võrdlus on küll vana mõte, kuid siiani vaevavad Palmi samad hädad, mis Apple tema langusaegadel. Sisemine võimuvõitlus ning nõrk management. Tahaks loota, et Gasset jääb konsultandi rolli ning ei pääse kusagile võimutüüri ligi. Vastasel korral võib Palmi aktsiad rahulikult maha kanda.
Mis puutub sellesse Newtoni feilimise juttu, siis osa sellest on tõsi, kuid osa mitte. Newton on siiani parim PDA. Kõige mugavam kasutada ning ainus, mis tegelikkuses ka kasutaja käekirjast aru saab. Tema põhipuuduseks polnud mitte vale marketing vaid suurus (on ikka päris kobakas küll) ja vale hinnastamine. Samuti nõrk projektijuhtimine.
Kuna tegemist oli Sculley lemmiklapsega, siis oli Newton kõike seda, mida Sculley asjadelt oodata võis - ropult pappi sisse uduselt defineeritud eesmärkidega süsteemi. Projektijuhtimise probleeme üritati lahendada lihtsalt inimeste vahetamisega. Peale selle veel asjanduse ülehaipimine enne kui see üldse tootmiseks valmis oli ja sellega tarbijate ootuste üles kütmine. Samuti firmasiseste probleemidega tegelmine väljastpoolt, mitte seestpoolt. Väga sarnane Rhapsody projektile. Ainus erinevus oli see, et Newtoni tiim andis reaalse toote kah lõpuks vastu.
Tulemuseks Newtoni mittevastavus tarbijate ootustele, mis tõi kaasa nõrga müügi ning mõnitamise. Hiljem kui Newton muutus juba selleks, mida ta praegu on (maailma parim PDA), et aidanud enam mingid pingutused ja Jobs pidi selle projekti killima. Vastasel korral oleks selle kulud Apple pankrotti viinud (ca. miinus 500 milj aastas).
Mida tarbija Newtonist arvas: http://www.apple-history.com/movies/Newton.mov
Ja kuhu Newton tegelikult välja jõudis: http://homepage.mac.com/weeno/.Movies/newtonsayhello.mov http://homepage.mac.com/weeno/.Movies/newtonassistant.mov http://homepage.mac.com/weeno/.Movies/newtonclipboard.mov http://homepage.mac.com/weeno/.Movies/newtontrash.mov
Ning kes tegelikult Newtonit tegid: http://www.msu.edu/~luckie/hallofame.htm
vaatan ühelt poolt ja vaatan teiselt poolt, aga aru ma ei saa, et mis selle jubina point on. Sees istub seesama dragonball - protsessor. ekraani reso on ikka 160x160 jne.
kas palm loodab oma uue masinaga tõesti võtta üle RIM'i turuosa?
salupere > sellel karbil ei ole ilmselt muud rolli kui Palm.NET teenuse müük neile meeriklastele, kes saavad aru, et senine Palm VII on ajast ja arust. ja kes veel aru ei saa, et i705 pole just väga palju värskem.
Alustuseks inglist, et - lets' face the facts - nefton failis, sest tänapäeval räägitakse sellest minevikuvormis. Olen nõus, et ka Mac on parim personaalarvuti ja oli seda enne kui vindus tuli.
Põhiline neftoni probleem oli see, et ta on liiga kobakas. Õige jah. Ehk natuke-natuke üle kasutaja taluvuse piiri. Aga tehnoloogia tol ajal ei suutnud seda kõike käekirjatuvaks vajaliku prots.võimsusega nt 80g kergemalt teha. Marketing - õige aga mitte niivõrd vale kuivõrd valetav ehk lubati rohkem kui delivereeriti. Mitte mittevastavus tarbija ootustele vaid tarbijas teadlikult valede ootuste kujundamine. (kõik see on nii tavamõistusele kättesaadav ehk seda tuleb ikka ja jälle vp-turul vaja) Käekirjatuva tuvastab aga sellega on natuke vaeva (räägid ehk ise oma algusaegadest aga ausalt).
MS omal ajal ebaõnnestus PenWindows'iga ja nüüd läheb teisele katsele (TabletPC) olukorras, kus protsesspauerit on kordades rohkem. (silmad lahti, kes on esimene julge - fujitsu ja pisipusijad väljaarvatud) Üldiselt on mul tunne, et ikkagi käeshoitavasse (raske ja tilluke) handheld divaissi pulgaga mingile libedale on/off puutetundlikkusega pinnale sodimine on üsna ummiktee. (silmad lahti, kes madala energiatarbega adaptiivse kõnetuva-dedicated DSP digital signal processing tükiga välja tuleb) Istuvas asendis laua peal kirjutamiseks on (õhukesel!) TabletPC-l tulevikku.
Palm? Vastus on - miks Palmi arendusmeeskond jalga lasi? Värviline ekraan, laienduspesa, akulaadimine. Hetkel tuleb neil rinda pista ilmselt kasumlikkusekompromissidega Treo GSM komponendi integreerimisel ja nad on sisenenud väga ohtlikule turule. Miks Palm ei anna tasuta kaasa QuickOffice't (palmi Word ja Excel)? Miks Palmil arendamine on pain-in-the-ass? PocketPC võib olla veel mitmes mõttes naeruväärne aga MS-i õppimisvõimet peab ainult kadestama. Tegelikult oli Palmi edu ainus key point seesama Graffiti ning tänaseni on pikk aku eluiga.
Selles on Sul küll 101% õige, et ei maksa alatähtsustada üksikisiku osatähtsust ajaloos. Ja 705 on jabur jah. Agoonia. Ega neil muud teha pole kui RIM-i ja Motorolaga rinda pista. Ja veel - Apple on valmis saanud üsna elegantse mp3-emängija. Aga, miks ikkagi pole pda-ga uuesti üritatud? Üks idee - selleks on vaja volüümi aga Apple strateegiaga see kokku ei lähe - paku disaini, imeväärtusi (ei kõvaketast ei ventikat ei eject buttonit ja ufohiirt) ja küsi selle eest metsikut premiumhinda. Apple licenses Palm OS :)
Ja et ei tekiks kiusatust vaielda, siis mõned viited, mida venelase Stepan Patchikovi firma Paragraph (paragraph.com) poolt tehtud käekirjatuvast arvati
http://htc.rit.edu/newton/index.html
The Newton: How good is the Newton at handwriting recognition? See for yourself in our first report written completely on an Apple Newton! http://www.webbanner.com/parody/macweak/newton.html
või kellele panustaksite (kes on kaubeldav) Teie? http://www.pencomputing.com/frames/textblock_webpads_table4.html
Newton oli käekirjatuvastuses alguses tõeliselt vilets. MP 100 kuni MP 120, mis kasutasid NOS 1.22 ja 1.3-e oleid käekirjatuvastuse seisukohast suht nadid. Siis ka need kuulukad lahti läksid ja rahvas asja mõnitama hakkas.
MP130 oli minu esimene Newton ja selle sees olev NOS 2.0 oli juba asjalikum. Inlgisekeelse tekstiga oli tal suht vähe probleeme. Kahjuks kustus ta mul enne kui ma suutsin eesti keele sinna sisse ajada. Hiljem ostsin MP2100, mis on just see riistapuu, mille pärast ma Newtonit maailma parimaks PDA-ks nimetan. Kui sinna Eesti keel kah sisse sai muutus asi juba päris lõbusaks. Muidugi teeb ta vigu. Kõik masintuvastused teevad vigu. Kuid ma sain näiteks täiesti rahulikult sel suvel perekoolis istudes ja loenguid kuulates märkmeid teha. Ning need alles hiljem kodus lasta masinal tekstiks keerata. Asi, mida ei võimalda täna ükski teine PDA.
Minu kommentaar newtoni feilimise jutule polnud mitte kantud vaidlemise vaimust (fakt on fakt) vaid soovist täpsustada natuke Sinu poolt toodud lingis esitatud ettekujutust asja feilimise põhjustest.
Tegelikud põhjused olid järgmised: 1. Vilets projektijuhtimine (mida tolle loo autor ei saa tunnistada kuna ta oli ise üks projektijuhte) 2. Üle haipimine 3. Turu mitte kuulamine
TabletPC ja PenWindowsi häda on üks. Mitte processing power ei tee käekirjatuvastust vaid tarkvara. Ja Microsofti transcriber on kõige nõderam softijupp, mida ma kunagi näinud olen. Noh, võib-olla mitte kõige nõderam, kuid siiski suht kasutuskõlbmatu. Seni kuni nad seda tükki ei paranda, pole asjast asja loota.
Kust Sa võtad, et Palmile arendamine on pain in the ass? Ometi on Palmi suur trump praegu just see, et Palmile on praktiliselt igaks elujuhtumiks softijupp kirjutatud.
Apple ametlik seletus PDA-ga uuesti mitte proovimise kohta on see, et PDA-de turg on üleküllastunud. Milles tal on kahtlemata õigus.
Ei saa tunnistamata jätta, et veidi nokkimist on ka selles käekirjatuva jutus. Aga õige ta on, et sidusa käekirja tuva nii kompaktses formfaktoris ei paku tänapäevani mitte keegi. Siiski, mingi probleem peab olema - PPC-del, rääkimata HPC-dest on on ju pauerit 200+ Mhz jagu.
Kui õieti aru sain oli tolle lingi autor kolmas viiest projektijuhist selle projekti peal. Probleem pigem 'projektijuhtide juhtimises'. Siit ka investorimoraal - loe kollast ajakirjandust, käi veidrates kohtades ja kuula keelepeksu. Veel parem - oma tutvust firma sees, et seesolija täiesti subjektiivseid hinnanguid kuulda. Non-disclosurel on ka omad piirid ja ideaalset turgu ju tegelikult pole olemas, sest ainüksi info kättesaadavuse osas (uniform information available to all) on kolm punkti, mida pea võimatu ühtlase kättesaadavuse vormis kohustuslikuks teha:
1) siseinfo juhtimispraktikast, nt alluvate arvamusest ja otsuselangetajate isikuomadustest; 2) futuristlikud kaalutlused, mille üle ka siin arutelu käib (jätame välja olukorrad tüüp - Osama teadis 911 sündmusi ette ja tegi kena arbitraazi koos kõvaketaste hävitusega); 3) turutegijate peades ja mikrokollektiivides tekkiv, tihti profaanlik haip, mida mõnikord ka meedia tagant pushib (e-mull jms. mullid).
Populaarse mustakaanelise raamatu Apple lehe allaservas võiks vastvalt sisule ja juhtumustele joosta ka aktsiahinna ticker/kõver - oleks suurepärane õpetus, kuidas ülehaipimise ja turu mittekuulamisega raha tehakse/kaotatakse.
Tulles dioodide ja transistoride juurde tagasi - MS ilmselt ise vaeva ei näe. Töötavad tükid on olemas. Sealtsamast paragraphi veebsaidilt saab alla tõmmata penoffice demo, mis ka hiirega kriibitud konarlikud soperdised üsna hästi ära tunneb. Aga aparaadi matsu võtab päris korralikult.
Endal se's vallas käsi valgeks tehtud, nii et kirjutan kogetust. Palmile programmeerimine pain in the ass - vastus lihtne - kirjutada saab ainult C-s ja omapärase event based - sündmusepõhise programmeerimise loogikat järgides. (vabakompilaator gcc aga enamus prof arendust tehakse Metrowerks'i töövahendiga, mis suht kallis ja Motorola (muideks, kuidas tal läheb ?:) ostis selle nüüd vist ära) On küll arendust vägagi lihtsustavaid arenduskeskkondi, kuid need on kallid. PocketPC - taust on üsna sarnane Windows programmeerimisele, töövahend vabalt daunlõuditav, keeled - Visual Basic ja isakestele C++. Kumb platvorm omab/saab omama suuremat arendajate community't? Palm alustas lihtsalt varem.
TabletPC ja look-a-like'de fännidele. See eeltodud pikk nimekiri on üsna ebainformatiivne. Vana tegija on Fujitsu, klaviatuuriga variandi saab Intermec/Sharp'ilt, kõige rohkem kodutuleviku moodi on Honeywell/DT Research (ei lähe ka põlve peal tuliseks) ja kõige TabletPC-likum on ViewSonic'u mudelid. Need on ka ainukesed, mida reaalselt netist osta saab. Hitachi'l ka midagi aga üsna nutune. Kokkuvõte - varsti sama igav turg kui LCD või notebooki tootjate turg. Ja turg ei usu, kui keegi midagi anonseerib.
Respekteerin Sinu kogemust progemise vallast. Ühes varajasemas kommentsis mainisin tegelikult sama põhjust ning prognoosisin selle alusel Palmile vältimatut langust. See põhjus põhineb siiski olemuslikult sellel, et palju rohkem progejaid on harjunud toimetama pisipehme progemiskeskkondades. Ning kõik, mis on teistsugusest mõtteviisist kantud (jättes kõrvale arutluse, kas see on hea või halb mõtteviis) on võõras ja ebamugav. Seega kaob see Palmi eelis (programmide rohkus) ilmselt peatselt kui Palm midagi ette ei võta.
Mis puutub teistesse platvormidesse, siis Psion on sisuliselt surnud. EPOC-it kasutab Nokia 9210. Oman kahte tuttavat, kes on seda pilli kasutanud ning mõlemad on ülikriitilised. Stabiilsus ja kasutajamugavus ei kannata kriitikat. Näis, mis edasi saab. EPOC ei ole disainitud PDA-dele vaid nn. tarkadele telefonidele. Seega pole eriti tegeletud ka nn. "pliiatsi interfacega". Kogu tegevus käib klahvide näppimise abil, mis on ebamugav, kuid osade rakenduste juures õigustatud.
To: riq arvan, et ei määra üksi ei progemine ega kasutajasõbralikkus ega jõudlus ega rakenduste rohkus ega hind. Seda ükskõik millise platvormi puhul. Olgu siis tegemist PDA-ga või desktopiga. Määrav on kõigi nende (ja siis veel mõnede) parameetrite kombinatsioon. Parim kompromiss eestikeeli öelduna. Terminoloogiaga vehkides kõrgeim praktiline aktsepteeritavus. Printsiip kehtib muide ka rakenduste kohta. Sinnu printsiibi järgi peaks NextStep olema maailma levinuim OS.
pigem BeOS. aga koik teevad alati samu vigu, nagu netscapegi - otsivad partnereid.
peaks nats m6istust puhastama sellest hetkepaanikast mis valitseb. jah ma tean et tehnoloogia ei tee edu. lugesin kunagi inteli marketingiguru raamatut kus ta rääkis kuidas ta intelit päästis - inteli tehnoloogia oli jama, aga tooteportfell tugev. klientidele oli aga tahtsa just kogu tootearendus.
siit moraal: firmad voiks lopetada ära oma suurtes kambrites visooneerimise ja minna vaatama mida purjus inimesed tänaval teevad. v6i kained. yhesonaga, insenerid voiks ise uurida mis turul toimub. ikka kasutatakse konsultante -> impedance suureneb.
tehnoloogiafirma suurimaks assetiks peaks ikka tehnoloogia olema. v6itis ju nokia tanus sellele ericssoni, v6itis ju apple oma turuosa ytanu sellele. tehnoloogiast ei piisa, aga ilma tehnoloogiata ei saa.
v6i nagu goldratt ytleb, vajalik kuid mitte piisav!
Jah, EPOC on dead meat. Ja iPilot'i tähelepanek, et asi on ehitatud klaviatuuri, mitte pliiatsi ümber on eriti terane. EPOC'i teine disaster tüüpi realisatsioon on see Ericssoni klapiga PDAfon. Muudkui restart ja restart. Proovisid ka ennast re-profileerida, et müüsid maha riistvara tootmise ja keskendusid OS-i müügile aga alla käivad endiselt.
See, et operatsioonisüsteeme võib ka pliiatsist välja imeda ja edukas olla - näide selleltsamalt Motorolalt, nende puudritoos Accompli. Oma protsessor ja kuni telefoni panemiseni mingi eksootiline OS. Tulemus on väga lootustandev. Üldse tundub mulle, et neid mobiilitootjaid, kes puudritoosi formfaktori kasuks otsustavad - saadab edu. Nokia, Ericssoni jms pinalitest on rahval ammu villand. Samas ei usu, et nö PDA formfaktoriga asju edu saadab - Sagem, NEC Trium, Sendo mõõte ei tea, Hanspring Treo jms. Veel üks viis, kuidas naabrimehe koerapaaritaja sokitäpi diameetri abil turuedu määrata?
Siinkohal jällegi tähelepanek - kes kogu sellest haibist ja mängust võidavad: Apple'id jooksevad Motorola protsessoritel, PalmOS'il jooksvad pda-d jooksevad Motorola protsessoritel. Levinumad Pocket PC-d Inteli (?) MIPS-idel. Natuke on ka eksootikat nagu SH4 (oli vist Fujitsu) jms. Läheb halvasti Apple'l, läheb halvasti Palmil -> halvasti läheb ka Motorolal.
Proovisid ka ennast re-profileerida, et müüsid maha riistvara tootmise ja keskendusid OS-i müügile aga alla käivad endiselt.
minu Psion Revo kuulsusetust uppumisest on nüüd vist juba 2 talve möödas, aga mingid mälestused on. ja üks neist selline, et Psion Plc (kes rauatootmise lõpetas) on Symbiani konsortsiumi täieõiguslik liige, tema kõrval aga Ericsson, Nokia, Motorola, Panasonic jm.
ja EPOC on just Symbiani silmamuna, mitte Psioni oma üksi. julgen kahelda, et nad seega selle pealt (eriti Nokiale, Ericssonile tarnides) tegelikult väga raha teevad.
Psion nimetab ennast viimasel ajal PsionTekLogix'iks ja tegeleb enterprise wireless lahendustega, hulgiladudesse mobiilsete tablet-arvutite viimisega, majandustarkvaraintegratsiooni jmt-ga.
tegelesin ka kunagi psioni pihuarvutiga tööstuslikuks tarbimiseks - asja progeti basicus ja maksis 5000 fimmi 2a tagasi. m6nus oli kyll! seega firma oli alguses siiski spetstoodeyte tootja, siis pyydis kitsale segmendile (business userid) pakkuda ja siis laiale massile ja siis k6rbes ja nyyd jalle spetstooted.
Kas Be-l oli midagi NEXT-i Objective C vastu panna? Minu teada oli Objective C ja MACH kernel peapõhjused, miks Apple eelistas NEXT-i Be-le. Lisaks muidugi Jobsi naasmise mõju aktsiahinnale, mis aitas sutsu kauem nina vee peal hoida.
Ma ei ole kunagi näinud Be-le tulemas rakendusi sellise tempoga nagu näiteks OmniGroup vehib neid ajaviiteks MacOSX-ile teha (enamus rakendusi freevare lihtsalt et oskusi demonstreerida). Cocoa (Objective-C põhine arenduskeskkond OSX-ile) pidavat olema võimas. Developperid igatahes on sillas. Tevianian demonstreeris kusagil developperite kogunemisel kuidas mõne minutiga tehti cocoa-s valmis videoeditor. Ei tea, et see üheski teises arenduskeskkonnas võimalik oleks (vabanda kui eksin).
objective-c oli kyll m6nus keel aga non-standard. mach kernel oli kyll m6nus aga ikkagi unix. be poole pöörduti ju esimesena - ja sugugi mitte seet6ttu et jobsiga ei tahetud tegemist teha be eelis oli siiski v6imsam kernel ja parem arhidektuur!
bel oli kaks probleemi: 1)toode oli uus ja palju oli vaja arendada veel 2)hind 500 milj dollarit oli k6rge (apple pakkus 200 vist)
no nextstep oli ju kogu osinduse issi: objektorienteeritud, komponentidel pohinev, runtime progemine jms jms nexti masinatel oli vist isegi mo drived flopide asemel?
ma isegi enam mäleta - selle osi kohta oli raske saada inffi. objective c'd isegi tsekkisin. tundus lihtsam kui c++ kyll! k6ige k6vem oli ikkagi Taligent/Pink. aga ma pole veel näinud et osxil oleks miskit lahedat dev envoironemtnti!