Kvaliteetne laenuvõtja on ettevõte, kellel on:
- võimekas ning usaldusväärne juhtkond
- stabiilsed ja tõendatavad rahavood
- aktiivne äritegevus vähemalt 2 aastat
- majandusaasta aruanded korrektselt esitatud
- hea krediidikäitumine (pole esinenud suuri maksehäireid)
- kindel ärimudel
siim
Kvaliteetne laenuvõtja on ettevõte, kellel on:
- võimekas ning usaldusväärne juhtkond
- stabiilsed ja tõendatavad rahavood
- aktiivne äritegevus vähemalt 2 aastat
- majandusaasta aruanded korrektselt esitatud
- hea krediidikäitumine (pole esinenud suuri maksehäireid)
- kindel ärimudel
mis krdi pärast peaks selline firma mingit sms laenu vötma?
TauriA,
minu jaoks ei kvalifitseeru kvaliteetseks laenuvõtjaks mitte keegi, kes:
a) soovib 1000EUR laenu tähtajaga 24+ kuud
b) eesmärk:rehvide ostuks/puhkusereisiks/korteriremondiks vms
c) samal taotlusel väidab enda igakuiste sissetulekute-väljaminekute vaheks >300EUR
See, kui palju pappi keskmisel P2P laenuvõtjal nende enda sõnade järgi igakuiselt üle jääb, on lihtsalt müstiline. Õigupoolest on müstiline, kuidas sellistel inimestel nii tihti juhtub "ootamatuid olukordi", kus kogu raha on läbi ja just siis tekib "ootamatu väljaminek", mida osatakse lahendada vaid suhteliselt pikaajalise (2+ aastat, sry!) tarbimislaenuga. Kohvipaksult väidan, et 95+% taotlejatest valetab oma tegelike tulude-kulude kohta. Teisiti ei ole lihtsalt võimalik seda põhjendada.
minu jaoks ei kvalifitseeru kvaliteetseks laenuvõtjaks mitte keegi, kes:
a) soovib 1000EUR laenu tähtajaga 24+ kuud
b) eesmärk:rehvide ostuks/puhkusereisiks/korteriremondiks vms
c) samal taotlusel väidab enda igakuiste sissetulekute-väljaminekute vaheks >300EUR
See, kui palju pappi keskmisel P2P laenuvõtjal nende enda sõnade järgi igakuiselt üle jääb, on lihtsalt müstiline. Õigupoolest on müstiline, kuidas sellistel inimestel nii tihti juhtub "ootamatuid olukordi", kus kogu raha on läbi ja just siis tekib "ootamatu väljaminek", mida osatakse lahendada vaid suhteliselt pikaajalise (2+ aastat, sry!) tarbimislaenuga. Kohvipaksult väidan, et 95+% taotlejatest valetab oma tegelike tulude-kulude kohta. Teisiti ei ole lihtsalt võimalik seda põhjendada.
pahuriksiim
Kvaliteetne laenuvõtja on ettevõte, kellel on:
- võimekas ning usaldusväärne juhtkond
- stabiilsed ja tõendatavad rahavood
- aktiivne äritegevus vähemalt 2 aastat
- majandusaasta aruanded korrektselt esitatud
- hea krediidikäitumine (pole esinenud suuri maksehäireid)
- kindel ärimudel
mis krdi pärast peaks selline firma mingit sms laenu vötma?
Tegemist pole SMS laenuga, vaid tavapärase finantseerimistegevusega. Paljudel ettevõtetel on vaja välist finantseeringut, et rahastada uusi tehinguid ja kasvu. Me hindame põhjalikult ja detailselt krediidiriski ning teeme kapitali saadavaks ettevõtetele, kellel see seni polnud.
Hetkel on pankadel laenamine keeruline, sest neil on sellega seonduvad suured kulud, mis tulenevad kapitali adekvaatsuse nõuetest ja suurest tööjõuintensiivsusest, mis teeb selle tegevuse vähe-tulusaks. Kusjuures need ettevõtted on enamikel juhtudel terved ja jätkusuutlikud ettevõtmised, aga neil puudb piisav tagatis.
Me hindame krediidiriski rahavoo põhiselt ning analüüsime äritegevust, mis tihtipeale annab täpsema hinnangu elujõulisuse kohta. Tagatis kaitseb ainult siis kui juhtub halvim. Selleks puhuks on meil juhatuse liikme käendus.
2korda2,
Bondora puhul tuleb konkreetselt võtta arvesse seda, et nende krediidiskoor (A1000 .. C600) peegeldab vaid kahte elementi: rahavoog ja senine kohustuste katmise võimekus. Mõlemad on päris kergesti manipuleeritavad, mistõttu tegu ei ole kindlasti suurepärase hindamismudeliga. Seega jah - mitte keegi ei anna garantiid, et inimesed ei valetaks oma tulude ja kulude kohta (kõige lihtsam näide on mitu pangakontot erinevates pankades). Õnneks on Bondora välja arendamas ca 20 kriteeriumile vastavat krediidihindamise mudelit, millega edaspidi toimetada.
Rahavoost rääkides, siis siin tuleb mõista, et tegelikult näitab ta tulude ja kohustuste vahet. S.t. kui inimese rahavoog on > 250€, siis on ta automaatselt A grupis (parimas grupis), kuid peame meeles pidama, et selle raha eest tuleb leib lauale osta, riie selga ning autosse ka kütust. Ehk tegu ei ole vabalt rahakotis oleva rahaga, vaid näitab, et inimene teenib piisavalt rohkem kui tema kohustuslikud kulud on (need kulud, mis tuleb kindlasti maksta, et maksehäiretesse ei satuks). Seega tihtipeale rahavooliselt on lihtsam võtta laenu ja tasuda iga kuu 40€ rehvide eest kui kohe paugust kõrvale panna 500€.
Ootamatu väljaminek >> võetakse kohustus >> pikaaegne tasumine
Tuleneb enamasti sellest, et madalam kuumakse on inimese loogika kohaselt parem. See, et ta lõpuks maksab rohkem ei määra.
pahurik,
Kas pangad annavad väike-ettevõtetele märkimisväärselt soodsamatel tingimustel laenu? Mis siin SMSiga seost?
* Disclaimer: Ma ei ole Bondora ega ühegi muu P2P platvormiga seotud.
Bondora puhul tuleb konkreetselt võtta arvesse seda, et nende krediidiskoor (A1000 .. C600) peegeldab vaid kahte elementi: rahavoog ja senine kohustuste katmise võimekus. Mõlemad on päris kergesti manipuleeritavad, mistõttu tegu ei ole kindlasti suurepärase hindamismudeliga. Seega jah - mitte keegi ei anna garantiid, et inimesed ei valetaks oma tulude ja kulude kohta (kõige lihtsam näide on mitu pangakontot erinevates pankades). Õnneks on Bondora välja arendamas ca 20 kriteeriumile vastavat krediidihindamise mudelit, millega edaspidi toimetada.
Rahavoost rääkides, siis siin tuleb mõista, et tegelikult näitab ta tulude ja kohustuste vahet. S.t. kui inimese rahavoog on > 250€, siis on ta automaatselt A grupis (parimas grupis), kuid peame meeles pidama, et selle raha eest tuleb leib lauale osta, riie selga ning autosse ka kütust. Ehk tegu ei ole vabalt rahakotis oleva rahaga, vaid näitab, et inimene teenib piisavalt rohkem kui tema kohustuslikud kulud on (need kulud, mis tuleb kindlasti maksta, et maksehäiretesse ei satuks). Seega tihtipeale rahavooliselt on lihtsam võtta laenu ja tasuda iga kuu 40€ rehvide eest kui kohe paugust kõrvale panna 500€.
Ootamatu väljaminek >> võetakse kohustus >> pikaaegne tasumine
Tuleneb enamasti sellest, et madalam kuumakse on inimese loogika kohaselt parem. See, et ta lõpuks maksab rohkem ei määra.
pahurik,
Kas pangad annavad väike-ettevõtetele märkimisväärselt soodsamatel tingimustel laenu? Mis siin SMSiga seost?
* Disclaimer: Ma ei ole Bondora ega ühegi muu P2P platvormiga seotud.
Tauri, sms on see seos, et sellist laenu vötab firma, mis pangast raha ei saa. Ma olen küll vaikeettevötja aga tarbimislaenu intresssiga ettevöttele laenu vötta, siis peab ikka mingi eriti hea äri olema. Mis puutub pankade laenutingimusi, siis selleks vöid pankade poole pöörduda, hetkel üle 5% maksta, siis peab ikka hädaolukord olema.
Logisin üle pika aja Bondorasse. Väike ülevaade "kvaliteetsest laenuturust" esimese 25 kuvatava laenutaotluse näitel:
1. "Laenude konsolideerimine" on põhjuseks 7 korral. Ühelgi ei ole intress alla 30%. Millised peavad veel olema olemasolevate laenude intressimäärad???
2. "Remont" on põhjuseks 8 korral. Kõik >30% määraga. Mõistlik?
3. "Muu tarbimine" on põhjuseks 8 korral. Ühel on intress 26% (hispaania, sissetulek 2100, olemasolevate laenude kuumakse 2163, Maksekäitumine: A???, taotletav summa: 6300-8400@60k), teised kõik 30+.
4. Siis veel "Reisimine" (34%) ja "Äri" (15%). Sellest "Ärist" ei ole taotluses sõnagi, ometi on 132 pakkumist laenule mahuga 4500-6000@60k intressilaega 15%.
1. "Laenude konsolideerimine" on põhjuseks 7 korral. Ühelgi ei ole intress alla 30%. Millised peavad veel olema olemasolevate laenude intressimäärad???
2. "Remont" on põhjuseks 8 korral. Kõik >30% määraga. Mõistlik?
3. "Muu tarbimine" on põhjuseks 8 korral. Ühel on intress 26% (hispaania, sissetulek 2100, olemasolevate laenude kuumakse 2163, Maksekäitumine: A???, taotletav summa: 6300-8400@60k), teised kõik 30+.
4. Siis veel "Reisimine" (34%) ja "Äri" (15%). Sellest "Ärist" ei ole taotluses sõnagi, ometi on 132 pakkumist laenule mahuga 4500-6000@60k intressilaega 15%.
Mina pole iialgi otsinud Bondorast kvaliteetseid laenajaid, need saavad oma asjad teiste vahenditega tehtud või jätavad uue auto ostmata või reisil käimata. Seal on inimesed, keda teised ei finantseeri ja laenusõltlased ja noh olgem ausad, majanduslike puuetega inimesed. Muidugi vahepeal said Bondora investorid sealt ise 6-8% laene, mida hoolikalt 28% edasi laenati- võis isegi töötada see süsteem, ise ei proovinud.
Mis ma tahan öelda: P2P investorite üks suur risk on asi, mis praegu on väga vajalik ja millega seadusandlus tegeleb, nimelt neid debiilikuid tuleb iseenda eest kaitsta nagu narkomaane, alkohoolikuid ja kasiinosõltlasi: rahasõltuvus on väga sarnane ja inimesed ei tee täiemõistuslike otsuseid rahanäljas. Minnakse investorite tootluste kallale, mis nii mõnedki portaalid mingi hetk sulgeda võib. Bondoora protsentide kallale küll ei minna veel, küll aga viivitusega maksvate tüüpide kõrvalnõuete ja lepingumuudatuste ja uute graafikute.
Mina loodan, et leitakse mingi lahendus, kus rahanarkaritele jäetakse nahk selga ja investoritele tootlus, millega tasub jätkata. Minul on enamuse ajast viivises laenud + pankrotis laenud = saadud tulu ja kui reinvesteeritud raha ja taastuvad pankrotid seda mingi aja peale ei paranda, siis lõpetan raha lisamise ja lasen asjal tsirkuleerida või hakkan välja noppima.
Mis ma tahan öelda: P2P investorite üks suur risk on asi, mis praegu on väga vajalik ja millega seadusandlus tegeleb, nimelt neid debiilikuid tuleb iseenda eest kaitsta nagu narkomaane, alkohoolikuid ja kasiinosõltlasi: rahasõltuvus on väga sarnane ja inimesed ei tee täiemõistuslike otsuseid rahanäljas. Minnakse investorite tootluste kallale, mis nii mõnedki portaalid mingi hetk sulgeda võib. Bondoora protsentide kallale küll ei minna veel, küll aga viivitusega maksvate tüüpide kõrvalnõuete ja lepingumuudatuste ja uute graafikute.
Mina loodan, et leitakse mingi lahendus, kus rahanarkaritele jäetakse nahk selga ja investoritele tootlus, millega tasub jätkata. Minul on enamuse ajast viivises laenud + pankrotis laenud = saadud tulu ja kui reinvesteeritud raha ja taastuvad pankrotid seda mingi aja peale ei paranda, siis lõpetan raha lisamise ja lasen asjal tsirkuleerida või hakkan välja noppima.
pahurik, mul on teada samas näide, kus hea maksevõimekusega väike-äriklient lükati panga poolt tagasi (laenusumma oli alla 10 000€ ja mõeldud investeerimiseks). Ehk ma ei ole kindel, et kõik ärikliendid tõesti saavad laenu, k.a. head ärikliendid. Eks see headus ole muidugi suhteline.
2korda2, intressimäärad on juba pikemat aega olnud fikseeritud ning vaid A 1000 grupp saaks oma intressimäära allapoole viia (alates 15%). Seega ei ole süüdi laenutaotleja, et platvorm on teinud sääraseid piiranguid. Iseasi küsimus on kas see on mõistlik ja loogiline - mina arvan, et ei ole ja olen varasemalt oma meelsust korra Bondorale ka näidanud. Mulle meeldis see olukord, kus laenutaotleja sai valida kas kiire ja kindel fikseeritud 28% või aeglasem turuhinna kujunemine, mis mõnelgi juhul viis intressi 15% kanti.
Minu jaoks ei ole oluline iga laenuvõtja individuaalne võimekus laenu hästi tasuda, vaid vaadata kogu portfelli tervikuna. See, et 7..9% on makseraskustes ja ei suuda tasuda ei tähenda, et ülejäänud 90% oleksid kehvad laenuvõtjad.
Lenzer, mul on olukord sama: punane (pankrotis) ja kollane (alla 60 päeva viivises) annavad kokku umbkaudu sama summa, mis saadud intress. Siin on aga see vahe, et kollaseid lepinguid saad järelturul maha müüa, sest need ei ole veel lepingud, mis kohtusse saadetakse. Seega oleks korrektne võrrelda punaseid + kollaseid * mingisugune konstant, näiteks 25% (ehk see allahindlus, millega saaks kollased kindlasti järelturul maha müüdud). Kui oled portfelli kahmanud välisriikide lepinguid, siis on mahamüük ilmselt keerukam.
2korda2, intressimäärad on juba pikemat aega olnud fikseeritud ning vaid A 1000 grupp saaks oma intressimäära allapoole viia (alates 15%). Seega ei ole süüdi laenutaotleja, et platvorm on teinud sääraseid piiranguid. Iseasi küsimus on kas see on mõistlik ja loogiline - mina arvan, et ei ole ja olen varasemalt oma meelsust korra Bondorale ka näidanud. Mulle meeldis see olukord, kus laenutaotleja sai valida kas kiire ja kindel fikseeritud 28% või aeglasem turuhinna kujunemine, mis mõnelgi juhul viis intressi 15% kanti.
Minu jaoks ei ole oluline iga laenuvõtja individuaalne võimekus laenu hästi tasuda, vaid vaadata kogu portfelli tervikuna. See, et 7..9% on makseraskustes ja ei suuda tasuda ei tähenda, et ülejäänud 90% oleksid kehvad laenuvõtjad.
Lenzer, mul on olukord sama: punane (pankrotis) ja kollane (alla 60 päeva viivises) annavad kokku umbkaudu sama summa, mis saadud intress. Siin on aga see vahe, et kollaseid lepinguid saad järelturul maha müüa, sest need ei ole veel lepingud, mis kohtusse saadetakse. Seega oleks korrektne võrrelda punaseid + kollaseid * mingisugune konstant, näiteks 25% (ehk see allahindlus, millega saaks kollased kindlasti järelturul maha müüdud). Kui oled portfelli kahmanud välisriikide lepinguid, siis on mahamüük ilmselt keerukam.
Lenzer, mul on olukord sama: punane (pankrotis) ja kollane (alla 60 päeva viivises) annavad kokku umbkaudu sama summa, mis saadud intress.
Kui suur Teie tootlus Bondoras on? Eelmist väidet vaadates, siis suhteliselt madal. Ootate tugevat kollaste ja punaste taastumist, mis tootluse ülesse viiks? Taastumine Eesti puhul tundub olevat OK, aga teiste riikide puhul allapoole igasugust arvestust (puudub korralik info taastumisest). Ise Eestist väljapoole raha ei laena, kuna tundub, et teistel turgudel on rohkem kaotada kui võita.
Viimasel ajal on hakanud huvi pakkuma vähem riskantsemad investeerimisvõimalused nt kinnisvara tagatisel P2P - Eestis ainus pakkuja veel EstateGuru, mujal maailmas suured tegija Assetz Capital, LendInvest jne.. .
Seal on muidugi tootlused väiksemad aga õnneks väiksem on ka risk. Olen nõus teenima vähem intressi kui tean milleks mu raha kasutatakse ja defaulti korral on suurem võimalus raha tagasi saada mingis ulatuses kui Bondora puhul.
Ma seda küll ohumärgiks ei pea, kui võetakse "reisilaenu" vm muud laenu. Inimesel võib ju olla korralik sissetulek ja kohusetunne. Tegu on lihtsalt "laenu ja shoppingu" sõlltlastega, kellel hakkavad kohe näpud sügelema, kui eelmine laen makstud ja minnakse uut "kerget" raha võtma. Ja ma arvan, et antud inimesi on eestis päris palju- tarbimislaenusõltlasi. Puuduseks olematu finantsharidus-haritus. Tehke lahti silmad lahti kui hästi elavad smslaenukontorid. Kui kõik oleks sulid ja scammarid oleks kontorid ammu suletud. Pigem on tekkinud kohusetundlikud püsikliendid-sõltlased(kasiinosõltlased?), kes seda äri üleval peavad.
Praegu läheb majandus ülesmäge ja need "sõltlased" suudavad püsimakseid maksta, aga huvitavaks läheb siis kui peaks mingi "pauk" turul toimuma. Kui palju on siis neid punaseid ja kollaseid laene...
Praegu läheb majandus ülesmäge ja need "sõltlased" suudavad püsimakseid maksta, aga huvitavaks läheb siis kui peaks mingi "pauk" turul toimuma. Kui palju on siis neid punaseid ja kollaseid laene...
Mr. Mooney, mul on tootlus 25% ja eks recoverduvad isegi mõned 60p laenud peale mingit aega (v.a. need kus laenaja on surnud, päris pankrotis, riigist lahkunud vmt). Investeerin ka ise peamiselt eesti laenudesse (välismaa katsetused on suur osa mu katkistest laenudest) ja kasumit loodan saada intresside pidevast reinvesteerimisest ise igakuiselt midagi lisades. Hetkel on 65% igakuistest maksetest intressid ja see osakaal kasvab iga kuuga. Kahjumisse saaksin jääda vaid siis, kui hetkel aktiivsetest laenudest pooled läheksid maha kandmisele, tegelikult läheb alla 10%. Kolme-nelja kuu intressid maksavad kõik praegused 60p laenud kinni tegelikult.
Mr. Mooney, lihtsuse mõttes ja üldistavalt räägitakse punasest ja kollasest ühte moodi, s.t. kui laen on kollane, siis Bondora arvutab kogu laenu põhiosa võlgu, samuti punastega. Protseduuriliselt on siin aga erinevus, sest kollane leping ei saa olla täies mahus võlas, vaid teatud kuumaksete summas, mis on maksetähtaja ületanud. Ehk kui Su portfell näitab punaseid 100€ eest ning kollaseid 100€ eest ning intresse oled saanud 200€, siis ongi raske mõista kuidas portfell midagi teeninud on (intress = x + kollane + punane antud kontekstis ehk vahe on null). Reaalselt on 100€ kollaseid võib-olla väärtustatud kui 10€ ning siit tuleb kasumi teenimise vahe välja (200= x+100+10).
Minu tootlus on täpselt seal vahemikus, kus enamikel: 20..25%. Võtan sisse vaid eesti lepinguid ning suures plaanis ootan, et turuolukord toob intressid alla.
Minu tootlus on täpselt seal vahemikus, kus enamikel: 20..25%. Võtan sisse vaid eesti lepinguid ning suures plaanis ootan, et turuolukord toob intressid alla.
privador
Tehke lahti silmad lahti kui hästi elavad smslaenukontorid. Kui kõik oleks sulid ja scammarid oleks kontorid ammu suletud. Pigem on tekkinud kohusetundlikud püsikliendid-sõltlased(kasiinosõltlased?), kes seda äri üleval peavad.
Tean ise üht 50-aastast invaliidsuspensionäri, kes maksab igakuiselt kogu oma pensioni eelmise kuu SMS-laenu katteks ning võtab seejärel kohe uue SMS-laenu, millest makstakse siis kommunaalid ja elatakse järgmise pensipäevani. Nii on ta talitanud juba mitmeid aastaid. Vahepeal, kui laekus suurem summa erakorralist tulu, ei kasutanud ta seda mitte rattalt maha hüppamiseks, vaid ostis hoopis uue teleka (no poes oli ju soodukas, eks ole). Ise on olukorraga nagu täitsa rahul.
Ainuke kamm tekkis siis, kui mingi infosüsteemi vahetuse pärast siin paar aastat tagasi pensionite väljamaksetel viivitus tekkis. See lõi nagu süsteemi täiega segi ja kui penss lõpuks kohale jõudis, olid mingid trahvid ja viivised summa nii suureks kasvatanud, et tagasimakseks enam ei jätkunud. Kuidagi suure sugukondliku draama saatel klatiti sugulaste abiga asi lõpuks ikkagi ära ja elu läks harjunud rööpasse tagasi.
Tean ka üht kolmekümnendates meesterahvast, kes peale mingi järjekordse järelmaksu lõppemist avastas, et tai-pohh - nüüd jääb ju lausa 20% palgast peale laenude/liisingute/krediitkaardiintresside/järlemaksude tasumist alles ning asus kibekähku otsima võimalust, kus kohast vabanenud palgaosa arvelt suurem nuts raha laenata. Seejuures näitas ta üles äärmist finantsteadlikkust intresside võrdlemise, lepingutasude ja laenukalkulaatorite kasutamise osas, aga kogu see teadlikkus rakendus eesmärgiga maksimeerida ühekordselt saadav laenusumma. :P
Kirjeldatud isend elas oma emaga koos - toit tasuta laual ja katus pea kohal. Elu nagu hernes.
Kirjeldatud isend elas oma emaga koos - toit tasuta laual ja katus pea kohal. Elu nagu hernes.
Nädal tagasi toimunud Euroopa suurima ühisrahastuse konverentsi LendIt Europe slaidid on kättesaadavad SIIT.
Mõne nädala jooksul peaksid ka vastavasisulised videod üles tulema. Kes aga huvi tunneb, siis siit Youtube kanalilt on kätte saadaval USA konverentsi videod.
Mõne nädala jooksul peaksid ka vastavasisulised videod üles tulema. Kes aga huvi tunneb, siis siit Youtube kanalilt on kätte saadaval USA konverentsi videod.
Tegime Investly blogis kokkuvõtte küsimustest, mis saime investoritega suheldes nii siin kui ka teistes foorumites http://investly.wordpress.com/2014/11/24/debt-collection-and-historical-default-rates/:
Andke teada, mis arvate või ehk jäi mõni küsimus ikka õhku.
We can see that the overdue rate has consistently been lower in case on companies throughout the credit cycle averaging around 2-4% during normal times with a peak of 8.5% during the deepest recession.
Andke teada, mis arvate või ehk jäi mõni küsimus ikka õhku.
Suured tänud jagamast oma numbreid. Loodan ise, et ei pea kollaste taastumisele lootma, et korraliku tootlust saada, aga praegu veel natukene vara järeldusi teha.
Need LendIt Europe slidid on päris huvitavad. See, et pangad üritavad P2P lending sitidega koostööd teha näitab juba, et sellel valdkonnal on potensiaali. Aga vaevalt ta lähiajal pankadele kandadele hakkab astuma, selleks on vaja suur töö ära teha regulatsioonide vallas eeskätt, et tõsta valdkonna usaldust - UK valitsus teeb tubli tööd! Jääme ootame Eriigi reageeringut, loodame et ei magata maha võimalust oma konkurentsivõimet tõsta ja mõni kopikas ka rahakotti pista.
Intressid tundub, et hakkavad vaikselt allapoole liikuma vaadates LendIt slide. Konkurents on päris kõvaks läinud juba, isegi Eestis.
Need LendIt Europe slidid on päris huvitavad. See, et pangad üritavad P2P lending sitidega koostööd teha näitab juba, et sellel valdkonnal on potensiaali. Aga vaevalt ta lähiajal pankadele kandadele hakkab astuma, selleks on vaja suur töö ära teha regulatsioonide vallas eeskätt, et tõsta valdkonna usaldust - UK valitsus teeb tubli tööd! Jääme ootame Eriigi reageeringut, loodame et ei magata maha võimalust oma konkurentsivõimet tõsta ja mõni kopikas ka rahakotti pista.
Intressid tundub, et hakkavad vaikselt allapoole liikuma vaadates LendIt slide. Konkurents on päris kõvaks läinud juba, isegi Eestis.
Tekkis mõte hakata kasutama investeerimiskonto süsteemi Bondoras investeeringute tegemiseks. Plaan oleks siis investeerimiskontolt kanda raha Bondorasse ja seda liigutust maksudeklaratsioonis mitte näidata. Hiljem kannan Bondorast loodetavasti suurema summa tagasi sisse ja siis sellelt maksan maksud.
On selline asi iseenesest lubatud või võin paari aastapärast oodata MTA-lt deklareerimata sissetuleku pärast kirja?
On selline asi iseenesest lubatud või võin paari aastapärast oodata MTA-lt deklareerimata sissetuleku pärast kirja?
w1bu
Tekkis mõte hakata kasutama investeerimiskonto süsteemi Bondoras investeeringute tegemiseks. Plaan oleks siis investeerimiskontolt kanda raha Bondorasse ja seda liigutust maksudeklaratsioonis mitte näidata. Hiljem kannan Bondorast loodetavasti suurema summa tagasi sisse ja siis sellelt maksan maksud.
On selline asi iseenesest lubatud või võin paari aastapärast oodata MTA-lt deklareerimata sissetuleku pärast kirja?
Ei ole lubatud, küsisin selle kohta paar aastat tagasi.