Tin BC. Kuidas nagu saada aru jätkusuutlikust äriloogikast et hapud laenud firmale ja head laenud kliendile ???
Loe palun uuesti KOGU tekst sealt lõigust. Oled muidu portaaliga tutvunud või arvad niisama? Kui paljude kinnisvaraga tagatud laenude puhul näeksid sa ette olukorda, kus raskuste puhul ei suudetaks kätte saada mingitki osa algsest summast? Kui palju on Bondora puhul laene, kus tagastatakse 0 eurot? Suudad tuvastada vahe?
Päeva lõpuks ei ole oluline suhtarv kui mitmest laenust suudeti raha tagasi saada, vaid kui suur osa summana tagasi saadi. Kui juhtub, et Mintos suudab kõikidest laenudest 50% tagasi saada, kuid Bondora tulemus on kokkuvõttes kõikidest laenudest 60% (s.h. pooled laenud on 0€ tagasimaksega), siis kumb tulemus reaalselt parem on?
Kui juhtub, et Mintos suudab kõikidest laenudest 50% tagasi saada, kuid Bondora tulemus on kokkuvõttes kõikidest laenudest 60% (s.h. pooled laenud on 0€ tagasimaksega), siis kumb tulemus reaalselt parem on?
Oled sa kindel, et kui praegu panna Bondora laenuportfell lukku ja oodata viimase laenu lõppemiseni, siis on lõpptulemuseks 60% tagastusi? Ma kardan, et see statistika ei ole nii roosiline, kui ametlikud numbrid näitavad. See jooksvalt arvutamine annab paratatamatult tegelikust kõrgema %, seda eriti olukorras, kus laenumahud pidevalt kasvavad.
Nii ei saaks seda teha. Laenudel on selles mõttes oma elutsükkel, et valdav enamus punastest, mis tulevad tagasi, hakkavad seda tegema alles 1-3 aastat peale pankrotistumist ja ka siis võtab see aastaid aega. Seega peaks meie horisont olema märkimisväärselt pikem.
Statistika roosilisuse osas tasub jällegi tõlgendamine viia samale platoole. Kui vaatame 2009-2011 taastumisi ja võrdleme seda 2014. aastaga, siis on vahe kolossaalne nii absoluutnumbrites kui protsentuaalselt. Aga kuidas 2014. aastal pankrotti läinud laenude tegelik tulem olema saab, siis seda saab näha ca 2020.
TauriA Nii ei saaks seda teha. Laenudel on selles mõttes oma elutsükkel, et valdav enamus punastest, mis tulevad tagasi, hakkavad seda tegema alles 1-3 aastat peale pankrotistumist ja ka siis võtab see aastaid aega. Seega peaks meie horisont olema märkimisväärselt pikem.
Statistika roosilisuse osas tasub jällegi tõlgendamine viia samale platoole. Kui vaatame 2009-2011 taastumisi ja võrdleme seda 2014. aastaga, siis on vahe kolossaalne nii absoluutnumbrites kui protsentuaalselt. Aga kuidas 2014. aastal pankrotti läinud laenude tegelik tulem olema saab, siis seda saab näha ca 2020.
Ei saa tõesti nii teha. Aga paraku oleks see ainuke viis saada teada palju see tegelik tagastusprotsent oleks. See 60% on number, millele ma erilist tähtsust ei omistaks ülalpool kirjeldatud põhjustel. See selleks. See vaidlus ei ole efektiivne ajakasutus IMHO. Vahest siiski libastun. Püüan ennast parandada. Eks me kõik kannatame rohkem või vähem selle sündroomi käes.
Ma ei soovi veebiolümpiamängudel osaleda. Küll aga soovin vastata kahtlustele või väidetele omapoolse visiooniga "what if" kategooriast. Bondora foorum on selles osas huvitav näide / koht, kus asjasse süüvimata käib materdamine. Paljud kunagised muudatused on tänaseks unustatud ja hästi vastu võetud (kas või nime standardiseerimine, millest ei ole ammu enam juttu olnud).
Eks see nii kipu olema, et alguses teevad investorid uute muudatuste korral suurt kisa-kära, asjasse täielikult süüvimata - nt Bondora uus raitingu süsteem, mis on IMO palju jätkusuutlikum, ülevaatlikum ja mis veel olulisem väga vajalik, et laieneda uutele turgudele, kui endine A-B 1000 süsteem. Kuigi, mis seal salata B poole kommunikatsioon on väga kehva ja peletab investoreid minema sh mind ennast.
PS! Tubli Tauri, et viitsid tegeleda info kogumise ja kommunikatsiooni parendamisega, loodame, et on lõpuks viib see meid sihile.
Mintose konsept on hea, kuid nendega veel liituma ei kipu, kuna neil Läti finantsinspektsiooniga mingisugused arutelud käimas ja taheti vist isegi portaal kinni panna. Lisaks ei tõmba mind, nende poolt pakutavate laenude tagatised, mis asuvad väike linnades ja on seetõttu väikse likviidsusega. Üritavad laieneda Eestisse ja Poola - eesmärgid peavad olema suured, aga Poola kohapealt olen skeptiline - tundub olevat samasugune koht nagu Bondoras on Slovakkia - paned raha aga sisse ja tagasi ei saa midagi. Selle kinnituseks on veel see, et nt Lendico tõmbab oma otsi kokku Poolas (http://www.p2p-banking.com/countries/germany-lendico-announce-large-influx-of-institutional-capital-repositions-in-some-markets/).
Huvitav üritus oli eile Arengufondi poolt korraldatud ühisrahastuse happy hour. Muidu oli kõik ok, aga juristide jutust jäi mulje, et riik üritab crowdfunding platvormide reguleerimiseks mingit tööd teha küll aga juristid töötavad selle kallal kuidas neist mööda põigelda, mis on minu arvates täiesti VALE. Konkreetsete regulatsioonide loomine aitaks platvormide usaldustaset tõsta, aitaks neid paremini käima tõmmata ja tõmbaks ka välismaiseid väikeinvestoreid (mida vist ka Eesti riik tahab??, kes suhteliselt skeptilised uutel ühisrahastuseplatvormidel investeerima, sest regulatsioonid ju puuduvad (Ei pea siin B silmas, vaid uusi ja väike platvorme).
-bc- Ma kardan, et see statistika ei ole nii roosiline, kui ametlikud numbrid näitavad. See jooksvalt arvutamine annab paratatamatult tegelikust kõrgema %, seda eriti olukorras, kus laenumahud pidevalt kasvavad.
Jah, XIRR näitab seisu tegelikust ilusamana. Minu soovitus tegeliku tootluse leidmiseks on selline, et arvutage ise sissemaksete/laenujäägi vahe, diskonteerige sellest endale meelepärasel määral kollased/punased laenud (kusjuures pole isegi oluline, milliste diskontomääradega) ja jälgige saadud näitaja muutmist ajas. Selle meetodi puudus on see, et investeerimise alguses näitab see aiateibaid, aga ajapikku keskmistub diskonteerimismäärade tegelikkusele mittevastavusest tulenev hälve sealt välja. Samuti näitab see tootlust vildakalt juhul, kui teete pidevalt sisse- või väljamakseid.
Nüüd on siis nende sait täiesti tuksi keeratud: peimary ja secondary marketid ei tööta, kõik väljastatud laenud tulevad tagasi, käsitsi investeerida ei saa ja sait crashib iga viie minuti tagant. Halb hakkab ja suhtlus nendepoolt null.
Paluks abi finantseerimisel 340030 Bondoras. Veidi on veel puudu. A1000, intress 22,72%, summa 3000, puudu veidi. Tähtaeg homme õhtul. Otstarve õppemaksude finantseerimine.
Lenzer Nüüd on siis nende sait täiesti tuksi keeratud: peimary ja secondary marketid ei tööta, kõik väljastatud laenud tulevad tagasi, käsitsi investeerida ei saa ja sait crashib iga viie minuti tagant. Halb hakkab ja suhtlus nendepoolt null.
Oma kogemusest rääkida, siis secondary market töötab - sain oma portfelli maha müüdud :). Kõik sõltub juurde-ja allahindlusest. Kokkuvõttes läks hästi - jäin plussi & sain ka oma portfellist lahti.
IT arendus on tuksis tõesti, väidetavalt läksid üle kiirematele serveritele aga crashib ikka ja midagi ei muutunud. Tundub, et kõrgel tasemel Eesti IT-mehed ei saa hakkama - tekib küsimus kui tasemel IT osakond ikka on. IT poolega on Bondoras koguaeg probleeme olnud ja tundub, et oma vigadest ei õpita.
Keegi laenaja seisukohast laenulepingutega on kursis? Vastavad need õigusnormidele ja kõik on korras? Mis saab kui kohus tunnistab laenulepingu tühiseks vigade pärast, kes investoritele saamata jäänud tulu hüvitab?
Nende lepingute vastu on juba palju kohtus käidud ja seni pole vigu leitud, investorid vastutavad ise oma rahade ja investeeringute eest, Bondora on siin vaid vahendaja.
Ma ei usu, et vigu pole leitud, pigem pole neid võlgnevuste kõrvalt otsitud. Minuni jõudnud info kohaselt on nii E-Vahekohus juba kui ka riiklikud kohtud tuvastanud lepingute tühisusi, vanemate nõuete puhul. Kui Bondora ei täida oma vahendaja rolli eesmärgipäraselt, siis hakatakse ilmselt uue seaduse jõustumisel usinasti esitama hagisid investorite vastu.
Lenzer, ma poleks selles sugugi nii kindel. Ma näiteks kaldun arvama, et see PIN-koodidega "allkirjastamine" ei kannataks mingit juriidilist tuleproovi kui kellelgi tuleks pähe selliselt "allkirjastatud" lepingud vaidlustada. Need PIN-id lihtsalt ei kvalifitseeru Digitaalallkirja seaduses elektroonilistelt allkirjadelt nõutavatele omadustele ja koostoimes VÕS §11 Lg 4 annaks siit paraja supi kokku keerata.
Ma jään pisut skeptiliseks allkirjastamise meetodite mittesobivuse osas. ID-kaart on nii laialdaselt kasutuses põhimõtteliselt vist vaid Eestis, mis tähendab, et muudes riikides peavad olema lepingute allkirjastamiseks mingisugused muud võimalused. S.t. näiteks austerlane ei saa eeldada, et talt nõutakse ID-kaardiga allkirjastamist automaatpakkuja kasutamisel, sest tema riigis ei ole ID-kaart sellisel määral kohustuslik (eeldan). Samas Euroopa Liidu piiriülesed kokkulepped peavad toimima.
Teine küsimus on selles hoolsustasemes, mida kohalikud platvormid rakendavad. Kui ikka olen paroolid oma arvutis lubanud ja keegi nüüd minu arvutile juurde pääseb, siis tekib tõesti küsimus, et kuigi ta ei saa raha välja kanda oma kontole, siis kas portaalisisene tegevus peaks olema kuidagi tõkestatud lisaparoolidega?
PeaLiK, miks see PIN-iga allkirjastamine peab digitaalalkirjaga üldse tuld proovima hakkama? Oled sa üldse uurinud, et mida VÕS sellest räägib, et mis on leping, kuidas see sõlmida tuleb, et see pädeks lepinguna? Ma ei ole teiste riikide seadusi uurinud, aga nii palju või vähe, kui ülikoolis õiguse ajaloost räägiti, siis võis aru saada, et lääne euroopas meie riigist rohkem küll ei pea pingutama selleks, et lepingut sõlmida. Kahest tunnistajast hea suusõnalisest kokkuleppest ja tingimuste paika seadmisest peaks kohtus piisama nii kontinaalses õigussüsteemis, kui ka angloameerika õigussüsteemis. Aga kindlasti on palju minust selles osas targemaid. Seda aga, mis ütleb võlaõigusseadus võin ma siin vast julgemalt targutada ja ma ei näe kusagil seda, et digitaal- või pärisallkiri ja ainult digitaal- või pärisallkiri on see, mis pädeb ja kõik ülejäänud on õigustühine soovunelm:
2. peatükk LEPING 1. jagu Üldsätted § 8. Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. § 11. Lepingu vorm (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
PS. Ühegi P2P laenamise platvormi esindaja ma ei ole. Natuke olen Bondorasse ja MoneyZen'i raha pannud, vaatan mis saab, aga suurelt sees ei ole.
Ah kül tekkivad ka sellistesse keskondadesse tegelased kes väidavad et vastavalt internetiseadusele ei ole raha olemas ja nad ei pea midagi tagasi maksma... või kui siis ainult elektrone kuna internetiraha koosneb elektronidest...