetavalt erinema ning seda tulenevalt selle maa OTSTARBEST.
Elamumaa EI OLE tootmissisend. See on inimeste ELUKESKKOND. Mis imeloom on "elukeskkonna efektiivsus"?! Kas see on inimeksistentsi sundimine eluspüsimiseks minimaalsele talitustasemele?! Kas see ongi see omariikluse ülim eesmärk, mille poole püüelda?
lasse
Kas konkurendid tekivad ühe ettevõtte kõrvale selle pärast, et tema turuväärtus on x eurot või sellepärast, et antud äri on väga tulus ja sisenemise kulud piisavalt madalad?
Mõlemal põhjusel. Valdavalt seetõttu, et tulus äri. Aga maailm on täis ettevõtteid, mis on rajatud selleks, et saaks hoonet ehitada, sisseseadet müüa ja juhtimistasusid võtta. Kui konkurendi hind on jaburalt kõrge, on see ka täiesti teostatav ilma olulise kobinata kapitali providerite poolt.
PeaLiK
Sobib, sobib. Ma lihtsalt tahtsin, et sa selle lõpuks ise välja ütleksid. See "efektiivsuse" jutuga udutamine tüütas ära juba.
Jah, ilmselt ma eksisin eelnevalt selles osas, et maamaks võiks olla sobiv instrument selle olukorra lahendamiseks. See ei ole reaalne. Valglinnastumise ühiskondlik kulu on rohkem (näiteks vee- või naftakriisi põhjustatud) laiapõhjalise konsensuse või ökofashistlike diktatuuride kui ühe maksuliigi teema.
lasse
Ma küsin ikkagi miks aktsiate, hoiuste, kunsti, korterite, autode omanik ei võiks panustada põhimõttel: "kel rohkem, paneb rohkem ühisesse katlasse, kel vähem, see vähem."
Minu kogemus näitab, et ta kaudselt panustabki. Kas peaks ka otseselt? Ei oska üheselt öelda. Varamaksu lihtsalt ühe uue maksuna ma ei toetaks, varamaksu kombinatsioonis näiteks tulumaksu langetamise või tulumaksuvaba miinumumi tõusuga pigem toetaks. Mõte oleks selles, et jõukaks ja rikkaks saamist oluliselt lihtsustada samas rikkaks jäämist ainult õige pisut raskendades. Olari Taal on vist mingi hetk midagi sellist ka arvanud, minu meelest õige siht, põhimõtteliselt. Samas eeldaks see mitte poliitilisest, vaid majanduslikust loogikast tingitud plaani ja seda on palju loota, seega parem mitte torkida.
Ma toon enda näitel välja põhjuse, miks maad tuleks siiski tänasel kujul ja pigem rohkem, kui vähem maksustada. Minu juhitava väikese investeerimisettevõtte omakapitalist üle 60% on kinnisvaras, osaliselt ultra-low-risk, osaliselt low-risk vormis. Minu suhtumine maaomandisse vaatamata aeg-ajalt esinevatele kriitilise mõtlemise tunnustele on ehteestlaslikult ebaratsionaalne, kliiniliste nähtudega. Minu investeerimishorisont ultra-low-risk instrumentides on aastakümned, hind millega ma oleks valmis müüma ei ole hind, mida ükski ratsionaalne olend oleks valmis maksma. Minu puhul on laias laastus mõistlik eeldada, et kui mingit olulist sotsiaalset murrangut või isiklikku tragöödiat ei juhtu, siis see maa minu kontrolli alt kuhugi ei liigu. Kuigi see maa on produktiivselt rakendatud, olen ma veendunud, et ta ei ole maksimaalse kasulikkusega rakendatud. Ühiskonna õnneks on minu mahud väga väikesed ja ma ei suuda suurt pilti mõjutada, aga kui mul oleks näiteks ressurssi 50 korda rohkem või kui minu moodi mõtleb palju inimesi, siis see mõjutab juba seda, mis meie ümber toimub. Suurem maamaks ei paneks mind nendest varadest loobuma, aga ta vähemalt tagaks ühiskonnale mingi tulu selle eest, et ma jäärapäiselt sellest ebaefektiivselt käibes olevast ressursist kinni hoian. Ma arvan, et see oleks aus.
Lasse,
"Selleks, et hästi elada ei pea maad omama."
?!? KEEGI peab seda maad omama, mille peal SINA hästi elad. Võtame olukorra, kus on 1 maaomanik planeedil Maa ja see maaomanik KEELAB sul tema maal elada. Nüüd palun näita, kuidas sa siin hästi elad.
"Selleks, et hästi elada ei pea maad omama."
?!? KEEGI peab seda maad omama, mille peal SINA hästi elad. Võtame olukorra, kus on 1 maaomanik planeedil Maa ja see maaomanik KEELAB sul tema maal elada. Nüüd palun näita, kuidas sa siin hästi elad.
Momentum, aeg oleks lõpetada see jutt, et maamaksust rahastatakse teede korrashoidu ja rajatakse kanalisatsiooni või et automaksust rahastatakse teede korrashoidu jne....
Sellel pole mitte mingit seost , sest maksud laekuvad ühte suurde patta ja sealt jagatakse seda poliitikute otsuste tulemusena. Tallinn asfalteerib oma teid endivstiivisi sama "innukusega" edasi vaatamata sellele, kas maamaks laekub või mitte.
Samuti on mõttetu ajada juttu, et ühed maaomanikud maksavad teiste maaomanike "maamaksu kinni".
Sellel pole mitte mingit seost , sest maksud laekuvad ühte suurde patta ja sealt jagatakse seda poliitikute otsuste tulemusena. Tallinn asfalteerib oma teid endivstiivisi sama "innukusega" edasi vaatamata sellele, kas maamaks laekub või mitte.
Samuti on mõttetu ajada juttu, et ühed maaomanikud maksavad teiste maaomanike "maamaksu kinni".
momentum
Ma tahaks näha visuaalselt must-valgelt kui palju Nõmme ning Lasnamäe inimesed makse maksavad ja kui palju nad avalike teenustena tarbivad. Mina arvan et Lasnamäelased Tallinnas on netomaksjad ja Nõmmelased Tallinnas on netosaajad. Toimub pidev fiskaalülekanne Lasnamäelt Nõmmele.
Lasnamäe eraisikust maaomaniku keskmine maamaks on ca 10 eurot (paljudel jääb see alla 5 euro ja on seetõttu hoopis maksuvabad), Nõmmel aga ca 125 eurot aastas. Muude maksude ning investeeringute osas ei oska väga kaasa rääkida. Kõhutunne ütleb, et Nõmmel elab jõukam rahvas, kellelt saadav tulumaks per nose on suurem kui Lasnamäe elanikul. Ja eks neid investeeringuid, sh spordihooneid, sakraalehitisi ning parke on ju ka Lasnamäele viimasel ajal tehtud;)
sama moodi võib öelda, et võtame olukorra, kus kõik maailma raha ja aktsiad kuuluvad ühele inimesele. Ja see inimene ei taha, et sa hästi elaksid... mis nüüd saab? Kehtestame aktsiamaksu, et keegi kõiki maailma aktsiaid ära ei ostaks?
Hmm,
kas on hilja sekkuda?
Minu jaoks taandub maamaksu ideoloogia hoopistükkis mitte ismidesse, vaid inimloomuse põhiomaduste taha. On jooksjad, ehk "kapitalistid", kellele meeldib joosta ja rabeleda. On nautlejad ehk "sotsialistid", kes tahaksid mitte joosta, ehk jääda siis seisma, kui enam ei viitsi joosta ja nii elu lõpuni. Ehk siis maamamaks (nagu inflatsioongi) sunnib jooksma, ehk teenima raha, et makse maksta, selmet oma "juba väljaostetud" varaga mõnuleda. SELLES on kogu kühvel, mitte pare,- vasakpoolsuses. Küsimus on hoopis selles, kas me peama SUNDIMA kõik jooksma, või on võimalik lasta neil, kes enam ei taha, seisma jääda.
Mina olen maamaksu poolt, aga ka selle poolt, et leida võimalusi "kapitalistidel" kiiremini joosta ja "sotsialistidel" mõnusalt paigal olla. See kodu vabastamine oleks nagu kirik keset küla, esimesel pilgul.
kas on hilja sekkuda?
Minu jaoks taandub maamaksu ideoloogia hoopistükkis mitte ismidesse, vaid inimloomuse põhiomaduste taha. On jooksjad, ehk "kapitalistid", kellele meeldib joosta ja rabeleda. On nautlejad ehk "sotsialistid", kes tahaksid mitte joosta, ehk jääda siis seisma, kui enam ei viitsi joosta ja nii elu lõpuni. Ehk siis maamamaks (nagu inflatsioongi) sunnib jooksma, ehk teenima raha, et makse maksta, selmet oma "juba väljaostetud" varaga mõnuleda. SELLES on kogu kühvel, mitte pare,- vasakpoolsuses. Küsimus on hoopis selles, kas me peama SUNDIMA kõik jooksma, või on võimalik lasta neil, kes enam ei taha, seisma jääda.
Mina olen maamaksu poolt, aga ka selle poolt, et leida võimalusi "kapitalistidel" kiiremini joosta ja "sotsialistidel" mõnusalt paigal olla. See kodu vabastamine oleks nagu kirik keset küla, esimesel pilgul.
Lasse,
kui on maksud, siis kogu maailma raha ei saa kuulda ühele inimsele, eks.
kui on maksud, siis kogu maailma raha ei saa kuulda ühele inimsele, eks.
priitp, aga aktsiad saavad?
Aktsiad saavad, edasi?