Sellest räägitakse siin aegajalt aga teemat selle kohta pole. Samas on minu teada Eestis juba 10000 investorit, kes tegelevad laenude andmisega läbi erinevate portaalide. Siin teemaks saaks neid võrrelda ja analüüsida ja algajatele selgitada, mis on mis. Kõigi uutega pole mina kursis aga vanimad kaks on Omaraha ja Isepankur ehk Bondora. Täiendage mind julgesti.
Bondora
+ Investorid ei maksa teenustasusid
- Eelsitatakse institutsionaalseid investoreid, see uuendus ajab paljud jaed pahaseks.
- Inestor saab "pankrotis" laenu põhiosa, intressid ja viivised, isegi kui teinekord läheb aastaid
+ Väiksed kulud raha välja kandmisel, oli vist 38c
Omaraha:
- Investorid maksavad teenustasusid
- teatud aja möödumisel võtab võlamenetleja sult laenu 60-70% eest ära ja saab ise tulud, kui neid on.
+ ei eelistata kindlaid investoreid
Mina olin aastaid Bondora usu levitaja ja Pärteli suurim fänn, igal üritusel rääkisin sõpradele, kuidas see on imeline viis raha kasvatamiseks, kui raha vaja pole ja seda pidevalt reinvesteerida, saab oma raha 5 aastaga mitmekordistada. Nüüd olen aga vaikselt meelt muutmas: pärast seda kui Pärtel oma tagumiku maha müüs ja kogu muinasjutu sotsiaalsest investorisõbralikust laenuandjast maha parseldas on portaal selline, et paar proffi saavad koore ja kogu jae saab endale sitad laenud ja riskid. Veel imelisem tundub mulle, et jae ei näegi enam häid investeerimisvõimalusi, need lähevad otse institusioonidele. Samas olles elus kokku puutunud Omaraha Arne Veskega, siis talle ka oma raha ei tahaks viia. Seega on ainus lootus vist, et Pärtel toibub mingi hetk rahajoovastusest ja tuleb oma algsete põhimõtete juurede…viimasel ajal on maru vaikne olnud mees.
Teiste kogemused, arvamused?
paneme siis alternatiivid kirja kõik
http://www.aripaev.ee/article/2014/6/18/uus-uhisrahastusplatvorm-laenab-vaikefirmadele
see ka: https://www.facebook.com/eesticrowdestate/info
http://www.aripaev.ee/article/2014/6/18/uus-uhisrahastusplatvorm-laenab-vaikefirmadele
see ka: https://www.facebook.com/eesticrowdestate/info
Olen samuti natuke raha Bondorasse paigutanud. Omaraha kohta ei liigu eriti head jutud ja nad ei suutnud mu esimesele kontakmeilile vastata, mistõttu loobusin sinna paigutamisest.
Alguses läks Bondoras laen väga hästi välja - siis pandi investorid järjekorda intressisoovi järgi. 6% IsePakkujas garanteeris sissepääsu pea igasse laenu. Nüüd on puhtalt ajaline järjekord ja väga raske on laenu välja anda (maht on langenud 60-70%). Varem andsin kõikidele turgudele, kuid hiljuti keerasin Hispaania kinni. Locodel vist pole kombeks üldse laene tagasi maksta. Täielik kaos.
Bondora default laenude osakaal kasvab väga kiiresti, mis on kummaline arvestades et tööjõuturul on asjad enamvähem korras - palgad tõusevad ja töötuid on üha vähem. Näiteks mais tõusis default 5,39% peale, aprilli 4,8% pealt. Äkki on selle põhjuseks sinu mainitud jaeinvestorile jäetud junklaenude osakaalu suurenemisega?
Alguses läks Bondoras laen väga hästi välja - siis pandi investorid järjekorda intressisoovi järgi. 6% IsePakkujas garanteeris sissepääsu pea igasse laenu. Nüüd on puhtalt ajaline järjekord ja väga raske on laenu välja anda (maht on langenud 60-70%). Varem andsin kõikidele turgudele, kuid hiljuti keerasin Hispaania kinni. Locodel vist pole kombeks üldse laene tagasi maksta. Täielik kaos.
Bondora default laenude osakaal kasvab väga kiiresti, mis on kummaline arvestades et tööjõuturul on asjad enamvähem korras - palgad tõusevad ja töötuid on üha vähem. Näiteks mais tõusis default 5,39% peale, aprilli 4,8% pealt. Äkki on selle põhjuseks sinu mainitud jaeinvestorile jäetud junklaenude osakaalu suurenemisega?
Olen siin viimasel ajal 5% portfellist paigutanud Bondora+ laenudesse aga need tunduvad hetkel endalegi väga kahtlased, mismõttes saab sissetulekuid ja väljaminekuid ainult muude dokumentide või telefoniteel kontrollida? Näis mis neist saab. Näpuotsaga olen ka Locodele andnud aga tulemusi veel ei tea, sommid on suht kehvad tagasimaksjad, slovakke ka veel ei tea.
Varasemalt oli mu portfellis valdavalt Eesti A900-1000 laenajad, enamus 28% väga vähe defaulte ja raha jooksis. Nüüd läheb aina kusisemaks.
Varasemalt oli mu portfellis valdavalt Eesti A900-1000 laenajad, enamus 28% väga vähe defaulte ja raha jooksis. Nüüd läheb aina kusisemaks.
Seda Bondora+ sodi ei võta ma üldse sisse.
Tehke parem laenuvõtjate seas reklaami, mitte investorite seas ;)
Investorite seas pole reklaami vaja, seisva raha hulk on niigi suur seal, ma rohkem arutamiseks lõin selle teema siin ja omaarust olen rohkem nurisenud kui kiitnud. Mul on kahju, kui tundub teistmoodi. Võib ka julgelt Vaba teema alla tõugata, kuhu ma oma aruga teha proovisingi.
Bondoras on minumeelest hetkel veel ainult üks institutsionaalne investor - portfell1. Rohkem priviligeeritud tegelasi pole ma oma statistikas täheldanud.
Mis puudutab Omaraha, siis selle portaal omanik (A.Veske) on selline vana kooli mees. Tema suhtlusstiilist saab aimu kui foorumit lugeda. Ta on küll peale arutelu ajutist ülekolimist Bondora foorumisse viisakamaks ja napisõnalisemaks muutunud, aga eks sisu jääb samaks. Peale tagatisfondi reeglite mitmeid muudatusi investorite kahjuks lõpetasin seal laenude andmise ära.
Mis puudutab Omaraha, siis selle portaal omanik (A.Veske) on selline vana kooli mees. Tema suhtlusstiilist saab aimu kui foorumit lugeda. Ta on küll peale arutelu ajutist ülekolimist Bondora foorumisse viisakamaks ja napisõnalisemaks muutunud, aga eks sisu jääb samaks. Peale tagatisfondi reeglite mitmeid muudatusi investorite kahjuks lõpetasin seal laenude andmise ära.
P2P iseenesest on hea idee, aga see, mida enamus nendest P2P "laenukontoritest" praegu teeb ei ole minu arvates kõige parem idee. Rahastad kellegi sukkpükste ostu või ahju remonti, ma näen sellel potentsiaali, kui need liikmed väljastaksid ise krediidinstrumente. Praegu väljastavad nad võlga eksisteerivat raha laenates. Mitte, et sukkpükste ostuks ja ahju remondiks ei tohiks laenu anda, aga pankadega iialgi konkureerida niisugused üritused ei suuda. Sa ei saa kunagi normaalset risk/rewardi endale neist.
Ma püüan skeemi seletada veidi. Kujuta ette, et on üks ettevõte, kes tahab hakata tootma elektrienergiat. Ta väljastab ettemaksu krediite ja arveldusühikuks võib olla näiteks 1kwh, mille sina täna ostad 0,6 kwh elektri hinnaga. Mingisugugust intressi siin pole, sa oled osanik selle ettevõtte edus ja ebaedus, sinu rate of return kujuneb vastavalt sellele, kuna see "kasum" realiseerub, kui 1kw/h elektrienergiat kätte saab. Loomulikult ei pruugi sul endal vaja olla seda elektrit, see firma müüb elektrit ka raha eest. Idee seisneb selles, et see, kellel on elektrit vaja, ostab sinu käest krediidi, sest sa müüd diskontoga.
Niimoodi võib finantseerida ka elamuehitust, kus firma väljastab ettemaksu rendi krediite, arveldusühikuks võib olla ka euro, aga tähtis on mõista, et need ei ole eurod, sina võid küll eurodes maksta nende eest, aga ei pruugi, ehitad näiteks katuse tollele elamule ja saad need rendi krediidid näiteks 20 000 eurot, aga sinu töö väärtus seal oli 10 000. On mingisugune kauplemiskeskkond, kus neid saab veel müüa. Kui rääkida nüüd rohkem mikrost, siis ka alevi kauplus võib selliseid ettemaksu krediite väljastada ja arveldusühikuks võib olla euro, mille sa täna diskonteeritult ostad. Mis puudutab seadusandlust, siis krediiti on väljastatud tuhandeid aastaid, riik siin kätt ette panna ei saa. Mis puuudutab VÕSi, siis kaks osapoolt võivad alati milleski kokku leppida. Meil on seaduslik maksevahend euro ja kohtud tavaliselt nõuavad kohustuste täitmist eurodes, mitte natuuuras ja mitte ka mingisugustes bitcoinides ( bitcoinides nad ei saa nõuda kohustuse täitmist võlgnikult, see on ebaseaduslik), aga ei ole mina veel kuulnud, et kui keegi väljastab krediiti ja keeldub seda aktsepteerimast hiljem ise, et siis kohtud nõuaksid makset eurodes. Kui ta isegi keeldub mingil juhul sinult aktsepteerimast seda(näiteks vihkab sind), siis müüd kellelegi teisele maha selle. Ma tõin lihtsa näite, võib mõelda veel süsteemile, mis kindlustab ühiselt default riski, defaultida need instruumendid, millest ma praegu rääkisin, teoreetiliselt ei saa, aga rate of return võib null olla :) Põhimõtteliselt tänane internetitehnoloogia võimaldab seda juba teha, et sa võid mobiiltelefonis nende krediitidega kaubelda.
Ma püüan skeemi seletada veidi. Kujuta ette, et on üks ettevõte, kes tahab hakata tootma elektrienergiat. Ta väljastab ettemaksu krediite ja arveldusühikuks võib olla näiteks 1kwh, mille sina täna ostad 0,6 kwh elektri hinnaga. Mingisugugust intressi siin pole, sa oled osanik selle ettevõtte edus ja ebaedus, sinu rate of return kujuneb vastavalt sellele, kuna see "kasum" realiseerub, kui 1kw/h elektrienergiat kätte saab. Loomulikult ei pruugi sul endal vaja olla seda elektrit, see firma müüb elektrit ka raha eest. Idee seisneb selles, et see, kellel on elektrit vaja, ostab sinu käest krediidi, sest sa müüd diskontoga.
Niimoodi võib finantseerida ka elamuehitust, kus firma väljastab ettemaksu rendi krediite, arveldusühikuks võib olla ka euro, aga tähtis on mõista, et need ei ole eurod, sina võid küll eurodes maksta nende eest, aga ei pruugi, ehitad näiteks katuse tollele elamule ja saad need rendi krediidid näiteks 20 000 eurot, aga sinu töö väärtus seal oli 10 000. On mingisugune kauplemiskeskkond, kus neid saab veel müüa. Kui rääkida nüüd rohkem mikrost, siis ka alevi kauplus võib selliseid ettemaksu krediite väljastada ja arveldusühikuks võib olla euro, mille sa täna diskonteeritult ostad. Mis puudutab seadusandlust, siis krediiti on väljastatud tuhandeid aastaid, riik siin kätt ette panna ei saa. Mis puuudutab VÕSi, siis kaks osapoolt võivad alati milleski kokku leppida. Meil on seaduslik maksevahend euro ja kohtud tavaliselt nõuavad kohustuste täitmist eurodes, mitte natuuuras ja mitte ka mingisugustes bitcoinides ( bitcoinides nad ei saa nõuda kohustuse täitmist võlgnikult, see on ebaseaduslik), aga ei ole mina veel kuulnud, et kui keegi väljastab krediiti ja keeldub seda aktsepteerimast hiljem ise, et siis kohtud nõuaksid makset eurodes. Kui ta isegi keeldub mingil juhul sinult aktsepteerimast seda(näiteks vihkab sind), siis müüd kellelegi teisele maha selle. Ma tõin lihtsa näite, võib mõelda veel süsteemile, mis kindlustab ühiselt default riski, defaultida need instruumendid, millest ma praegu rääkisin, teoreetiliselt ei saa, aga rate of return võib null olla :) Põhimõtteliselt tänane internetitehnoloogia võimaldab seda juba teha, et sa võid mobiiltelefonis nende krediitidega kaubelda.
Bondora default laenud tõusevad jõudsalt ilmselt eriti Hispaania ja võimalik, et ka Soome tõttu. Kindel ei ole, sest portaal avaldab enda statistika kõik kenasti ühes potis, nii et sealt riigiti midagi välja ei loe. Foorumis Hispaania kohta midagi head ei räägita. Bondora+ ei tohiks veel mõju avaldada. Neid vast vaevu ühe kuu jagu väljastatud.
-bc-
Bondora default laenud tõusevad jõudsalt ilmselt eriti Hispaania ja võimalik, et ka Soome tõttu. Kindel ei ole, sest portaal avaldab enda statistika kõik kenasti ühes potis, nii et sealt riigiti midagi välja ei loe. Foorumis Hispaania kohta midagi head ei räägita. Bondora+ ei tohiks veel mõju avaldada. Neid vast vaevu ühe kuu jagu väljastatud.
Nii ongi. Minu lootus on sellel, et suudetakse mingi hetk ka mingi osake 60 päeva ja enam viivises laenud päästa, sest hetkel on mul kogu aasta kasumist 1/3 üle 60p viivises ja 2/3 viivises. Iga kuu tiksub ca 2-2,5% kogumahust tulu, mis reinvesteerimisel paisutab portfelli mahtu muudkui üles. Mingil ajahetkel peaks mul võimalik olema alginvesteering välja võtta ja teine samapalju laenude ja viiviste näol sinna jätta.
Bondora teatas just, et enam ei anta laenu slovakkidele ja locodele alla 1000 skooriga. Ilmselt default rate liiga suur ja halbade laenude osakaal läheb marketingi jaoks ebasobivaks.
Ma ka mõned kuud däblinud Bondoras. Mõned mõtted:
1) Minu meelest pangakonto vv (edaspidi pkvv)ei ole nii kõva latt, millest üle hüppamine õigustaks harilikult ca 10% madalamat intressimäära. Isepakkujaga väljaminevate laenude kvaliteet on minu meelest väga nigelaks läinud. Mind väga ei huvita, et on pkvv'ga tõestatud sissetulekud, kui laenuvõtja on tuimalt 8 kiirlaenuga kimpus ja on üürnik.
2) Ma olen enda jaoks püstitanud teesi, et kinnisvara omamine (eriti hea, kui laenuta, aga ka laenuga on OK) on palju olulisem latt (paiksus, juured, midagi kusagil on õigesti tehtud, laenu puhul on ka pank tausta läbi töötanud jne). Valdavalt panengi neil päevil käsitsi ja valdavalt just kinnisvara omavate inimeste laenudesse.
3) minu isepakkujad on tänaseks taandarenenud parimal juhul tagasi tiksuvat raha uuesti investeerivaks masinaks, portfelli kasvatamiseks nad selgelt ei kõlba - eriti täna, kui kvaliteetset vastaspoolt viskab maruvähe peale.
4) Kuna ma olen üpris algusjärgus, siis ma käsitlen seda kui vajadusel kooliraha ja aktsepteerin võimalust, et head nahka sest ei tule.
5) Pärtel Tombergi pean väga suure tulevikuga tegijaks (olen kunagi kohtunud ja väga meeldivalt üllatunud olnud). Ülemise 0,01% tegija.
1) Minu meelest pangakonto vv (edaspidi pkvv)ei ole nii kõva latt, millest üle hüppamine õigustaks harilikult ca 10% madalamat intressimäära. Isepakkujaga väljaminevate laenude kvaliteet on minu meelest väga nigelaks läinud. Mind väga ei huvita, et on pkvv'ga tõestatud sissetulekud, kui laenuvõtja on tuimalt 8 kiirlaenuga kimpus ja on üürnik.
2) Ma olen enda jaoks püstitanud teesi, et kinnisvara omamine (eriti hea, kui laenuta, aga ka laenuga on OK) on palju olulisem latt (paiksus, juured, midagi kusagil on õigesti tehtud, laenu puhul on ka pank tausta läbi töötanud jne). Valdavalt panengi neil päevil käsitsi ja valdavalt just kinnisvara omavate inimeste laenudesse.
3) minu isepakkujad on tänaseks taandarenenud parimal juhul tagasi tiksuvat raha uuesti investeerivaks masinaks, portfelli kasvatamiseks nad selgelt ei kõlba - eriti täna, kui kvaliteetset vastaspoolt viskab maruvähe peale.
4) Kuna ma olen üpris algusjärgus, siis ma käsitlen seda kui vajadusel kooliraha ja aktsepteerin võimalust, et head nahka sest ei tule.
5) Pärtel Tombergi pean väga suure tulevikuga tegijaks (olen kunagi kohtunud ja väga meeldivalt üllatunud olnud). Ülemise 0,01% tegija.
Olen päris algusest peale mõlemas keskkonnas tegev olnud. Alguses üsna uljalt ja samuti sõpradele tuttavatele soovitades, aga mida aeg edasi seda ettevaatlikumalt. Hetkel veel paarkend tuhat seal tiksub, aga kavatsen sedagi koomale tõmmata ja edaspidi vaid ülimalt konservatiivset rida ajada.
Minu jaoks on võtmesõnaks nende keskkondade juures see nn. "portaalirisk", mis laiemalt võttes taandub märksõnadele läbipaistvus ja huvide konflikt.
1. Läbipaistvusega on lood paraku nigelad. Olgem ausad - kellelgi pole ju halli aimugi, milline on portaali haldava ettevõtte majandusseis millised on opereerimiskulud; kelle vahenditest ja mis tingimustel on kaasatud investeeringuid jne. Paarist foorumist korjatud infokillust annab välja lugeda, et Bondora on 2008 aastast peale punast kündnud ja toitub põhiosas "strateegiliste investorite kaasamisest". Ise-enesest on see uue turu tekkimisel ja agressiivsel kasvu korral igati mõistlik talitusviis. Samas aga tähendab see ka seda, et varem-või-hiljem peab kas ärimudel muutuma või siis see teine variant...
Bondora juhtoinad deklareerisid juba ammu, et nemad ei pea oma äriks mitte laenuvahendust vaid selleotstarbelise tarkvarakeskkonna arendust ja müüki. Seega on üsna alusetu süüdistada Pärtelit, et too "oma tagumiku maha on müünud". Tema tagumik on juba jupp aega vähe teisel "toolil", kui üldjuhul arvatakse. Pmst on tegemist softiarendajatega, kes loodavad ühel nende jaoks ilusal päeval oma vaeva ühe matsuga sisse kasseerida, olgu selleks IPO või kogu mudru müük mõnele "suurele".
Lisaks on laenuprotsess kaunikesti läbipaistmatu ka infosüsteemi vaates. Eriti just Omarahas, kus võlausaldajal on üsna võimatu vajadusel näppudel kokku lüüa, milline osa mingist laekumisest on põhiosa tagasimakse, milline intress, milline viivistrahv ja millise laenumaksega see üldse siduda. Nõudemenetluse korral, kus võlgnikuga sõlmitakse eraldi tagasimaksegraafikuid ja muid kokkuleppeid, läheb asi täiesti pudruks.
Kui nüüd ühel või teisel põhjusel peaks tõesti juhtuma see halvim võimalik stsenaarium st. portaalihaldaja üks hetk teatab, et "sorry kutid, meil tulid siin vähe paremad äriideed ja me panime selle poe nüüd kinni", siis istub võlausaldaja oma tuhandete kümneeuroste lepingute otsas nagu lits lastega ja tal pole killukestki dokumentaalset tõestust ega isegi infot mitte, mille alusel oleks võimalik võla- ja nõudemenetlusi jätkata.
2. Portaali haldaja ja võlausaldajad on sõpsid ainult nii kaua, kuni nende huvid kattuvad. Õnneks on see huvide kattuvus üsna suur ...aga sugugi mitte jäägitu. Mina olen oma tegelemise ajal märganud ikka päris mitmeid olukordi, kus portaali haldaja ja võlausaldajate huvid vastuollu satuvad või siis prioriteetidelt märkimisväärselt erinevad ja seni on need lahendunud pea eranditult portaali haldaja huvides. Jällegi - ei midagi taunimisväärset - ise talitaksin haldajana samuti. Business as usual.
Võlausaldaja vaates on tema ainus väljund oma huvide kaitseks hetkel aga kas portaali foorumis möliseda või laenamine üldse lõpetada. Mitte just eriti efektiivne. Võlausaldajatel puudub esinduskogu, seaduslik raamistik huvide kaitseks ja vajadusel survemehhanismid. Finantsinspektsiooni plaanitav järelevalve laiendamine laenuvahendustegevuse osas võib selles osas natuke levendust tuua, aga mingeid garantiisid siin pole. Vabalt võib see loodav raamistik kujuneda hoopis järjekordseks võlgnike poputamise aktsiooniks, kus võlausaldajad sujuvalt üldse ära unustatakse.
Tegelikult peaksid võlausaldajad hetkel aktiivselt osalema FI vastava töögrupi töös, et ka nende mured saaksid kaardistatud, aga pole märganud, et midagi sellist toimuks (BTW, mul on olnud kontakt FI ühe juhatuse liikmega, kes kinnitas, et nende poolt oleks aktiivne huvi võlausaldajad ära kuulata, nii et kes tahab, võtku siinkohal teatepulk üle. Minul puudub selleks viitsimine ja motivatsioon.)
Minu jaoks on võtmesõnaks nende keskkondade juures see nn. "portaalirisk", mis laiemalt võttes taandub märksõnadele läbipaistvus ja huvide konflikt.
1. Läbipaistvusega on lood paraku nigelad. Olgem ausad - kellelgi pole ju halli aimugi, milline on portaali haldava ettevõtte majandusseis millised on opereerimiskulud; kelle vahenditest ja mis tingimustel on kaasatud investeeringuid jne. Paarist foorumist korjatud infokillust annab välja lugeda, et Bondora on 2008 aastast peale punast kündnud ja toitub põhiosas "strateegiliste investorite kaasamisest". Ise-enesest on see uue turu tekkimisel ja agressiivsel kasvu korral igati mõistlik talitusviis. Samas aga tähendab see ka seda, et varem-või-hiljem peab kas ärimudel muutuma või siis see teine variant...
Bondora juhtoinad deklareerisid juba ammu, et nemad ei pea oma äriks mitte laenuvahendust vaid selleotstarbelise tarkvarakeskkonna arendust ja müüki. Seega on üsna alusetu süüdistada Pärtelit, et too "oma tagumiku maha on müünud". Tema tagumik on juba jupp aega vähe teisel "toolil", kui üldjuhul arvatakse. Pmst on tegemist softiarendajatega, kes loodavad ühel nende jaoks ilusal päeval oma vaeva ühe matsuga sisse kasseerida, olgu selleks IPO või kogu mudru müük mõnele "suurele".
Lisaks on laenuprotsess kaunikesti läbipaistmatu ka infosüsteemi vaates. Eriti just Omarahas, kus võlausaldajal on üsna võimatu vajadusel näppudel kokku lüüa, milline osa mingist laekumisest on põhiosa tagasimakse, milline intress, milline viivistrahv ja millise laenumaksega see üldse siduda. Nõudemenetluse korral, kus võlgnikuga sõlmitakse eraldi tagasimaksegraafikuid ja muid kokkuleppeid, läheb asi täiesti pudruks.
Kui nüüd ühel või teisel põhjusel peaks tõesti juhtuma see halvim võimalik stsenaarium st. portaalihaldaja üks hetk teatab, et "sorry kutid, meil tulid siin vähe paremad äriideed ja me panime selle poe nüüd kinni", siis istub võlausaldaja oma tuhandete kümneeuroste lepingute otsas nagu lits lastega ja tal pole killukestki dokumentaalset tõestust ega isegi infot mitte, mille alusel oleks võimalik võla- ja nõudemenetlusi jätkata.
2. Portaali haldaja ja võlausaldajad on sõpsid ainult nii kaua, kuni nende huvid kattuvad. Õnneks on see huvide kattuvus üsna suur ...aga sugugi mitte jäägitu. Mina olen oma tegelemise ajal märganud ikka päris mitmeid olukordi, kus portaali haldaja ja võlausaldajate huvid vastuollu satuvad või siis prioriteetidelt märkimisväärselt erinevad ja seni on need lahendunud pea eranditult portaali haldaja huvides. Jällegi - ei midagi taunimisväärset - ise talitaksin haldajana samuti. Business as usual.
Võlausaldaja vaates on tema ainus väljund oma huvide kaitseks hetkel aga kas portaali foorumis möliseda või laenamine üldse lõpetada. Mitte just eriti efektiivne. Võlausaldajatel puudub esinduskogu, seaduslik raamistik huvide kaitseks ja vajadusel survemehhanismid. Finantsinspektsiooni plaanitav järelevalve laiendamine laenuvahendustegevuse osas võib selles osas natuke levendust tuua, aga mingeid garantiisid siin pole. Vabalt võib see loodav raamistik kujuneda hoopis järjekordseks võlgnike poputamise aktsiooniks, kus võlausaldajad sujuvalt üldse ära unustatakse.
Tegelikult peaksid võlausaldajad hetkel aktiivselt osalema FI vastava töögrupi töös, et ka nende mured saaksid kaardistatud, aga pole märganud, et midagi sellist toimuks (BTW, mul on olnud kontakt FI ühe juhatuse liikmega, kes kinnitas, et nende poolt oleks aktiivne huvi võlausaldajad ära kuulata, nii et kes tahab, võtku siinkohal teatepulk üle. Minul puudub selleks viitsimine ja motivatsioon.)
Omaraha korral tuleb mängu veel ka see va teada-tuntud "Arne Veske individuaalküsimus". Ma arvasin, et sellised tegelinskid surid välja juba üheksakümnendatel, aga ennäe, mõni veel tiksub kuskil. Käitumine käitumiseks - pole suurt vahet, mis värvi kass on kuni hiiri püüab, aga võlausaldaja vaates seisneb oht selles, et tüübil puudub juriidiline kirjaharidus või on tal siis lihtsalt savi.
On avalik saladus, et portaal tegelikult ei järgi võlalepinguid ja vähemalt viivistrahvide osas talitab täpselt nii nagu parasjagu paremaks peab. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus kahepoolsed tähtajalised lepingud ühepoolselt suvalisel hetkel lõpetatakse ja igast muud sürri. Tegelikult ei imestaks eriti, kui seal võlausaldajale kuuluvate rahadega majandamine samas stiilis käib vms.
On avalik saladus, et portaal tegelikult ei järgi võlalepinguid ja vähemalt viivistrahvide osas talitab täpselt nii nagu parasjagu paremaks peab. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus kahepoolsed tähtajalised lepingud ühepoolselt suvalisel hetkel lõpetatakse ja igast muud sürri. Tegelikult ei imestaks eriti, kui seal võlausaldajale kuuluvate rahadega majandamine samas stiilis käib vms.
Kuigi võiks arvata, et palju aastaid kogemusi Liisiga võinuks midagi õpetada. Nõustun Pealikuga!
Olen Bondoras olnud tegev 2012. aasta detsembrist alates mikroportfelliga (s.t. PeaLiku viidatud numbritele lähedale ei küündi) ning mingil määral oma võimekuse raamistikus sellel turul silma peal hoidnud.
PeaLiku mõtetele pakuksin oma vaatenurka:
1) Tarkvaraarendus läks vett vedama ning sealt tõmmati fookus ära. Ühe mehega arendustegevust väga palju ei tee. Seega softifirmast rääkida oleks võib-olla üleliigne.
Paberil on põhitegevus viimastel aastatel olnud kasumis, reaalselt ollakse arengujärgus ning kahjum on hetkel ilmselge. Kui täna laienemist ei oleks, siis jääks kogu portaali areng tõenäoliselt toppama.
Nõustun läbipaistvuse osas - ka veel praegu on Bondoral paberite järgi ilmselt paar töötajat ning HR käib mõne teise ettevõtte alt. Eks nüüd juuni lõpus selgub kui majandusaasta aruanne väljas peab olema.
Laenude ülestulemine, järjekorrasüsteem ja muu säärane on samuti küllaltki hall ala. Paranemise märke seal kahjuks näha ei ole olnud. Isegi visuaalidesse ei ole pandud laenuprotseduuri ja allakirjutamise protsessi, sellest on äärmiselt kahju.
Mul on Bondorasse usku mõnel põhjusel:
1) nõukogu liikmed ei tundu olema suvalised tuhajuhanid, kes random startupiga oma resümeed rikkuda sooviks
2) OÜ'st on mindud jõuliselt AS'i vormi peale
3) Kolmanda P2P saidina saadi Inglismaa FCA litsents sotsiaalpanganduses. Seal on omad kriteeriumid, mida tuleb täita ning mida ka loodetavasti perioodiliselt kontrollitakse.
MIs puutub foorumis mölisemisse või investeerimise lõpetamisse, siis esimest püüavad paljud investorid teha. Iga nädal keegi avastab, et tehakse liiga ja kiidab takka, et nüüd ta viib oma raha välja. Ma ei ole veel aru saanud, et miks selline teadvustamine vajalik on. Teise puhul on täna juba näha, et kui korraga on üleval 50-80 taotlust, siis nad ei tule lihtsalt täis. Huvi nende vastu puudub, mistõttu Bondora peab otsustavaid samme ette võtma. Iga investori isiklike huvide eest seista ei ole võimalik.
Omarahast rääkides, siis tuleb öelda, et üritasin nendega saada intervjuu teemal jutule (Pärteliga olen intervjuu teinud ja see on hea otsimise korral veebis loetav). Paraku ebaõnnestusin, sest nende poolne huvi puudus. Õigemini huvi oli, aga asi lihtsalt soikus, võib-olla oli asi minus, et pakkusin välja ebasobiva intervjuu vormi. Portaalina on neil kõvasti veel arenemisruumi just ütlemiste ja oleku poolelt.
Miks mulle meeldib otselaenamine? Seetõttu, et seal on võimalik päris hästi hajutada ning alustamiseks ei pea summad suured olema. Seetõttu on ka huvi antud valdkonna kohta suurem (ei ole Bondoraga mitte kuidagi seotud).
PeaLiku mõtetele pakuksin oma vaatenurka:
1) Tarkvaraarendus läks vett vedama ning sealt tõmmati fookus ära. Ühe mehega arendustegevust väga palju ei tee. Seega softifirmast rääkida oleks võib-olla üleliigne.
Paberil on põhitegevus viimastel aastatel olnud kasumis, reaalselt ollakse arengujärgus ning kahjum on hetkel ilmselge. Kui täna laienemist ei oleks, siis jääks kogu portaali areng tõenäoliselt toppama.
Nõustun läbipaistvuse osas - ka veel praegu on Bondoral paberite järgi ilmselt paar töötajat ning HR käib mõne teise ettevõtte alt. Eks nüüd juuni lõpus selgub kui majandusaasta aruanne väljas peab olema.
Laenude ülestulemine, järjekorrasüsteem ja muu säärane on samuti küllaltki hall ala. Paranemise märke seal kahjuks näha ei ole olnud. Isegi visuaalidesse ei ole pandud laenuprotseduuri ja allakirjutamise protsessi, sellest on äärmiselt kahju.
Mul on Bondorasse usku mõnel põhjusel:
1) nõukogu liikmed ei tundu olema suvalised tuhajuhanid, kes random startupiga oma resümeed rikkuda sooviks
2) OÜ'st on mindud jõuliselt AS'i vormi peale
3) Kolmanda P2P saidina saadi Inglismaa FCA litsents sotsiaalpanganduses. Seal on omad kriteeriumid, mida tuleb täita ning mida ka loodetavasti perioodiliselt kontrollitakse.
MIs puutub foorumis mölisemisse või investeerimise lõpetamisse, siis esimest püüavad paljud investorid teha. Iga nädal keegi avastab, et tehakse liiga ja kiidab takka, et nüüd ta viib oma raha välja. Ma ei ole veel aru saanud, et miks selline teadvustamine vajalik on. Teise puhul on täna juba näha, et kui korraga on üleval 50-80 taotlust, siis nad ei tule lihtsalt täis. Huvi nende vastu puudub, mistõttu Bondora peab otsustavaid samme ette võtma. Iga investori isiklike huvide eest seista ei ole võimalik.
Omarahast rääkides, siis tuleb öelda, et üritasin nendega saada intervjuu teemal jutule (Pärteliga olen intervjuu teinud ja see on hea otsimise korral veebis loetav). Paraku ebaõnnestusin, sest nende poolne huvi puudus. Õigemini huvi oli, aga asi lihtsalt soikus, võib-olla oli asi minus, et pakkusin välja ebasobiva intervjuu vormi. Portaalina on neil kõvasti veel arenemisruumi just ütlemiste ja oleku poolelt.
Miks mulle meeldib otselaenamine? Seetõttu, et seal on võimalik päris hästi hajutada ning alustamiseks ei pea summad suured olema. Seetõttu on ka huvi antud valdkonna kohta suurem (ei ole Bondoraga mitte kuidagi seotud).
Bondora tundub olevat meeleheitel. Iga päev on hakatud spämmima suurepärastest kohe sulguvatest investeerimisvõimalustest. Paljud neist lõppevad edutult, sest ka teised investorid on lõpetanud investeerimise teisejärgulisse kraami, mis on jäetud retailile.
Välismaale, eriti Hispaaniasse, antud laenud on hulgi hapuks minemas. Eravestluses olla Bondora juhtkond ka tunnistanud, et neil praktiliselt puuduvad võimalused välismaal halbade laenudega tegelemiseks.
Välismaale, eriti Hispaaniasse, antud laenud on hulgi hapuks minemas. Eravestluses olla Bondora juhtkond ka tunnistanud, et neil praktiliselt puuduvad võimalused välismaal halbade laenudega tegelemiseks.
Samas mul autoomnatika annab viisakatesse Eesti A1000 laenudesse päris edukalt ja iga õhtu nopin käsitsi ka B+ laene mikrosummadega ja seni töötab kõik kenasti. Espanoladele, Suommidele ja Solavikkidele eriti palju ei laena.
Kui Bondora (IsePankuri) foorumid kunagi veel anonüümsele lugejale avalikud olid, siis kurdeti seal, et laenupakkujaid on palju, laenuvõtjaid väga vähe. Polnud kuhugi oma raha panna. Kas nüüd on vastupidi?