P2P Pangandus: Laenupõhine ühisrahastus

Kas keegi on Bondorale või Omarahale alternatiive ka vaadanud? Üks on https://investly.eu on suhteliselt uus ühisrahastus platvorm, kus eraisikud saavad Eesti ettevõtetele ärilaenu juhatuse liikme tagatisel anda. Nad olid ka ainsa Eesti juurtega ettevõttena Startup Wise Guys'i kiirendis ning tulid turule augustikuus ja on juba mõne tehingu teinud, esimene 15% intressiga.

Neil on hetkel üks laenutaotlus üleval https://investly.eu/000022/company/profile, mis annab samuti 15% tootlikkust.

Kirjutavad siin ka kuidas krediidiriski hindavad http://investly.wordpress.com/2014/11/13/how-does-investly-manage-the-risks/ Tundub, et on pisut turvalisem, sest esimene vastutaja on ettevõte ning teine on juhatuse liige. Seega üks aste turvalisust rohkem, kui võrrelda tarbijalaenudega.

Mis te platvormist arvate? Uued tuijad ja vähe pakkumisi veel, kuid kas tasub proovida?
Mina arvan, et kui inimese kõige esimeses postituses on link tundmatule tegijale ja juures küsimus, "mis teised arvavad", siis haiseb pea alati asi turundamise järele.
Tegelikult vahet pole kuidas siin uut toodet esitletakse. Siinne seltskond on piisavalt tark, et turundust või mitteturundust läbi hammustada ja selle asemel toote endaga tutvust teha. Kui toode on kehv, siis leitakse kiirelt, et on kehv toode ja asjaolud saavad ruttu selgeks. Vaatamata turundus-katsetele või lihtsalt informeerimisele. Kui on hea toode, siis kasutatakse ja jagatakse kogemusi.

Turundamine läheb peale ikka sellele kaadrile kes ühe korra vaarikaketoonide käest petta saanuna tormavad kohe rohelise kohvioa ekstrakti käest petta saama.
Kui miski vajab oksepostiga reklaamimist, siis see asi HAISEB.
Küsiti, mida arvame ja saiti nüüd ja tulevikus avamata andsin teada mida arvan. Peale iga uut lahendust tuleb lugematu arv copycate ja enamus neist kaob kiiresti. Mulle iseenesest meeldib, et turg küpseb aga selline labane pakkumine jäägu buduaari ja delfisse, siinne seltskond on sellest üle.
Koige suurem hirm on see et voik tulla selline p2ev kus sina nagu investor laheksid www.P2Pmisiganesplatform.domen ja naed selle: "404 Resource Not Found" voi "This page cannot be displayed".

Mis siis teha? Veebi ei ole, telefonid ei toota, jne.. Kes siis teie 30% aastas kogenenud summad maksab tagasi?
Eeldan, et 30 meur väljastatud laenusid Bondora näitel on piisav, et maandada portaali riski. Tuleb uus tegija, kes võtab need nõuded üles ning investorid maksavad mõned protsendid uue süsteemi loomise eest.
Kui kõik lepingud, maksegraafikud, laenujäägid, kontaktid, erikokkulepped, menetlusinfo ja muu protsessi toetav teave on kadunud või asub ettevõtte valduses, kellel puudub huvi seda üle anda, võivad need "mõned protsendid" päris mitmekohaliseks kujuneda. Lisaks massiliselt juriidilisi komplikatsioone nõudeõiguse üle võtmisel jms.
Kõik alglepingud on ka laenuandjatel olemas. Lisaks on laenuleping vormistatud otseselt laenuandja ja laenaja vahel. Antud hetkel tuleb siis portaalilt ainult kontaktandmed, mis on lepingus väljendatud laenulepingu numbrina. Ühesõnaga, detaile on siin kõvasti aga mu algse vastuse mõte oli see, et kogu raha ei ole kindlasti läinud.
Kõige tõenäolisem oleks ilmselt mõne keskkonnas tegutseva suurema investori poolt kogu supp üles osta/võtta, sest sedasi tuleb tõenäoliselt odavam, kui hakata ise ühekaupa neid pudinõudeid klapitama.
Keskkonnaga seotud riskid on 1 põhjus (peamine siiski kvaliteetsete laenajate puudumine), miks mina sinna panustama ei hakka. Vähemalt mitte 10EUR kaupa - sellist pudi pärast taga ajada on suhteliselt mõttetu.
Tavaliselt kui selline asi toimib siis ei ole juba neid" kellelt voib ju kysida., voi pigem EI ole juba seda (vara, raha, firmat,) mida voiks kysida :) Kogu raha andtud MOROKOSSe :) naiteks, tundmatu firmale :) /
asdfff
Kõik alglepingud on ka laenuandjatel olemas. Lisaks on laenuleping vormistatud otseselt laenuandja ja laenaja vahel.


Mul on kummaski portaalis tuhandetes lepinguid. No tõesti ei viitsi neid kõiki oma arvutisse ära seivida (kuigi turvalisuse kaalutlustel peaks). Kaldun arvama, et selliseid laisku võlausaldajaid nagu mina on teisigi.

Ning isegi kui oleksin lepingud alla laadinud ja ühel toredal päeval "404 Not Found" veebist vastu vaataks, poleks mul halli aimugi kes/millal/kui palju tagasi on maksnud. Aitaks ainult see, kui iga jumala päev ka kogu laekumiste info maha salvestada ja lepingutega siduda, aga no kuulge... Pealegi Omaraha portaalis pole makseinfo kokku viimine lepingutega võlausaldaja vaates vist vahetult üldse võimalik (vbla olen muidugi ise loll, et ei oska).

Ja lõpuks, isegi kui põhiosade/inresside/viiviste laekumiste info kuidagi ka õnnestuks kokku lüüa, jääks ikkagi veel küsimus, et mida ma sellega nüüd peale hakkan? Lepingutes kontaktinfot pole. Hakkan nimesid ja isikukoode googeldama ja e-maile saatma: "Kle, kas sina oled see Andres Tamm, kes mulle €4,78 sees on? Kui jah, siis pleki kontole see-ja-see."?
Jätkuks: ...ning oletagem, et see Andrus Tamm vastabki mulle, et "näe olen küll jah seesama, aga minu andmetel on võlgnevus ainult €2,36". Mida ma siis teha saan? Minu enda arvutisse seivitud laekumiste info mingiks tõendusmaterjaliks kohtus ei kvalifitseeru, kuivõrd puudub tagatis, et ma ise seda muutnud pole. Ja no dai pohh ma üldse hakkan nelja euri pärast kohtusse minema. Juba avalduse riigilõiv tuleb kordi suurem.
Minu algne postitus oli rohkem vastuseks kasutajale Plukash, kes viitas, et kõik on justkui kadunud. Kindlasti ei hakkaks ka mina neid juriidilise isikuna ükshaaval taga ajama kuid küll keegi need nõuded mingil kujul kokku kuhjab.
asdfff
kuid küll keegi need nõuded mingil kujul kokku kuhjab.


Võib arvata, et seda loodavad sel hetkel kõik võlausaldajad - äkki leidub mõni, kes hakkab kõigi huvides tasuta rahmeldama. ;)

Reaalsuses näeb asi ilmselt nii välja, et pankrotimenetluse ajaks läheb kogu portaalihalduri kola kontoritoolidest serveriteni pankrotihalduri kätte ja enne pankrotimenetluse lõppu ei saa sealt bitipoegagi kätte. Menetlus käib nagu ikka - selgub, et tegemist on ütlemata tõbiste tüüpidega, kelle haigestumised lausa hämmastaval kombel istungiaegadega kokku langevad, raamatupidamine ja alusdokumendid on kõik äkitselt kuskile "veeavariiga" kaduma läinud jne. Kaks-kolm aastat julgelt.

Kui peale seda õnnestub need õnnetud kõvakettad pankrotipesast üles osta, jääb veel lahti harutada, mis kuradit moodi need andmed seal seotud ja esitatud on ning selle baasil mingi hädapärane maksearvestussüsteem kokku pusida, koos kõigi kaasnevate IT kuludega. Jällegi pool aastat läinud ja nõuete aegumise tähtaeg juba koidab.

Ning lõpuks - isegi kui leidub võlausaldajate hulgas keegi, kes viitsib või kellel on piisavalt kaotada, et kogu see kadalipp läbi käia ja pankrotipesast portaalihalduri intellektuaalne omand üles osta, siis miks ta peaks teistele näärivana tegema?! Mina paneksin küll sellises olukorras ülejäänud võlausaldajad fakti ette, et nüüd on lugu nii, et kas loovutate oma nõuded 75% discountiga mulle või näete seda veeranditki sama palju kui oma kõrvu.
PeaLiK
asdfff
kuid küll keegi need nõuded mingil kujul kokku kuhjab.


Võib arvata, et seda loodavad sel hetkel kõik võlausaldajad - äkki leidub mõni, kes hakkab kõigi huvides tasuta rahmeldama. ;)

Reaalsuses näeb asi ilmselt nii välja, et pankrotimenetluse ajaks läheb kogu portaalihalduri kola kontoritoolidest serveriteni pankrotihalduri kätte ja enne pankrotimenetluse lõppu ei saa sealt bitipoegagi kätte. Menetlus käib nagu ikka - selgub, et tegemist on ütlemata tõbiste tüüpidega, kelle haigestumised lausa hämmastaval kombel istungiaegadega kokku langevad, raamatupidamine ja alusdokumendid on kõik äkitselt kuskile "veeavariiga" kaduma läinud jne. Kaks-kolm aastat julgelt.

Kui peale seda õnnestub need õnnetud kõvakettad pankrotipesast üles osta, jääb veel lahti harutada, mis kuradit moodi need andmed seal seotud ja esitatud on ning selle baasil mingi hädapärane maksearvestussüsteem kokku pusida, koos kõigi kaasnevate IT kuludega. Jällegi pool aastat läinud ja nõuete aegumise tähtaeg juba koidab.

Ning lõpuks - isegi kui leidub võlausaldajate hulgas keegi, kes viitsib või kellel on piisavalt kaotada, et kogu see kadalipp läbi käia ja pankrotipesast portaalihalduri intellektuaalne omand üles osta, siis miks ta peaks teistele näärivana tegema?! Mina paneksin küll sellises olukorras ülejäänud võlausaldajad fakti ette, et nüüd on lugu nii, et kas loovutate oma nõuded 75% discountiga mulle või näete seda veeranditki sama palju kui oma kõrvu.


Eks ausalt öeldes tundub Sinu stsenaarium oluliselt realistlikum kui naiivne lootus, et suurusega on portaalirisk minimaalne. Käitumine näitab ehk pisut rohkem riskitaju ning selle kohta võin öelda, et minu portfellis on Bondora osakaal nii 1% ringis.
PeaLiK
asdfff
kuid küll keegi need nõuded mingil kujul kokku kuhjab.


Võib arvata, et seda loodavad sel hetkel kõik võlausaldajad - äkki leidub mõni, kes hakkab kõigi huvides tasuta rahmeldama. ;)

Bondoral on praegu ainukesena Eesti P2P platvormidest FCA litsents, milles on sätestatud portaalipidaja kohustus omada plaani portaali maksejõuetuks muutumisel. Hetkel peaks olema kokkulepe Creditreformiga, kes Bondora pankrotistumise korral võtab lepingutega seotud tegemised üle. Ma jään vastuse võlgu kui suured saavad olema Creditreformi tasud sealjuures. Tahan viidata, et kui praegu on jäänud siin lõimes viimaste postitustega mulje, et kõik on vaid heale usule üles ehitatud, siis tegelikult päris nii see ei ole.

2korda2
Kõige tõenäolisem oleks ilmselt mõne keskkonnas tegutseva suurema investori poolt kogu supp üles osta/võtta, sest sedasi tuleb tõenäoliselt odavam, kui hakata ise ühekaupa neid pudinõudeid klapitama.
Keskkonnaga seotud riskid on 1 põhjus (peamine siiski kvaliteetsete laenajate puudumine), miks mina sinna panustama ei hakka. Vähemalt mitte 10EUR kaupa - sellist pudi pärast taga ajada on suhteliselt mõttetu.

Mida klassifitseerida kvaliteetseks laenuandjaks? Eesti Panga statistika kohaselt tähtajaks tasumata tarbimislaenude osakaal on kodumajapidamiste puhul 9,5%. Ma ei tea sellise arvutuse täpset metoodikat, kuid kui võtan enda portfelli ette (üle 600 laenuosa), siis minul on see näitaja tipuhetkel umbes 25% (1 või enam päeva võlas olevate lepingute jääkide summa / kogu portfelli jääkide summaga). Kuu jooksul toimub kõikumine 15-25% vahel. Pankrotistunud lepingute osa on 7% portfellist (EP statistika näitab 4,1%). Umbes aasta läheb aega, et keskmine pankrotistunud laen uuesti maksma hakkaks (kohtu abil) ning praegu tuleb ca 1-2% pankrotistunud lepingute jäägist igakuiselt tagasi (ning aastase perioodini on jõudnud vast 30% pankrotistunud lepingutest, ülejäänud on värskemad). Bondora statistika kohaselt on 2010-2011 laenud jõudnud ca 100% taastumiseni. Ehk et kui lõpuks 10% lepingutest tuleb nullise tootlusega tagasi ning ülejäänud teenivad 20%, siis kvaliteetse laenaja puudumise taha peitumine on pigem trendivärk.

Ise usun, et P2P investeeringud võiksid esialgu olla kuni 20% investori portfellist.
Rõõm on näha sisukat arutelu! Ei tahtnud teha sellest saladust, et esindan Investly't, kuid küsimus oli sellest hoolimata siiras. Kuna me arendame oma toodet ju klientidele, kes on ettevõtted ja investorid, siis ainus viis kuidas seda mõistlikult teha, on neilt küsida. Selleks see küsimus oligi, et siit foorumist saada aktiivsetelt investoritelt tagasisidet, mis teeks selle toote võibolla ka neile atraktiivsemaks tulevikus.

Näen, et on 3 suuremat küsimärki: platvormi enda risk?, krediidiriski hindamine? ja võla väljanõudmisprotsess?

1. Investly kui teenusepakkuja risk on piiratud. Laenuleping sõlmitakse otse ettevõtte ja investori vahel ning kui peaks juhtuma halvim, siis tagasimaksed toimuvad ka platvormist olenemate tulevikus edasi. Oleme selleks ka vastavad protsessid paika pannud.

2. Hindame hoolikalt krediidiriski, et minimeerida potentsiaalsed võla väljanõudmisjuhtumid. Selle kohta on ka pikem postitus meie blogis http://investly.wordpress.com/2014/11/13/how-does-investly-manage-the-risks/, kuid põhi tegurid on:
- ettevõtte finantsolukord ja krediidikäitumine
- juhtkonna võimekus ning ajalugu
- äritegevuse analüüs ja prognoos

Sellest lähtuvalt hindame iga laenutaotlust hoolikalt koostatud ja kaua arendatud statistilise mudeliga, mille on suhteliselt kõrge ennustustäpsus. Krediidiriski hindamise eesmärk on minimeerida halbade laenude hulk portfellis

Äritegevuse analüüsis lähtume sellest, kuidas antud sektoris ettevõtete finantsolukord üldiselt on, ning võrdeleme, kuidas vaatlusel olev taotlus sektori keskmisega suhestub. Osa harusid on riskantsemad kui teised, kuid see kompenseeritakse kõrgema intressiga.

3. On oluline märkida, et Investly laenud on tagatud ka garantiiga juhatuse liikme poolt, kelle taust ja võimekus on samamoodi kontrollitud. Seega on erinevalt tarbijakrediidist laen kaitstud kahetasemeliselt: 1. ettevõtte tasandil ettevõtte varadega, 2. juhatuse liige oma isikliku varaga.

Palju viiviseid ja maksehäireid suudetakse kõrvaldada aktiivse ja süstemaatiliste teavitustega ja suhtlustega, kuid kui ilmnevad märgid maksejõuetuse kohta, alustame investorite huvide kaitseks ka võla väljanõudmisprotsessi, kus esindame vaikimisi kõiki investoreid ise, et teha kogu protsess tõhusamaks ja lihtsamaks ka investorile.
Eriti ootaks tagasisidet sellel teemal, mida sooviksid investorid näha finantsnäitajate poolel.
Parandan enda eelmist postitust ja selles olevat lauset: "Mida klassifitseerida kvaliteetseks laenuandjaks?"

Pidi olema: Keda klassifitseerida kvaliteetseks laenuvõtjaks?