Artikli autor vaevalt selliseid detaile teab. Number ise on tõenäoliselt pärit siit: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/650/r/1172/1021
Rida Tarbimislaen
EP lehelt lihtsalt ei leidnud, aga huvitav oleks küll, kas krediitkaardiostud sellesse numbrisse sisse lähevad?
Teine huvitav nüanss, kas laenuandjad annavad tõesti statti koos isikukoodiga?
Arv on tõenäoliselt laenud arv. Võibolla sisaldab ka krediitkaartide arvu.
Kuude kaupa on laenuvõtjate arv järjest vähenenud, aga selle märkimine pealkirjas poleks üldse nii dramaatiline olnud.
Otse riigikohtust - Tammeri case , enesetapu abistaja vastutus
minuarust oluline teema ja juhul kui minu meditsiiniline väljavaade oleks lähiperspektiivis lootusetu, siis ma sooviks seda tõenäoliselt kasutada. Iseasi kas OÜ mees ja koer vahendusel , pigem eelistaksin siiski nö. Sveitsi süsteemi, rahulikult med.personali lähedal ja koos lähedastega (või siis ilma, kui nad selleks valmis ei peaks olema).
ehk minuarust peaks Eesti riik seda teemat (seda võimalikkust) nö. seadusandluse poolelt edasiarendama ja oluliselt kiiremas tempos kui senini.
pakun et keegi meist ei tahaks “köögiviiljaks” saada või teadmata aja sisemiste valude käes vaevelda - kuigi jah, eks see kraaniavamine nõuab ka vaimset tugevust ja julgust
NATO’s Article 5 focuses on collective defense, stating that an armed attack against one member is considered an attack against all members
Tegelikult peaks USA ise ka NATO liikmena Kanadale appi minema
Trumpil on kõva pähkel, kuidas need asjad kõik juriidiliselt klattima saada. Sõjaseisukord võimaldaks tal valimised ära jätta ja surmani valitseda. Aga kas USA president saab ise alustada sõda ja käsutada armeed? Ja kas selleks peab enne NATO-st lahkuma või pole vaja?
USA-NATO sõda kõlab täna kuidagi väga veidralt, loodetavasti ka ameeriklaste jaoks ja ehk nad teevad kõik, et Trump selliselt teelt siiski kõrval hoida. Euroopa vajab kiiresti tuumavihmavarju, muidu tulebki uus MRP.
Vaata, kunagi üks vuntsidega grusiin, hüüdnimega Stalin vaatas ka oma Armeede loendit (mitu oli?), vaatas teenistusse kutsutute numbreid, vaatas palju on tal tanke ja lennukeid (palju, palju!!!), vaatas tootmismahtude prognoose ja siis võrdles seda ühe vuntsidega kapralikese vastavate numbritega ja otsustas; “Aega on, kapral EI JULGE. Provotseerib niisama.”
Kuidas tegelikult läks??? S…t lugu, kas teate, pole selles, et kas Venemaa võidab või kaotab sõja NATO vastu (väga tõenäoliselt kaotab). S…t lugu on selles, et rinne käib selle käigus 2x üle Eesti. Ja ma sügavalt kahtlen, kas me rahvana suudame sellise asja üle elada.
Vanasti, Rahvasteliidu aegu, minu mäletamist mööda, alustati organisatsiooni kaasliikmete vastu sõdimist tavaliselt sellega, et astuti vastavast organsatsioonist välja.
USA-l on ju “Iseseisvussõja” ja “Kodusõja” näol olemas kogemus ka “iseendaga sõdimisel”
Senat saab 2/3 häältega presidendi eemaldada peale ‘kohtuprotsessi’. See on vist hädapidur olukorraks kui riigijuht hakkab tegelema päris segaste asjadega.
the Senate sits as a High Court of Impeachment to consider evidence, hear witnesses, and vote to acquit or convict the impeached official. A committee of representatives, called “managers,” act as prosecutors before the Senate. In the case of presidential impeachment trials, the chief justice of the United States presides. The Constitution requires a two-thirds vote of the Senate to convict, and the penalty for an impeached official upon conviction is removal from office. allikas
A mis raske hetk see ikka on. Nööri vaevalt et hakatakse kaela panema selle otsuse peale. Ja kui pannakse- mis sest. Inimene(niivõrd-kuivõrd) harjub kõigega- algub sipleb küll, aga pärast ripub maru rahulikult ja ilusti.
Nende igasuguste transvestiitide jms. kohta paar lauset. “Keeruliseks ära oma elu ise ela”. Ja legendaarne multifilm tsaar Saltaan: Pole lind ja pole loom ka, mingi veider v2rdjas on ta
Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Andro Roos tõi kohalikel valimistel erakonna ridadesse kandideerima erakonna Koos juhatuse venemeelse liikme Ülle Puki.
Pukk on tuntud oma sotsiaalmeedias jagatavate Putini-meelsete seisukohtade poolest, rõhutab oma Facebooki postitustes demokraatia ja rahumeelsuse tähtsust, samal ajal kritiseerides Euroopa Liitu ja NATO-t ning kiites Venemaad. Roos omakorda kaitseb otsust, rõhutades, et kohalike valimiste kontekstis ei ole geopoliitilised küsimused asjakohased.
Kui Õhtuleht Tartu Keskerakonna juhilt Roosilt värske värvatu Puki maailmavaate kohta pärib, kostub vastuseks: „Aga mis ta maailmavaatel viga on?“
Viite peale agressioonisõja ning Putini toetamisele, kostab Roos: „Mis asi see Kremli-meelne üldse on? Mis asi on Venemaa agressioonisõda? Kuidas ta seda toetab?“
Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks, mille alla kuuluvad keskvalitsusasutused, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid, ning muuks avalikuks sektoriks. Kui valitsussektori töötajaskond on kerkinud 1332 võrra, siis muu avaliku sektori oma kahanenud 712 võrra.
Väga hea artikkel. Natuke põhjalikumalt numbreid lahti kirjutatud kui tavaliselt nendes uudisnuppudes.
Sisse vaadates siis kolm asja - tervishoid, haridus ja riigikaitse.
Kaitseväe +148 on isegi täiesti eeldatav. Kui rahastus kasvab 2% SKP pealt 3-4% peale, siis arusaadavalt kasvab ka koosseis. Kaitseväes peaks minu teada palgalisi töötajaid olema ~3000-3500 vahele.
Tervishoid on päris suur kasvaja. Juba kolm suuremat haiglat üksi ca 300. Aga see ei ole ühekordne kasv, vaid pidev trend alates 2020. aastast ja covidist.
Haridus on veidi arusaamatult kõrge - artiklis tuuakse küll välja, et nooremteadurid loetakse nüüd töötajateks ja sellest muudatus numbrites (kahe suurema ülikooli peale ~400), aga riigigümnaasiumite jutt tekitab veidi segadust, sest sama võrra peaks ju KOVide poolel õpetajaid-personali vähenema, aga ei ole vähenenud. Ja see, et üldhariduskoolide töötajate arv ei kahane, viitab otseselt sellele, et koolivõrgu reform pole tegelikult eriti startinudki.
Kuna riiklikud ülikoolid ja suured haiglad on osa valitsussektorist, siis pole imestadagi et valitsussektor tervikuna on +1332.
Artikkel toob ka ilusti välja selle, et ametites-inspektsioonides ja isegi ministeeriumites on pigem töötajaskond kahanenud.
Kogu sellest jutust ma teeks sellise kokkuvõtte, et valitsus oskab ametnike palgafonid külmutada küll. Asutused ja ametid kärbivad seetõttu töötajaid. Aga mida kogu selle nn. suure avaliku sektoriga teha (haiglad, koolivõrk, ülikoolid) mis pidevalt paisub, pole kellelgi eriti head plaani. Selle hüdra kärpimine tähendab tegelikkuses ka teenuste kallale minekut (tasuta kõrgharidus või tervishoid).
Rahastuse vaatevinklist pole see samas võib-olla liiga traagiline. Päris kõigi nende töötajate palgaraha ei tule maksudest. Haiglad sihtasutustena osutavad ka tasulisi teenuseid. Ülikoolidel on samuti erinevaid sissetulekuallikaid - palkasid makstakse grantidest mis ei pruugi alati tulla riigieelarvest. Nii et mõnes mõttes võiks ka öelda, et kui ise eelarve leiate, siis võtke tööle. Et saada aru kui palju neist töötajatest päriselt nö. riigieelarvest palka saavad, peaks konkreetsete asutuste raamatupidamistesse sügavamalt sisse minema.
Laias laastus ülikoolides töötajate põhipalk tuleb riigilt ja lisatasud, vahendite hankimine jne. on projektipõhine, suures osas EU raha.
Aga tänase päeva uudis, et paavst on surnud. Ma kurat ei saa aru, miks Eesti mittekiriklikud(!) avaliku elu näod järjest kirjutavad ‘küll on kurb’ järelhüüdeid vene röövvallutuse suhtes sümpaatiat väljendanud tüübile.
No tõesti krdi orjarahvas, kas ei saa omada natukenegi kulla ja karra nägemisele vastupidavat põhimõttekindlust ja eneseväärikust?
Hispaania suurimate linnade meeride palgad 2023: The highest paid is the mayor of Madrid (pop. 3,3 mln), who receives €108,517.80 per year (=9043 kuus), followed by Barcelona (pop. 1,6 mln.) at €100,000.04. Sossinovski on enamat väärt, kui paljude suuremate linnade meerid, ta on asendamatu geenius!
See ei ole mingitele boroditšidele või talvodele sule sappa panek, kalli ja kahjuliku rendilepingu lõpetamine, rattateede joonimine või muu selline suure tasandi värk, mille lihtsalt teed suleviipega ära või tühistad, see on mingi 1500 tonti laiali sadades kontorites, kellest kriitilise massi arvates on täiesti okei käituda linnavalitsuse ülesandeid täites viisidel, mis on isegi kliinilisele idioodile veidi solvavad.
Kui ma oleks kõikvõimas džinn pudelist, siis Tallinna linnapea saaks täna snäpp selle näruse +500 asemel laksust +10000€ palgale juurde ning tasuta tipptasemel vaimse tervise ekspertide grupi ööpäevaringse toe. Pärast seda hakkaks üldse vaatama, mis need plaanid ja KPI-d on, mille alusel linnapea töötulemusi tulevikus lisaks premeerida.
Kontrollisin tehisaju abil opexi infot. Jah, üldiselt klapib. Aga vaadake ka peaministri palka:
"Hispaania suuremate linnade linnapeade palgad varieeruvad märkimisväärselt, kuid mitmed neist teenivad rohkem kui riigi peaminister Pedro Sánchez, kelle aastapalk oli 2023. aastal umbes 90 449 eurot.
Linnapeade palgad (2025. aasta andmed)
Madrid: Linnapea José Luis Martínez-Almeida on Hispaania kõrgeima palgaga linnapea, teenides 2025. aastal 112 901,88 eurot aastas,
Bilbao: Linnapea Juan Mari Aburto teenis 2022. aastal 101 449 eurot
Barcelona: Linnapea Jaume Collboni palk tõusis 2023. aastal 104 000 euroni."
