Ei ole vastupidi, lihtsalt ebakvaliteetsete laenajate jaoks avati väravad ja nüüd peab ise palju rohkem vaeva nägema, et terad sõkaldest eraldada. Minul leiavad kõik tagasimaksed ja igakuine pealepandud lisa alati uued laenajad.
ttrust
Kui Bondora (IsePankuri) foorumid kunagi veel anonüümsele lugejale avalikud olid, siis kurdeti seal, et laenupakkujaid on palju, laenuvõtjaid väga vähe. Polnud kuhugi oma raha panna. Kas nüüd on vastupidi?
Kvaliteetsete laenude osas on olukord sama. Rämpslaene vedeleb lademes.
Haldan ise ka IP algusaastatest portfelli. Tulevikus laekuvad intressid on kenasti bilanssi suurendanud, kuigi 2019.a. septembris laekuvad viimased maksed mingit kindlust ei tekita. Investeeringud on ainult max skooriga Eesti turule ning välistatud on SMS laenude refinantseerimised.
Isepakkuja ja järelmüügi tuleku järel peatasin 2013.a laenamise, kuna enam ei olnud võimalik üle 20% skooriga 1000 ühessegi pakkumisse siseneda. Loogikast ei ole enam aru saada võimalik.
2014 alguses hakkasin järelturult kokku ostma hea kvaliteediga laene, sain päris korraliku portfelli kokku ning olin nõus vahendajale kuni 5% maksma. Üsna rahul olin.
Nüüd juunis peatasin uuesti investeerimise uuesti, sest:
a) üle tähtaja võlgnevused tõusid vahepeal koguni üle 8% kuigi pean enda portfelli kvaliteeti väga heaks (portfelli tootlus 29%p.a.).
b) hüppeliselt on kasvanud isepankuri sisesed refinantseerimised - makstakse ennetähtaegselt eelmine laen tagasi, millega hakkama ei saadud. Seega puudub mul soov järelturult osta, kui müüja tahab saada 5% vahendustasu. Kuna voolavus suurenes sedavõrd suureks ei suutnud ma enam sama investeeringu summaga oma raha välja laenata.
c) planeeritud intressitulu ja tegeliku intressitulu erinevus on nii suur, et 29% tootlusest pole mõtet unistadagi. Intressimaksetega viivitatakse, seejärel makstakse tagasi ennetähtaegselt, Isepankur pikendab oma äranägemise järgi lepinguid. Seega reaalne tootlus jääb minu hinnangul kusagil 11 - 15% piiresse aastas.
Isepakkuja ja järelmüügi tuleku järel peatasin 2013.a laenamise, kuna enam ei olnud võimalik üle 20% skooriga 1000 ühessegi pakkumisse siseneda. Loogikast ei ole enam aru saada võimalik.
2014 alguses hakkasin järelturult kokku ostma hea kvaliteediga laene, sain päris korraliku portfelli kokku ning olin nõus vahendajale kuni 5% maksma. Üsna rahul olin.
Nüüd juunis peatasin uuesti investeerimise uuesti, sest:
a) üle tähtaja võlgnevused tõusid vahepeal koguni üle 8% kuigi pean enda portfelli kvaliteeti väga heaks (portfelli tootlus 29%p.a.).
b) hüppeliselt on kasvanud isepankuri sisesed refinantseerimised - makstakse ennetähtaegselt eelmine laen tagasi, millega hakkama ei saadud. Seega puudub mul soov järelturult osta, kui müüja tahab saada 5% vahendustasu. Kuna voolavus suurenes sedavõrd suureks ei suutnud ma enam sama investeeringu summaga oma raha välja laenata.
c) planeeritud intressitulu ja tegeliku intressitulu erinevus on nii suur, et 29% tootlusest pole mõtet unistadagi. Intressimaksetega viivitatakse, seejärel makstakse tagasi ennetähtaegselt, Isepankur pikendab oma äranägemise järgi lepinguid. Seega reaalne tootlus jääb minu hinnangul kusagil 11 - 15% piiresse aastas.
Täna on üsna keeruline investoril küsimuste korral vastuseid saada. Näiteks tekkis minul eilesaadetud lisatuvastuse vajaduse kohta küsimusi. Samuti oleks tore teada saada, kuidas ja kas ka tegelikult tegeletakse hapude laenudega (üle 60p viivises). Kas on ka reaalne lootus midagi tagasi saada? Bondora netilehelt on millegipärast kontaktnumbrid ja nimed kadunud. Krediidiinfost leitud tel nr on pidevalt hõivatud ja lastakse automaatvastaja meelast jutukest. Meilile tuleb automaatvastus, et vastame 3p jooksul. Samas spämmi meilitakse igapäevaselt. Kokkuvõttes ei tekita tekkinud olukord usaldust ja keeran vähemalt mõneks ajaks rahakraani kinni.
Lisatuvastuse puhul juhiksin tähelepanu sellele, et seda on vaja raha väljakandmisel portaalist. Seni kui sellist plaani pole, siis ei ole ka lisatuvastus vajalik.
Hapude laenudega tegeletakse, kuigi mitte võib-olla sellisel tempokusel kui keskmine investor sooviks. Bondoral on asjad selles mõttes paremad kui USA Prosperil ja Lending Clubil, kus väga vähe suudetakse taastada. 2010. aasta lepingute kohta on näiteks selline info, et ükski krediidigrupp ei ole enam miinuses. Kuna andmed kõikide laenulepingute kohta on vabalt kättesaadavad Bondora veebist, siis saab iga huviline just endale sobilikke andmeid (andmevahemikke) analüüsida.
Kontaktnumbrid on kadunud seetõttu, et sissetulevaid kõnesid oli kordades enam kui võimekust oli ja nad otsustasid minna e-posti lahendusele. Spämmi meilib enamasti paar-kolm inimest, kes on vastava kliendisuhtluse tarbeks palgatud. Foorumisse teateid jättes on suur tõenäosus saada vastus, kas siis Bondoralt või asjalikumatelt investoritelt. Samuti tasub liituda "Bondora Fellows" Facebooki grupiga.
Vahepealne vaikeseisak on kindlasti tarvilik ühisrahastuses investeerides teha. Aitab mõtteid korrastada ja strateegiaid üle vaadata.
Hapude laenudega tegeletakse, kuigi mitte võib-olla sellisel tempokusel kui keskmine investor sooviks. Bondoral on asjad selles mõttes paremad kui USA Prosperil ja Lending Clubil, kus väga vähe suudetakse taastada. 2010. aasta lepingute kohta on näiteks selline info, et ükski krediidigrupp ei ole enam miinuses. Kuna andmed kõikide laenulepingute kohta on vabalt kättesaadavad Bondora veebist, siis saab iga huviline just endale sobilikke andmeid (andmevahemikke) analüüsida.
Kontaktnumbrid on kadunud seetõttu, et sissetulevaid kõnesid oli kordades enam kui võimekust oli ja nad otsustasid minna e-posti lahendusele. Spämmi meilib enamasti paar-kolm inimest, kes on vastava kliendisuhtluse tarbeks palgatud. Foorumisse teateid jättes on suur tõenäosus saada vastus, kas siis Bondoralt või asjalikumatelt investoritelt. Samuti tasub liituda "Bondora Fellows" Facebooki grupiga.
Vahepealne vaikeseisak on kindlasti tarvilik ühisrahastuses investeerides teha. Aitab mõtteid korrastada ja strateegiaid üle vaadata.
Isiklikult tegin esimese P2P investeeringu pisut üle 4 aasta tagasi (2010. juuli). Hiljuti lõin iseseisvalt oma tootluse XIRR meetodil kokku ja sain maksueelseks annualiseeritud tootluseks nö pessimistliku stsenaariumi korral 23.2%.
See võib muidugi olla veidi optimistlik, kuna värsked investeeringud ei ole veel jõudnud hapuks minna, aga kui oletame, et praegustest korralikult maksvatest laenudest veel 10% lisaks hapuks läheks, siis näitab annualiseeritud tootluseks endiselt 20,13% ja 15% mahakirjutamise korral 18,48%.
Arvestades, et kasutan üldiselt investeerimiseks üsna passiivset strateegiat ehk investeerin läbi isePakkujate, siis tuleb tunnistada, et olen tulemusega täitsa rahul. Kui just keegi ei suuda veenvalt selgeks teha, et XIRR meetod sellisel kujul ei tööta (seletasin meetodi siin lahti).
Tauri poolt mainitud laenuandmetega faili muude analüüside tarbeks leiab koos legendiga siit:
https://www.bondora.ee/en/invest/statistics/data_export
Ise investeerin pigem sellistesse laenugruppidesse, kus default rate on siiani jäänud omajagu alla 10%, nii et selleks, et olemasolevatele viivises laenudele veel 15% jagu otsa tuleks, peaks midagi tunduvalt negatiivsemat juhtuma kui varem, mis ei ole muidugi kunagi välistatud (sõda Venemaaga?).
See võib muidugi olla veidi optimistlik, kuna värsked investeeringud ei ole veel jõudnud hapuks minna, aga kui oletame, et praegustest korralikult maksvatest laenudest veel 10% lisaks hapuks läheks, siis näitab annualiseeritud tootluseks endiselt 20,13% ja 15% mahakirjutamise korral 18,48%.
Arvestades, et kasutan üldiselt investeerimiseks üsna passiivset strateegiat ehk investeerin läbi isePakkujate, siis tuleb tunnistada, et olen tulemusega täitsa rahul. Kui just keegi ei suuda veenvalt selgeks teha, et XIRR meetod sellisel kujul ei tööta (seletasin meetodi siin lahti).
Tauri poolt mainitud laenuandmetega faili muude analüüside tarbeks leiab koos legendiga siit:
https://www.bondora.ee/en/invest/statistics/data_export
Ise investeerin pigem sellistesse laenugruppidesse, kus default rate on siiani jäänud omajagu alla 10%, nii et selleks, et olemasolevatele viivises laenudele veel 15% jagu otsa tuleks, peaks midagi tunduvalt negatiivsemat juhtuma kui varem, mis ei ole muidugi kunagi välistatud (sõda Venemaaga?).
Mina alustasin investeerimist Bondoras 2012. aasta lõpus. Tänase päeva seisuga on mul portfellis üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal 3,1% (vahepealse ajaga on jõudnud osad punased isegi tagasimakseid teha). Kokku on portfellis üle 1100 unikaalse laenulepingu ning keskmine väljaantud laenude intress on 30,42%. Bondora andmetel on annuliseeritud tootlus hetke seisuga 27,02%. Vastavalt RahaFoorumi väitele (http://rahafoorum.ee/) peaks see XIRR meetodil saadud tulemus ühtima Bondora arvutustega (ise ei ole üle arvutanud seda). Kui ma võrdlen antud tootlust oma portfellis olevate aktsiate tootlusega, siis paraku peab tunnistama, et laenamine on olnud tulusam.
Bondora hakkab vaikselt liikuma nn USA mudeli peale, kus ühisrahastus on sümbioosis pangaga. Praegune struktuur on selline, et laenutaotleja esitab Bondorale taotluse, kes siis kontrollib ja sobivuse korral paiskab taotluse turule. Sealt omakorda saavad investorid valida sobiliku laenu ja investeerida summa 5 - 500€ (või kuni 20% mahust) lepingu kohta. Pangaga koostöös saab olema nii, et pank teeb kontrolli, väljastab laenu ja müüb seejärel laenu P2P platvormil edasi.
Põhjendatult tekib küsimus, et kas a) pank on ühisrahastusplatvormi osa, kes peab kõik laenud turule pakkuma või b) pank on suvaline, kes saab valida omale meelepärased laenud välja ja ülejäänu paisata turule. Teistpidiselt aga kaob execution risk, s.t. iga laen, mis pakutakse investoritele, on juba kehtiv leping ning sealt peaks hakkama raha jooksma. Hetkeseis on selline, et kui klient oma Bondora kontolt raha välja ei võta, siis võib see seal seista teinekord kuid ning lõpuks jääb tulu teenimata ja kontol seisnud raha kantakse investoritele tagasi.
Igatahes on Crowdfunding Insideris huvitav usutlus Pärtel Tombergiga (Bondora CEO), kes paljastab, et uue aasta alguses võetakse ilmselt päris mitu turgu ette (strateegia ja laienemiskava on alles kinnitamata).
Olen ka Eesti keelse isikuintervjuu teinud Pärteliga mõned kuud tagasi. Hea õnne korral netist leitav.
Põhjendatult tekib küsimus, et kas a) pank on ühisrahastusplatvormi osa, kes peab kõik laenud turule pakkuma või b) pank on suvaline, kes saab valida omale meelepärased laenud välja ja ülejäänu paisata turule. Teistpidiselt aga kaob execution risk, s.t. iga laen, mis pakutakse investoritele, on juba kehtiv leping ning sealt peaks hakkama raha jooksma. Hetkeseis on selline, et kui klient oma Bondora kontolt raha välja ei võta, siis võib see seal seista teinekord kuid ning lõpuks jääb tulu teenimata ja kontol seisnud raha kantakse investoritele tagasi.
Igatahes on Crowdfunding Insideris huvitav usutlus Pärtel Tombergiga (Bondora CEO), kes paljastab, et uue aasta alguses võetakse ilmselt päris mitu turgu ette (strateegia ja laienemiskava on alles kinnitamata).
Olen ka Eesti keelse isikuintervjuu teinud Pärteliga mõned kuud tagasi. Hea õnne korral netist leitav.
Olen kuulnud siit ja sealt, et ka Omarahal on teatavaid rahvusvahelisi huvisid. Varsti kuuleme enamat :)
Omaraha on minu meelest seda oma foorumis ka väljendanud. Omaraha puhul aga olen selles mõttes ettevaatlikum, et nende puhul läheb viivislaen 90 päeva pealt sundmüüki (ca 60-70% makstakse põhiosa pealt). Ma ei ole hetkel kindel kuidas on kasumlikum toimetada, kas sundmüük ja saadud raha kohe ringlusesse või siis 3-4 aastat kannatamist ja lootust raha koos intresside ja viivistega tagasi saada.
MoneyZen on samuti rahvusvaheline (Soome + Eesti). Ainult Eestis läbi ei löö.
MoneyZen on samuti rahvusvaheline (Soome + Eesti). Ainult Eestis läbi ei löö.
Pakun, et asi ei ole Isepankuris enam automaatne seetõttu, et kusagil on institutsionaalne käsi vahel, kellele suunatakse magusamad palad.
Mis sa silmas pead?
Seda pidasingi silmas. Kui Bondoral on institutsionaalsed partnerid (kelle põhitegevus on finantseerimine) ja kellega on neil süsteem integreeritud ning pakkumismudel erineb ülejäänud investoritele pakutavast mudelist, siis peaks need avalikuks tegema.
Teiseks peaksid nad selgelt ümber tegema järelturu, kuna seal müümine on muutunud sisuliselt mõttetuks. Tegelikult peaks turg olema staatiline, mitte news-feed. Ehk siis müügis peaks olema laenud profiilide, krediidiklasside, kasutajate järgi. Praegu peab oma kuultused iga päev ära korjama ning uuesti panema, et nad oleks värsked.
Teiseks peaksid nad selgelt ümber tegema järelturu, kuna seal müümine on muutunud sisuliselt mõttetuks. Tegelikult peaks turg olema staatiline, mitte news-feed. Ehk siis müügis peaks olema laenud profiilide, krediidiklasside, kasutajate järgi. Praegu peab oma kuultused iga päev ära korjama ning uuesti panema, et nad oleks värsked.
Kui institutsionaalne käsi on vahel, siis selgelt nad peaks seda teavitama. Ja siis teeb juba eraisikust investor ise otsuse, kas ta tahab Bondoras raha hoida, kui saab teada , et "magus" kraam( a la Olga Sõtniku võlad) läheb Institutsioonile ja "ülejääk" visatakse massidele puremiseks
Samas kiusatus võib neil suur olla, kui keegi suur teeb pakkumise kvaliteedikraami ära korjata, makstes lisa% bondorale...
Samas kiusatus võib neil suur olla, kui keegi suur teeb pakkumise kvaliteedikraami ära korjata, makstes lisa% bondorale...
Olen ka ise viimasel ajal vaadanud, et kvaliteetset laenajat eriti ei ole ning isepakkujas raha välja ei lähe. Ka manuaalselt pole kellegile eriti anda, kui just ei soovi "sissetulek kinnitamata" laenajatega riskida. Välja laenatud raha sooviks ju ikka esmalt tagasi saada ja tore oleks ka mõistlik intress teenida. Hispaaniast pole päris mitu laenajat ligi poole aasta tagusele laenule ühtki tagasimakset teinud, sissetulek oli seejuures kinnitatud.
Mille järgi kvaliteeti hinnata? Kas pangaväljavõtte, mis tegelikult näitab minevikukulutusi, ent selle järgi ei saa eeldada tulevikukulutusi? Sama moodi e i tohi graafikuid silmitsedes eeldada minevikutooltuse järgi tulevikutootlust. Küllaga olnud neid laenuvõtjaid, kes tulevad oma puhta taustaga Bondorasse laenu võtma, saavad selle ja siis tõmmatakse hulganisti muid kohustusi kaela.
Ma olen viimastel kuudel andnud enamasti laenu Eesti Bondora+ lepingutele, mis minu meelest ei ole nii märkimisväärselt radioaktiivsemad, et neist peaks kindlasti mööda vaatama. Kollaseid (ehk viiviseid) on enam vähem samas suhtelisuses kui pangaväljavõttega kinnitatud lepingutel. Samas intress on neil lepingutel märkimisväärselt kõrgem.
Olen vältinud muid riike: Slovakkia ja Hispaania on suhteliselt radioaktiivsed, samuti Soome, ent selle vahega, et Soomes ei saa viiviseid nõuda.
Silmas tuleb pidada hooajalisust - sügisest kevadeni on laekumine nõrgem kui kevadest sügiseni (hooajatööde hooaeg?).
Ma olen viimastel kuudel andnud enamasti laenu Eesti Bondora+ lepingutele, mis minu meelest ei ole nii märkimisväärselt radioaktiivsemad, et neist peaks kindlasti mööda vaatama. Kollaseid (ehk viiviseid) on enam vähem samas suhtelisuses kui pangaväljavõttega kinnitatud lepingutel. Samas intress on neil lepingutel märkimisväärselt kõrgem.
Olen vältinud muid riike: Slovakkia ja Hispaania on suhteliselt radioaktiivsed, samuti Soome, ent selle vahega, et Soomes ei saa viiviseid nõuda.
Silmas tuleb pidada hooajalisust - sügisest kevadeni on laekumine nõrgem kui kevadest sügiseni (hooajatööde hooaeg?).
Loen seda teemat ja imestan, et on ikka inimestel viitsimist mingi 1000+ lepiinguga raha välja laenata. Tootlus 25-30% pole muidugi paha, aga varem vöi hiljem peab see halbade laenude osa suurenema, sest sisuliselt on siiski tegemist sellise klientuuriga, kes pangast raha ei saa. Intress 30% tänapäeval on ikka selline pool sms laen ja normaalse möistusega vöi rahanduslikult korras inimene sellist ei vöta. Aga tundub, et nõudlust ja pakkumist on ja sellised platformid on iseenesest väga tänuväärsed. Inimestel vedeleb pangakontodel suuri summasi pea olematu intressiga, aga paraku enamus niimoodi jebida ei oska vöi ei viitsi, nad oleksid 5% ka rahul, kui seda maksaks kindel finantsasutus.
Selleks ei pea olema viitsimist, et 1000+ lepingut omada. Automaatpakkuja teeb investeeringu investorile sobivatesse taotlustesse, Bondora tegeleb võlgade sissenõudmisega. Investoril sisuliselt ei ole väga midagi teha.
Soliidse makseajalooga laenuvõtja saab laenu taotleda alates 12% intressimäärast. 30% intressimäär eeldab, et inimene ei 'viitsi' rabeleda ja läheb lihtsama vastupanu teed ning esitab nõutust vähem dokumente. MoneyZenis on intressid märkimisväärselt madalamad ning rõhku pannakse just prime klientuurile, eks näis kuidas see neil õnnestub (intressid üle 20% naljalt ei lähe).
Pankade võrdluses ei ole praeguste ühisrahastusplatvormide teenused kuigivõrd palju kallimad (väikelaen vs ühisrahastuse pakutav tagatiseta tarbimislaen:
Swedbank 15-25%
SEB 13-22%
Bondora 12-40%
MoneyZen 12-20%
P2P platvormidel on stabiilsuse ja usaldusväärse partneri maineni muidugi veel pikk tee minna. Välja toodud 5% on täna reaalsus näiteks UK turul. USA puhul on 8-14% tootlus tavapärane.
Soliidse makseajalooga laenuvõtja saab laenu taotleda alates 12% intressimäärast. 30% intressimäär eeldab, et inimene ei 'viitsi' rabeleda ja läheb lihtsama vastupanu teed ning esitab nõutust vähem dokumente. MoneyZenis on intressid märkimisväärselt madalamad ning rõhku pannakse just prime klientuurile, eks näis kuidas see neil õnnestub (intressid üle 20% naljalt ei lähe).
Pankade võrdluses ei ole praeguste ühisrahastusplatvormide teenused kuigivõrd palju kallimad (väikelaen vs ühisrahastuse pakutav tagatiseta tarbimislaen:
Swedbank 15-25%
SEB 13-22%
Bondora 12-40%
MoneyZen 12-20%
P2P platvormidel on stabiilsuse ja usaldusväärse partneri maineni muidugi veel pikk tee minna. Välja toodud 5% on täna reaalsus näiteks UK turul. USA puhul on 8-14% tootlus tavapärane.
....rõhku pannakse just prime klientuurile....
Kas neid inimesi, kes pangast mingil põhjusel laenu ei saa ning on seetõttu valmis maksma kõrgemat intressi, nimetatakse nüüd niimoodi?
Antud hetkel on päris keeruline passiivselt kvaliteetse 1000+ osani jõuda, kuna isepakkujad lihtsalt ei saa kätte neid väheseid häid laene (EST laenud), mis tulevad. Selleks, et korralik portfell ehitada peab tööd tegema järelturul ja see on ajamahukas. Igasse sodisse ka ei taha oma raha panna.
Võib olla tõesti pole need bondora+ laenud nii radioaktiivsed aga bondora peaks ärgitama laenuvõtjaid rohkem dokumente esitama. See oleks kasulik kõigile - bondora saab rohkem laene välja anda (loe: rohkem teenustasusid), investorite raha ei seisaks kontol ja laenajad saavad madalama interssiga laenu. Bondora peaks midagi ette võtma selles osas. Hispaania, Slovakkia ja Soome turud pole ühel või teisel põhjusel lihtsalt atraktiivsed.
Eesti P2P lending on alles lapsekingades, nagu mujalgi maailmas, ning pole investorite täit usaldust veel võitnud. Kuigi kasvupotensiaali on küllaga lugedes "the UK alternative finance industry report'i" (http://www.nesta.org.uk/sites/default/files/understanding-alternative-finance-2014.pdf). Eks Eestis tekib ka juba neid platforme nagu seeni pärast vihma (MoneyZen, EstateGuru, Investly).
Võib olla tõesti pole need bondora+ laenud nii radioaktiivsed aga bondora peaks ärgitama laenuvõtjaid rohkem dokumente esitama. See oleks kasulik kõigile - bondora saab rohkem laene välja anda (loe: rohkem teenustasusid), investorite raha ei seisaks kontol ja laenajad saavad madalama interssiga laenu. Bondora peaks midagi ette võtma selles osas. Hispaania, Slovakkia ja Soome turud pole ühel või teisel põhjusel lihtsalt atraktiivsed.
Eesti P2P lending on alles lapsekingades, nagu mujalgi maailmas, ning pole investorite täit usaldust veel võitnud. Kuigi kasvupotensiaali on küllaga lugedes "the UK alternative finance industry report'i" (http://www.nesta.org.uk/sites/default/files/understanding-alternative-finance-2014.pdf). Eks Eestis tekib ka juba neid platforme nagu seeni pärast vihma (MoneyZen, EstateGuru, Investly).