mis te arvate kotist, mis oleks rohkem st nagu relvatraksid käivad triiksärgi peale...
riq, Sa kirjeldad ju Peeter Marvetit. :)
Seda, et milleks niipalju kolu korraga kaasas tassida? Näiteks läpakat? Miks sedalaadi mudru auto pagasis ei võiks vedeleda?
A milleks see läpakas hea on, kui ta koguaeg auto pagasis vedeleb?
märt arol ilmselt hea meel, et suutis sisuka teema püsti panna, 143 postitust on ikkagi kõvasti ole harju keskmise.
ise olen seljakoti pooldaja :)
ise olen seljakoti pooldaja :)
Vesti koha pealt: tuleb meelde, kuidas paar aastat tagasi olin Cannes'is messil (Marvetiga muide) ning seal esines ka mingi Nokia arendusjuht, kellel oli vesti sisse igasugu kraami integreeritud. Siis vaatasin ise ka, et ega Pets palju alla ei jää (kaalu poolest) oma GPS-ide, fotokaobjektiivide, adapterite jms kamaga:))
Tootmise kohaks sobiks muidu ideaalselt see Viljandimaa (oli vist?) ettevõte, kes meie "rahu"tagajatele relvarakmed õmblesid - rakmed pidid üle prahi olema:)
Tootmise kohaks sobiks muidu ideaalselt see Viljandimaa (oli vist?) ettevõte, kes meie "rahu"tagajatele relvarakmed õmblesid - rakmed pidid üle prahi olema:)
mulkGear [TM]
Siis jääb mulkidel lahendada veel ainult maailmatasemel brandingu küsimus ja asi ants. Mõne Eesti riigieelarve mahtu summaga peaks hakkama saama küll.
Eh...irw relvatraksidega tränivutlar. Ehh.. see oleks päris kenake vidin. Tegelt tuleb mulle ette küll, et ennemuiste mingid mustvee venkud olevat arbuuse kaenlas tassinud ja hiljem kasvas sellest välja komme rahakotte seal samas hoida. Põhjus -> käed on laiali nagu oksad ja mõnnas lõdvas asendis. Hmm, ise sain küll aru mis ma siia kirjutasin.
Hmm, ilmselt ikka ei saanud aru, minu meelest käib see komme ühe kaukaasia rahva kohta + vastavad anekdoodid :-)
Just
Märt Aro,
kas selle jutu, et Sind keskkoolis kiusati ning ahistati ning et sa pidid selle tõttu kooli vahetama, lasid sa ise lendu?
Või on see kõik tõsi?
kas selle jutu, et Sind keskkoolis kiusati ning ahistati ning et sa pidid selle tõttu kooli vahetama, lasid sa ise lendu?
Või on see kõik tõsi?
Ei oleks Märt mitte nii rohke tähelepanu osaliseks saanud, kui oleks end CV Onlines kirja pannud. Seega väga nutikas tegu oli tulla siia tööd otsima. Kauaks on vastajatel nimi meeles ja ehk ka se päeval, kui on vaja ettevõttesse meest, kes ennast heasti tunneb igas keskkonnas.... Laude, Märt!
loe ka antud teemas postitust: riq 09/07/03 22:55
huh, tänahommikul hommikutelevisioonis indigolapsed
no ema jaoks oma laps koige kallim, aga kui meie generastioon jouab 40 ikka, siis tulevad noored keeniused peale..
tegemist ei ole siis mitte yksikjuhtumitega, vaid enam-vähem koik lapsed peaksid varsti sellised olema.
p6rnikad sipelgapesas?
evolutsioon on karm värk!
huh, tänahommikul hommikutelevisioonis indigolapsed
no ema jaoks oma laps koige kallim, aga kui meie generastioon jouab 40 ikka, siis tulevad noored keeniused peale..
tegemist ei ole siis mitte yksikjuhtumitega, vaid enam-vähem koik lapsed peaksid varsti sellised olema.
p6rnikad sipelgapesas?
evolutsioon on karm värk!
hommiku TV-d kahjuks ei näinud, kuid teema jällegi huvitav :)
geniaalsuse avastamisega on tihtilugu see häda, et kui pole tegu "kergeltmõistetavate sümptomitega", võib potentsiaal ümbritseva keskkonna piiratuse tõttu varjuda ja halvel juhul isegi tekkida latentne inhibeeritus (varjatud pärssivus). Ühes artiklis kunagi tunti muret 180+ IQ mõõtmise üle - võib juhtuda, et testide koostajad ei suuda piisavalt kaugeleulatuvalt ülesandeid koostada, mistõttu võib tekkida üliandekate inimeste IQ järjestuses vimka.
Mis puutub noorte geeniuste pealetulekusse, siis isegi on üritatud USAs teha teste mis mõõdaksid laste loovuse muutumist ajas ja ennäe - 30 aastat hiljem on sama (60ndal ja 90ndal vist) valimi hulgas loovus kasvanud 5%. Võib ju olla nii, et see mis on täna andekus, on homme norm. Kuid geniaalsus või madalamal tasandil talendikus on ikkagi võrreldav käesoleva ajahetke baasiga - rääkides 17.sajandi hiidudest, siis valgustusajastu lihtrahva baasiga. Miskipärast tundub, et "looja staatus" on konstantne suurus, kuid vaielda võiks iseenesest selle üle, kas seda ajastubaasi tõusu annab kiirendada. Isegi sellesse vist eriti ei usuta. Usutakse aga mehhanismide võimalikkusesse, mis aitaks andekust paremini ära tunda ja vastavalt sellele muuta organisatsiooni- või ühiskonnakultuuri. Nii mõnedki vanemad virtuoosid kurdavad, et tavainimene lihtsalt ei taju ega suuda kasutada loovisiksuste potentsiaali.
Viimases Akadeemias oli palju juttu kvaalidest (3 artiklit), see peaks olema haakuv nende indigolastega (netis üht-teist ka).
geniaalsuse avastamisega on tihtilugu see häda, et kui pole tegu "kergeltmõistetavate sümptomitega", võib potentsiaal ümbritseva keskkonna piiratuse tõttu varjuda ja halvel juhul isegi tekkida latentne inhibeeritus (varjatud pärssivus). Ühes artiklis kunagi tunti muret 180+ IQ mõõtmise üle - võib juhtuda, et testide koostajad ei suuda piisavalt kaugeleulatuvalt ülesandeid koostada, mistõttu võib tekkida üliandekate inimeste IQ järjestuses vimka.
Mis puutub noorte geeniuste pealetulekusse, siis isegi on üritatud USAs teha teste mis mõõdaksid laste loovuse muutumist ajas ja ennäe - 30 aastat hiljem on sama (60ndal ja 90ndal vist) valimi hulgas loovus kasvanud 5%. Võib ju olla nii, et see mis on täna andekus, on homme norm. Kuid geniaalsus või madalamal tasandil talendikus on ikkagi võrreldav käesoleva ajahetke baasiga - rääkides 17.sajandi hiidudest, siis valgustusajastu lihtrahva baasiga. Miskipärast tundub, et "looja staatus" on konstantne suurus, kuid vaielda võiks iseenesest selle üle, kas seda ajastubaasi tõusu annab kiirendada. Isegi sellesse vist eriti ei usuta. Usutakse aga mehhanismide võimalikkusesse, mis aitaks andekust paremini ära tunda ja vastavalt sellele muuta organisatsiooni- või ühiskonnakultuuri. Nii mõnedki vanemad virtuoosid kurdavad, et tavainimene lihtsalt ei taju ega suuda kasutada loovisiksuste potentsiaali.
Viimases Akadeemias oli palju juttu kvaalidest (3 artiklit), see peaks olema haakuv nende indigolastega (netis üht-teist ka).
intelligentsust on min. 7 liiki - ruumiline, s6naline, liigutuste oma jne.
eri yhiskondades on eri intelligentsusel erinev olulisus - läänemaad hindavad abstraktset m6tlemist, aafrikas on ehk käte osavus olulisem :)
nii on abesiki,
m66detakse ju intelligentsi nii, et "kui paljud suudavad lahendada ylesandeid mida teised ei suuda". seega kui yhiskond areneb, sisi ka geeniuste v6imed peavad pidevalt kasvama,
on ju iq suhteliselt keskmisesse.
aga ega 100aastat tagasi keegi ka 6 aastaselt kooli läinud ning 10selt xboxi häkkinud..
organisatsioonide probleem on imho et organisatsioonid koosnevad inimestest,
kes ei suuda vahet teha tööl ja eraelul, st väga olulist rolli mängib ka inimeste suhtlemine ja omavahelised suhted mitte ainult "pyhendumine probleemidele"
eri yhiskondades on eri intelligentsusel erinev olulisus - läänemaad hindavad abstraktset m6tlemist, aafrikas on ehk käte osavus olulisem :)
nii on abesiki,
m66detakse ju intelligentsi nii, et "kui paljud suudavad lahendada ylesandeid mida teised ei suuda". seega kui yhiskond areneb, sisi ka geeniuste v6imed peavad pidevalt kasvama,
on ju iq suhteliselt keskmisesse.
aga ega 100aastat tagasi keegi ka 6 aastaselt kooli läinud ning 10selt xboxi häkkinud..
organisatsioonide probleem on imho et organisatsioonid koosnevad inimestest,
kes ei suuda vahet teha tööl ja eraelul, st väga olulist rolli mängib ka inimeste suhtlemine ja omavahelised suhted mitte ainult "pyhendumine probleemidele"
Kas Descartes või Leibniz ei suudaks täna midagi korda saata, vaevalt? Kas just sellisel tasandil, sest väljund oleneb keskkonna- ja kultuuritegeuritest samuti - samas võib olla arendaksid veelgi enam.
Lotman räägib mõistest semiosfäär (põhimõtteliselt Platoni-Aristotelese, Locke`i ja teistegi dualistide vaimumaailma edasiarendus), mille alla võib panna peaaegu kogu maailmas leiduva info, mis on inimeste valduses. Üksnes metafüüsilise tunnetusega on küsimus, kas ta sinna alla liigitub. Semiosfäär koosneb märkidest, kõikvõimalikest.
Sina oled tükk semiosfäärist, Peeter ja mina ka; kokku moodustavadki elavate ja surnute panused selle pallikese, mida iga järgnev põlvkond kasvatab - poleerib kiht-kihi haaval kogemuste, tundmuste ja mille iganes pagasit suuremaks. Kui väidad, et geeniuste osakaal kogu rahvastikust suureneb, kaob geniaalsuse mõiste, sest eriline ja saa kunagi olla enamus. Vastaval juhul muutuks norm erilisuseks ja erilisus massiks.
Geniaalsus on nn. suletud ringi mõiste - antud terminiga kirjeldatakse neid, kes on sadades kordades rohkem kasvatanud semiosfääri kui keskmine tegelane. Väidad, et see keskmine ajapikku tõuseb, tõesti, see on realistlik lähenemine, kuid kunagi ei saa olla suusatamises 30 võitjat korraga ehk "iga mees on oma ajastu geenius".
Loovus kui saavutus on paljude tegurite koostöö tulemus. Üks neist on arvatavalt keskkond kus viibid ehk semiosfääri hetkeolukord, mille väiksus seab ka geeniuse tegevusele piirid. Seetõttu ei saanud ka keskajal Nokiat püsti panna.
10-aastane on ilmselt võimekam kui 10000 aastat tagasi, kuid mitte geniaalsem. Mõisted on lihtsalt erinevad. Ja see kaasasündinud omaduste ja võimekuse paranemine toimub ikka väga tasapisi.
Lotman räägib mõistest semiosfäär (põhimõtteliselt Platoni-Aristotelese, Locke`i ja teistegi dualistide vaimumaailma edasiarendus), mille alla võib panna peaaegu kogu maailmas leiduva info, mis on inimeste valduses. Üksnes metafüüsilise tunnetusega on küsimus, kas ta sinna alla liigitub. Semiosfäär koosneb märkidest, kõikvõimalikest.
Sina oled tükk semiosfäärist, Peeter ja mina ka; kokku moodustavadki elavate ja surnute panused selle pallikese, mida iga järgnev põlvkond kasvatab - poleerib kiht-kihi haaval kogemuste, tundmuste ja mille iganes pagasit suuremaks. Kui väidad, et geeniuste osakaal kogu rahvastikust suureneb, kaob geniaalsuse mõiste, sest eriline ja saa kunagi olla enamus. Vastaval juhul muutuks norm erilisuseks ja erilisus massiks.
Geniaalsus on nn. suletud ringi mõiste - antud terminiga kirjeldatakse neid, kes on sadades kordades rohkem kasvatanud semiosfääri kui keskmine tegelane. Väidad, et see keskmine ajapikku tõuseb, tõesti, see on realistlik lähenemine, kuid kunagi ei saa olla suusatamises 30 võitjat korraga ehk "iga mees on oma ajastu geenius".
Loovus kui saavutus on paljude tegurite koostöö tulemus. Üks neist on arvatavalt keskkond kus viibid ehk semiosfääri hetkeolukord, mille väiksus seab ka geeniuse tegevusele piirid. Seetõttu ei saanud ka keskajal Nokiat püsti panna.
10-aastane on ilmselt võimekam kui 10000 aastat tagasi, kuid mitte geniaalsem. Mõisted on lihtsalt erinevad. Ja see kaasasündinud omaduste ja võimekuse paranemine toimub ikka väga tasapisi.
10-aastane on ilmselt võimekam kui 10000 aastat tagasi, kuid mitte geniaalsem. Mõisted on lihtsalt erinevad. Ja see kaasasündinud omaduste ja võimekuse paranemine toimub ikka väga tasapisi.
arvad?
ma väidaks et 100a tagasi oli enamus täiskasvanuid lollimad kui praegu 10 aastased.
neil oli elutarkust, puudus aga kirjaoskus jne. selleks et m6elda on vaja aga fakte mille p6hjalt m6elda. mida rohkem ja mitmekylgsem on inimese ymbrus, seda suurem on toore m6tetele.
seega imho, aren kiireneb eksponentsiaalselt.
k6ik need vanaaja filosoofid ei pruukinud olla oma ajastu tipp - miski ori v6is vabalt tulla lageale veelgi paremate ideedega. lihtslt, nende m6tted ei j6udnud meieni.
seega koik geeniused keda me teame, peavad olema kuidagi "mitte erilised" et nende geniaalsust tajutaks. muidu tunduks et tegu on hulluga voi keegi ei vitisiks kuulata.
oled naiteks moelnud, miks inimsed kuulavad suu ammul näit. rain lõhmust,
aga mitte alvar'it?
värk ikkagi selles et me ei saa öelda et too ja too on geniaalne, vaid et too ja too on j6udnud millegi geniaalseni. seega pole nii et yks tyyp on geniaalne ja tal ainult geniaalsed ideed, vaid need tyybid kellel palju geniaalseid ideid, ongi geeniused. tea kas 1 piisab.
keskmine iq pidevalt t6useb, aga samuti t6usevad n6udmised geenisutele.
samas on eestis 10 000 inimest lopetamata p6hikooliga!
geniaalne kurjategija?
teema läheb käest ära, minuarust koik väitlused j6uavad järelduseni:
see on nii keeruline, et täitsa savi mis tegelikult on, elame-näeme..
arvad?
ma väidaks et 100a tagasi oli enamus täiskasvanuid lollimad kui praegu 10 aastased.
neil oli elutarkust, puudus aga kirjaoskus jne. selleks et m6elda on vaja aga fakte mille p6hjalt m6elda. mida rohkem ja mitmekylgsem on inimese ymbrus, seda suurem on toore m6tetele.
seega imho, aren kiireneb eksponentsiaalselt.
k6ik need vanaaja filosoofid ei pruukinud olla oma ajastu tipp - miski ori v6is vabalt tulla lageale veelgi paremate ideedega. lihtslt, nende m6tted ei j6udnud meieni.
seega koik geeniused keda me teame, peavad olema kuidagi "mitte erilised" et nende geniaalsust tajutaks. muidu tunduks et tegu on hulluga voi keegi ei vitisiks kuulata.
oled naiteks moelnud, miks inimsed kuulavad suu ammul näit. rain lõhmust,
aga mitte alvar'it?
värk ikkagi selles et me ei saa öelda et too ja too on geniaalne, vaid et too ja too on j6udnud millegi geniaalseni. seega pole nii et yks tyyp on geniaalne ja tal ainult geniaalsed ideed, vaid need tyybid kellel palju geniaalseid ideid, ongi geeniused. tea kas 1 piisab.
keskmine iq pidevalt t6useb, aga samuti t6usevad n6udmised geenisutele.
samas on eestis 10 000 inimest lopetamata p6hikooliga!
geniaalne kurjategija?
teema läheb käest ära, minuarust koik väitlused j6uavad järelduseni:
see on nii keeruline, et täitsa savi mis tegelikult on, elame-näeme..
--- teema läheb käest ära, minuarust koik väitlused j6uavad järelduseni:
see on nii keeruline, et täitsa savi mis tegelikult on, elame-näeme..---
Ma julgeksin arvata, et meist kumbki ei otsi siit mingit erilist tõde või tulemust. Mina ajan taga inspireerivat partiid - teinekord jääb neist üles mõni huvitav mõttelend. Ja huvitavatel ideedel on omadus tulla kas või mõne aasta pärast uuesti esile, s.t. selle saab peaaegu alati ära kasutada.
---oled naiteks moelnud, miks inimsed kuulavad suu ammul näit. rain lõhmust,
aga mitte alvar'it?---
Lõhmuses on rohkem huvitavat nooti kui Alvaris (mis omadus huvitavatel mõtetel on? või nagu sina ütlesid, et rohkem paremaid mõtteid). Inimesed on lihtsalt hierarhias. Nii pealiskaudsel vaatlusel ei usu ma eriti, et Lõhmus suudaks selles hierarhias erilist hüpet enam teha - arvan, et vana on pooleldi pensil ja "ei otsi enam hullu teed". Nii pisitasa võib ta rikkust kasvatada ja edasi sõuda, aga minu kui pealtvaataja jaoks on see igav. Ja keda see kotibki.
Isiklikult minu jaoks on inimeste skaala umbes järgmine: tavalised inimesed madalamal tasandil ja loojad kõrgemal. Tavalised inimesed teevad karjääri liikudes alt üles, aga loojad tulevalt ülevalt alla - nn. paugutades, oma vaimu plahvatades. Nii loojad kui tavalised on omavahel samuti astmetes. Tavaliste alumises otsas nt. lihttöölised ja kõrgemal Neiveldi sugused tegijad. Loojad jagaksin omakorda: vabamõtlejad, kõrgemal intellektuaalid ja kõige ülemisel tipploojad, tippteadlased. Lõhmuse topiksin vabamõtlejate kasti, jättes arvestamata tema varandusliku seisu, sest meeles tuleb pidada, et mitte kõigi tegijate eesmärk pole raha.
Niisiis, Lõhmus on lihtsalt kõrgemal astmel. Samas kui kõrvutan Lõhmust ja Lotmani näiteks, on esimene tüki maad madalamal. Kõrgemal üks suvaline järejestus näiteks: Kostabi < Stradivari < Descartes. Iseküsimus on hetkeseis, teine potentsiaal. Kui õhkub madalamalt suuremat jõudu kui ülevalt, tõukaks hierarhia minema (alvaril vist hiigelmootorit taga pole). Aga seda jõudu silmata on vist paras kunsttükk.
Järjestus on ilmselt personaalne värk, aga paljudel ta lihtsalt suuremas osas ühtib. Võime tunda ära aga potentsiaali (intrigeerivate mõtete), võib olla üks korralik eelis.
see on nii keeruline, et täitsa savi mis tegelikult on, elame-näeme..---
Ma julgeksin arvata, et meist kumbki ei otsi siit mingit erilist tõde või tulemust. Mina ajan taga inspireerivat partiid - teinekord jääb neist üles mõni huvitav mõttelend. Ja huvitavatel ideedel on omadus tulla kas või mõne aasta pärast uuesti esile, s.t. selle saab peaaegu alati ära kasutada.
---oled naiteks moelnud, miks inimsed kuulavad suu ammul näit. rain lõhmust,
aga mitte alvar'it?---
Lõhmuses on rohkem huvitavat nooti kui Alvaris (mis omadus huvitavatel mõtetel on? või nagu sina ütlesid, et rohkem paremaid mõtteid). Inimesed on lihtsalt hierarhias. Nii pealiskaudsel vaatlusel ei usu ma eriti, et Lõhmus suudaks selles hierarhias erilist hüpet enam teha - arvan, et vana on pooleldi pensil ja "ei otsi enam hullu teed". Nii pisitasa võib ta rikkust kasvatada ja edasi sõuda, aga minu kui pealtvaataja jaoks on see igav. Ja keda see kotibki.
Isiklikult minu jaoks on inimeste skaala umbes järgmine: tavalised inimesed madalamal tasandil ja loojad kõrgemal. Tavalised inimesed teevad karjääri liikudes alt üles, aga loojad tulevalt ülevalt alla - nn. paugutades, oma vaimu plahvatades. Nii loojad kui tavalised on omavahel samuti astmetes. Tavaliste alumises otsas nt. lihttöölised ja kõrgemal Neiveldi sugused tegijad. Loojad jagaksin omakorda: vabamõtlejad, kõrgemal intellektuaalid ja kõige ülemisel tipploojad, tippteadlased. Lõhmuse topiksin vabamõtlejate kasti, jättes arvestamata tema varandusliku seisu, sest meeles tuleb pidada, et mitte kõigi tegijate eesmärk pole raha.
Niisiis, Lõhmus on lihtsalt kõrgemal astmel. Samas kui kõrvutan Lõhmust ja Lotmani näiteks, on esimene tüki maad madalamal. Kõrgemal üks suvaline järejestus näiteks: Kostabi < Stradivari < Descartes. Iseküsimus on hetkeseis, teine potentsiaal. Kui õhkub madalamalt suuremat jõudu kui ülevalt, tõukaks hierarhia minema (alvaril vist hiigelmootorit taga pole). Aga seda jõudu silmata on vist paras kunsttükk.
Järjestus on ilmselt personaalne värk, aga paljudel ta lihtsalt suuremas osas ühtib. Võime tunda ära aga potentsiaali (intrigeerivate mõtete), võib olla üks korralik eelis.
Ärge selle va geniaalsuse tähtsustamisega üle pingutage. Lotman on ju seletanud ära ka selle, et geniaalsus ei haaku reaalsusega. Geniaalsed ideed ei ole idee autori kaasajal/eluajal rakendatavad (st geniaalsed ideed ei anna leiba ja peavarju nende väljaütlejale), vaid nende uuenduslikkusest on aru saadud alles hiljem. Karmima variandi kohaselt peetakse geniaalseid ideid hullu omadeks. Esimesena pähetuleva näitena võiks tuua Leonardo da Vinci. Oma maalitehnikas suutis ta luua uue taseme, mis haakus senise kunstikontseptsiooniga ja arendas seda edasi (seega lihtsalt uuenduslik idee, millega arendas senieksisteerinut uue nurga all ja SEE toitis teda), kuid tema tänapäeva mõistes geniaalsed (loe: tänapäeval ideeliselt samad, kuid mõnevõrra teistsuguse tehnilise teostusega) tehnikaalased joonised/ideed (nt lennumasin jne) ei haakunud kaasajal mitte millegagi. Esmalt oli vaja õppida elektrit kasutama, leiutada sisepõlemismootor jne.
P.S. Ärge palun võrrelge tänapäeva ja mineviku-inimese intelligentsi. Kuigi a la 10 000 aastat tagasi ei osanud keegi filosoofilistel teemadel targutada, ei oska rõhuv enamus tänapäeva filosoofidest midagi asjalikku teha koti seemne ja kivikirvega. Meil ka ei ole vaja targutada nendel teemadel (areng on meile selleks lihtsalt võimaluse andnud), kuid söögi tootmisega kasvõi oma tarbeks me ise enam naljalt hakkama ei saaks. Ja kui me peaks igaüks ise endale kapsaid-kaale kasvatama, siis oleksime me õhtuks nii väsinud, et Lotmanist, Leibnitzist ja Euroopa Liidust oleks sügavalt savi.
P.S. Ärge palun võrrelge tänapäeva ja mineviku-inimese intelligentsi. Kuigi a la 10 000 aastat tagasi ei osanud keegi filosoofilistel teemadel targutada, ei oska rõhuv enamus tänapäeva filosoofidest midagi asjalikku teha koti seemne ja kivikirvega. Meil ka ei ole vaja targutada nendel teemadel (areng on meile selleks lihtsalt võimaluse andnud), kuid söögi tootmisega kasvõi oma tarbeks me ise enam naljalt hakkama ei saaks. Ja kui me peaks igaüks ise endale kapsaid-kaale kasvatama, siis oleksime me õhtuks nii väsinud, et Lotmanist, Leibnitzist ja Euroopa Liidust oleks sügavalt savi.
Barclay,
Lotmanil on geenius=hulluga ja meditsiinilises tähenduses hull=lolliga. Sealt jaotus: hull>tark>loll. Geniaalsest ideest saab tavaliselt mingi grupp inimesi kohe aru (Räägitakse ju, et Einsteini erirelatiivusest olevat aru saanud kohe kolm inimest, mille peale Einstein küsis, et kes see kolmas on). Mälu järgi Lotman ikka oletas, et iseenesest on võimalik selline juhus, kus geniaalsusele ei saada pihta, kuid praktikas pole see vist eriti levinud i guess. Vbla tead semiootikast rohkem, mina olen piirdunud ainult tema "Semiosfääri" ja "Kultuuri ja plahvatuse" sirvimisega.
Allveelaeva kuvandid da Vinci visandas, kuid need olid ikkagi poolikud - s.t. vajasid edasiarendust. Kuidas mõista asju, mis on poolikud? Miks nad ei haakunud kaasajal mitte millegagi - da Vinci elas sõdade keerises ja nt. allveelaeva visand tärkas Jileki järgi sellest, et keegi kindralihärra oli pöördunud oma paari probleemiga tema poole. Muidugi need on sellised pool müütilised lood. Vist isegi katsetati aga vajus põhja/ ei liikunud.
OK see tänapäeva ja 10 000 aasta taguse intelligentsuse võrdlemine on paras demagoogia, kuid ma ei saa aru miks peaksin mõistma kapsaid ja kaale kasvatada - mingi debiilne tööneeger peab selleks olema, et mainida mõnd mõttetarka? Teiseks, stilistiliselt ei viici siin küll keegi parandama hakata, et asi targutamisena ei tundu. See vaidlus-arutelu on niisama, ajurelax, mis toimub aju nõrga töömahu baasil. Väike mäng mõtetega.
Lotmanil on geenius=hulluga ja meditsiinilises tähenduses hull=lolliga. Sealt jaotus: hull>tark>loll. Geniaalsest ideest saab tavaliselt mingi grupp inimesi kohe aru (Räägitakse ju, et Einsteini erirelatiivusest olevat aru saanud kohe kolm inimest, mille peale Einstein küsis, et kes see kolmas on). Mälu järgi Lotman ikka oletas, et iseenesest on võimalik selline juhus, kus geniaalsusele ei saada pihta, kuid praktikas pole see vist eriti levinud i guess. Vbla tead semiootikast rohkem, mina olen piirdunud ainult tema "Semiosfääri" ja "Kultuuri ja plahvatuse" sirvimisega.
Allveelaeva kuvandid da Vinci visandas, kuid need olid ikkagi poolikud - s.t. vajasid edasiarendust. Kuidas mõista asju, mis on poolikud? Miks nad ei haakunud kaasajal mitte millegagi - da Vinci elas sõdade keerises ja nt. allveelaeva visand tärkas Jileki järgi sellest, et keegi kindralihärra oli pöördunud oma paari probleemiga tema poole. Muidugi need on sellised pool müütilised lood. Vist isegi katsetati aga vajus põhja/ ei liikunud.
OK see tänapäeva ja 10 000 aasta taguse intelligentsuse võrdlemine on paras demagoogia, kuid ma ei saa aru miks peaksin mõistma kapsaid ja kaale kasvatada - mingi debiilne tööneeger peab selleks olema, et mainida mõnd mõttetarka? Teiseks, stilistiliselt ei viici siin küll keegi parandama hakata, et asi targutamisena ei tundu. See vaidlus-arutelu on niisama, ajurelax, mis toimub aju nõrga töömahu baasil. Väike mäng mõtetega.