Bilbao, population of more than 347,000 as of 2023
See midagi Tallinnaga võrreldavat, ülejäänud kordi suuremad linnad.
Miks peab maksma selliseid palku Tallinnas?
Paljud näit. 6k eest keelduks seda tööd tegemast?
3 Likes
Vehelduseks ta targa inimese juttu MIS MEIST SAAB? ⟩ Rain Lõhmus: pikemas plaanis ei ole Venemaa mingi oht
1 Like
[quote=“Fggjjhj, post:34870, topic:24205”]
Vahelduseks ta targa inimese juttu [MIS MEIST SAAB? ⟩ Rain Lõhmus: pikemas plaanis ei ole Venemaa mingi oht]
Pealkiri on julgustav, aga ega seda väidet eriti ei põhjendata ja piisavalt ohtlik on just lühiajaline perspektiiv. Või millal lõpeb üks ja algab teine.
See matemaatika on ka veidi lihtsustatud: “Aga teeme matemaatikat natukene. Ma küsin vastu, et mis saab Eesti majandusest, kui Venemaa meid ründab? Kusagilt ajakirjandusest olen noppinud, et meie sõdimiskulu on 100 miljonit päevas, mis võib täitsa realistlik arv olla. Eesti SKT on natuke üle 40 miljardi. Põhimõtteliselt ükski riik ei saa kulutada kogu loodavat väärtust sõdimise peale. Saab järeldada, et üksi me ei suudaks kuidagi vastu pidada, keegi peab tugevalt toetama. Nüüd järgmine küsimus: vähemalt riigi rahandus läheb täiesti allamäge, see on selge, tõenäoliselt Eesti võlakirjade hinnad kukuvad kõvasti.”
Ei taha Kaitseväge alahinnata aga küsimus on siiski kui mitu päeva me sõdime (enne kui keegi tugevalt toetama - mitte rahaliselt- tuleb).
See sõda oleks eestlaste lõpp, üksikud vanamutid jääksid ainult alles.
2 Likes
Räägi enda eest! Või rääkisidki?
4 Likes
ei ole kade, aga 1 x 120 000 + 8 x 100 000 aastapalk + autod ja muud kulud + pikem puhkus jne. on tallinna suuruse linna linnapeade kohta ja eesti elatustaset arvestades selgelt liiga palju, eriti arvestades, mis tallinnas viimase aasta jooksul pärast võimuvahetust toimunud on, milliste kuradi butafooriatega tegeletakse … noh, see on suht alati nii, kui kusagil on sotsid kambas, aga raske on ette kujutada, kes hindaks erasektoris näiteks mingi madle lippuse, kaarel oja, karl sander kase vms. parteikontoris sirgunud ja tallinna ülikoolis hariduse saanud spetsialistide tööd 8200 euro eest kuus. see kõik on jäämäe tipp, sest igal kõrgemal ametnikul on persetäis igatsugu kõrgepalgalisi juhtmeid taga … alles hiljuti saime ekspressist lugeda erakonnasisesest kaklusest tallinna prügila juhi koha pärast … palk 7000 + mersu džiip ametiautoks )
peaministri kõrge palk on imho suht õigustatud, sest see töö on sisuliselt riigi toimimise juhtimine ja muidu ka paras närvesööv nu*s, aga pigem on eestis avaliku sektori ametnike palgad (+ igatsugu eisad, taid jne) liiga kõrged. sinna lisanduvad erinevad soodustused, mis ei ole palga osa, kuid on asutuste eelarvetes sees ja millest maksumaksja sittagi ei tea. neid on dohuijaa, aga toon viimasest ajast paar värsket ja kergelt absurdilõhnalist, kuid täiesti reaalelulist näidet:
sõber töötab meditsiinisüsteemis. pidev nutt käib, et meditsiinis raha ei ole. õdede palgad on väikesed. eelarves on ette nähtud meeskonnaüritused. viimane tehti mõnekümnele kontoritöötajale ühes peenemas toidukohas, kus lambitädide kollektiiv sai paar sotti nägu erinevaid michelini tärniga restorani väärilisi delikatesse degusteerida … kui mainisin sõbrale, et erasektoris asjad alati päris nii ei käi ja et näiteks meeskonnaüritus nõmme mändide all, piknikukorv kaasas ja discgolfi mängides oleks olnud suhteliselt tasuta, kergitas ta üllatunult kulmu, et älä nyt hyvä mies puhu paskaa - need igakvartaalsed erinevad üritused ongi palga osa.
sõber teeb süldibändi. pidev nutt käib, et haridussüsteemis ei ole raha. õpetajate palgad on väikesed. eelarves on ette nähtud kollektiivi ühisüritused. seekord tuli keikka ühes eesti keskmise suurusega linna koolis. õpetajate aastapidu. korralik catering oli tellitud, sõbra bänd mängis seal mõnne tunni kavereid, tina ei pandud, keegi isegi ei tantsinud. kool sai bändilt arve - 3000 eurot. kui kergitasin selle info peale üllatunult kulmu, teatas mu sõber, et see on neil viimase aasta jooksul juba kolmas-neljas taoline kooliüritus. ja nad ei ole eestis ainuke süldibänd. kui avaldasin arvamust, et miks ei võiks mõni muusikahuviline abiturient seal õpsidele tasuta väikest dj-setti teha, või koolibänd kätt harjutada, kehitas mu sõber nõutult õlgu.
pikk jutt, si*t jutt, aga kokkuvõtteks nendiks, et … kokkuhoiukohti on meil avalikus sektoris piisavalt - alates sellest, et teatud ministeeriumite igal korrusel ei pea uut jura kohvimasinat olema, kuni ametnikkonna lisapuhkusteni, mis maksab summa summarum miljoneid, välja 
8 Likes
Kas tõesti kohvijärjekorrad kindlatel korrustel ja seal kulunud ametnike aeg oleks kokkuhoiukoht, võrreldes kohvimasina hinnaga? Vastan - ei ole.
1 Like
Seda võib ka nii vaadata et iga selline tööst eemaldav üritus on ju kasulik - sellevõrra suudab ametnik vähem igasugu protseduure ja määrusi genereerida?
1 Like
Ametnik on ka inimene.
Aga probleem on pigem ilmselt seal, et kui erasektoris on töötajad olnud tublid ja ettevõttel läheb hästi, siis tavaliselt antakse töötajatel valida, et kas pigem eelistate suuremat palka või rohkem hüvesid ja üritusi. Enamus ilmselt valib esimese variandi ehk rohkem palka. Siis avalikus sektoris ei ole lubatud tõsta palka või maksta preemiat. Palk on kas mingi seaduse, ametiühingu lepingu vms rangelt fikseeritud ja koolijuht ei saa head töötajat rahaliselt kuidagi premeerida. Küll aga on eraldi eelarve “üritustele”, see ongi siis ainuke võimalus töötajale lisaväärtust pakkuda. Ma arvan töötaja eelistaks iga kell selle pigem rahas võtta kui seal süldibändi üritusel istuda väljaspool oma tööaega, aga “eelarve raamistik” ei luba.
Selline loose-loose olukord
3 Likes
Üks päris suur kontorimaja saab hakkama 6 kohviautomaadiga nii umbes paari tuhande töötaja kohta. Järjekordi polevat väga täheldatud.
Selle lausega demonstreerib meie Berliini Ööklubide Kroonimata Kuningas ja LHV Foorumi Ametlik Arvamusliider selgelt, et üle “lokaalse optimumi tagajaamise” pilk ei võta ja Suurt Pilti vaadata ei osta. No küllab stockis hangeldamiseks pole vajagi. Organisatsiooni edukaks haldamiseks jällegi on.
kokkuhoiukohti on meil avalikus sektoris piisavalt - alates sellest, et teatud ministeeriumite igal korrusel ei pea uut jura kohvimasinat olema, kuni ametnikkonna lisapuhkusteni, mis maksab summa summarum miljoneid, välja
Ühiskonnas, kus kasutatud bemm täna on olulisem kui hakkamasaamine pensionipõlves, ei ole avaliku sektori taoline käitumine midagi erakordset. “Avaliku sektori kokkuhoid” on nagu too homne päev, kus on peidus 99% inimkonna ressurssidest, samas kui objektiivselt kehvas majanduskeskkonnas ei lange leibkondade finantskindlustunne ega muutu tarbimisharjumused.
Püüa nüüd neile inimestele selgeks teha, et läheks õige võpsikusse mingit vaeste hipide hobi harrastama- pealgi veel kolleegidega. Ja kaine peaga?
1 Like
nojah … võrreldes eluaegsest palgatöötajast it-onuga, ma muidugi ma ei tea midagi organisatsiooni edukast haldamisest … lisaks ei tea ma võrreldes eluaegse it-onuga, kuidas: aliexpressist tellitud juppidest tagaaias tolmuimejat ehitada, kuidas endal ise käepäraste tööriistadega hambaid parandada, kuidas kodus helsingi päevakruiisile munavõileibu kaasa flippida, kuidas ürituse pileteid ostes kuuekümne sendisest teenustasust mööda hiilida, kuidas lidlis kõige võimsamaid sooduspakkumisi kalastada, kuidas erinevaid subprodukte omavahel kombineerides optimaalset lõunasöögi omahinda kalkuleerida, kuidas tiktokis parmustunud milfide laive nautida, kuidas oma vanaonu tsikliga laupäeviti ümber telliskivi tiirutades siniste juustega tütarlapsi takseerides pihku itsitada, kuidas netis kõiki maailma beibendusuudiseid läbitöötades oma tugitoolvoodis onada, kuidas camel activet luksusbrändiks pidada ja selle särgiga kolmkümmend aastat järjest ringi suusatada, kuidas erinevates meediumites igal võimalikul teemal ja anagrammide/palindroomidega ilutsedes saripostitada, kuidas endal hekikääridega juukseid lõigata ja akutrelli köögikombainina kasutada, kuidas enda järeltulijaid depo defektsetest laojääkidest maja ehitama õpetada … ühesõnaga - kuidas organisatsiooni nii mikro-, kui makrotasandil ja alati edukalt hallata! 
11 Likes
muureki kriitikaga avaliku sektori suhtes nõus. tean, et nii on, sest ise töötan seal selle sama tasuta reisivõimaluse pärast : ) aga eks selle kärpimise mõttega on see häda, et see tähendaks igasugu rahvuslike uhkuste kallale minemist ja nende mädanenud oleku tunnistamist. no kes see julgeb välja öelda et eesti ülikoolid pole midagi nii kõvad, et nende projektid on mõttetud, et ametnik TLÜ bakaga sa ei ole eepiline maailmamuutja ja lux-suvepäevade väärija vaid peaksid andma oma parima, et tubli mutter olla ja KOV tööd tehes kiirelt päringutele vastata kui uuesti maxima kassas töötada ei taha.
a tiktoki parmulaivide mahategemisele sooviks vastanduda. need on head asjad : D “les miserables” otse allikast ilma mingi kirjatsuura tüütu vahendamise ja soovmõtlemist täis tõlgendusteta. vajalik “näete, inimene ise on ka loll ja oma hädades süüdi” vastukaal lõputule “ühiskond ja turumajandus on süüdi” halale
1 Like
Seal ongi oluline vahe. Makrotsandil ei saa endale lubada luksust koostada “kohvimasinate aruannet koos detailse kuluanalüüsi ja optimeerimisplaaniga järgenvaks 20neks aastaks” – sest odavam on neid mitte lugeda. Täpselt samamoodi on odavam üle mees-ja-koer OÜs (no näiteks alates 1000 töötajast) hankida sülearvuteid hulgikaupa ja neid 3 aasta tagant vahetada, isegi siis, kui nad “on ju veel täitsa korras”. Sest halduskulu brändide ja aastakäikude ja tarnete kaupa “kirjuks lastes” ületab tunduvalt hankekulud.
Samal põhjusel vahetavad mõistlikud ettevõtted 3-aastase liisinguperioodi lõpus sõidukipargi välja.
Mikrotasandil võib olla optimaalne oma kodumasinat remonteerida. Võib olla ka mitteoptimaalne, aga see on kindlasti HUVITAVAM kui poodi minna (ega Elumees ei tule ilmselt sellise asja peale, et “aliexpressist tellitud juppidest tagaaias tolmuimejat ehitada” sisaldab enast oluliselt rohkem naudingut pakkuvat tehnilist väljakutset kui klubihunt ette suudab kujutada.).
Leidub inimesi, kellele pakub huvi ka muud kui joomine ja hooramine – näiteks mikrokontrollerite programeerimine, RTOS arendused, VHDL, mikroelektroonika võib olla koguni filmid ja raamatud.
Või arvab muurek, et iga viimane kui vend, kes kusagil garaažis oma hobisõiduki kallal askeldab teeb seda seetõttu, et KOKKU HOIDA remonditöökotta mineku pealt?!?
7 Likes
Lühidalt kokku võttes, igasuguses “päris” organisatsioonis on mistahes muudatusel üsna suur omakulu. Ja see kulu ei sõltu kuigivõrd muudatuse mahust ega saadavast tulust. 10nest kohvimasinast 2 eemdaldamine eeldab sama palju planeerimist, koosolekuid, kooskõlastusringe, läbirääkimisi AÜ esindajate ja HRiga ja pahaste töötajate protestidega tegelemist kui nt., terve osakonna likvideerimine ja 100 töötaja koondamine.
Kui juba peale vaadates on selge, et mingit erilist kokkuhoidu see muudatus ei anna, siis on mõttekas sellised lollused tegemata jätta.
Jutt efektiivsusest on mõistlik asetada ka laiemasse konteksti.
Kokkuhoiunipp - teha need 2 kohvimasinat katki ja pool aastat mitte ära parandada. Seejärel saab need ilma kärata eemaldada.
Huvitav, et Eesti kontorite kohvikombainid on suurusjärk uhkemad (rahalises mõõtmes) kui UK kontorite kohvimasinad. Paljudes üsna suurtes kontorites (sh maailmakuulsates startuppides, mis peaks ju rahas suhteliselt suplema) on lihtsalt veekeedukann ja metallpurk lahustuva kohviga.
Allikas: isiklik kogemus.
2 Likes
Nüüd saavad kõik aru mida reaalselt tähendab “ŠampanjaSotsialist”.
1 Like
Britid…need joovad ju teed:)
4 Likes