inimesel pole vaja ju osata enam mammuteid kyttida, puu otsas elada ega vilgukiviga tuld teha..
tulevikus on enivei nii, et toit ja peavari on koigile kättesadav nagu 6hk hetkel meile, st selle tootmine on nii odav et keegi ei viitsi omandi8suhtega jamada.
siis pole inimestekl t6esti enam muud mdiagi teha kui meie meest kuulata ning filosofeerida.
ja kui keskkond äki muuub, sureb inimsugu välja. m6nus evolutsioon!
täna on kuskilt kanalilt john nashi dokfilm, mees oli skiso ja manguteooria leidur.
on ysna loogiline, et selleks, et m6elda välja miskit uut, peab minema väljapoole tavamaailma m6ttelaadi. väljaspool normaalsust ongi hullus, voi geniaalsus. umbes nagu naist v6id kutsuda litsiks v6i printsessiks, inimene sama, suhtumine ja moniker erinev.
m6ned isikuomadused (ta on geniaalne, ta on tegija, ta on naljamees) tunduvad inimestele machomad kui m6ned teised (ta on loll, ta teeb suuga suure lina käega ei.., ta on miski eri nyri tyyp). ja m6ned inimesed pyyavad miskite segaste terminite taha peita oma rahuolematust v6i failuret elus, naiteks kogu see islamimaailma märtiks minemine - kui ei saa siin elus hakkama siis ole ometi mees ja tee 1 tegu. leida pohjust elamiseks on 10000 korda raskem kui leida pohjust suremiseks.
inimesed suhtlevad siiski s6nade/tegude kaudu ja kui geenius ei suuda end väljendada on ta suletud geenius, aga arvatavasti vähegi intelligentne tyyp lihtsalt ei viitsi idiootidele seletada miks on nii ja miks on naa - tal on oma närvidega parematki peale hakata. seega selleks et geeniusest kasu oleks peab ta teiste geeniuste keskel olema, muidu laheb enamus energiast mölale mitte m6tetele. machod moistavad teineteise m6tteid ilma s6nadetagi, siis kui ajuehitus sarnane on.
minuarust ongi see 1 telje kaks poolt -oled normaalne 6nnelik edukas/ebaedukas ja tasakaalus voi oled edukas/ebaedukas hull. molemal variandil on eelised ja puudused. aga elu on naidanud et korvalekalle normist on vajalik kyll arenguks, kuid pole elujouline. revolutsioon sööb oma lapsed. intelligents on suitsiidne. m6tlemine viib alati masenduseni, nagu töötamine väsimuseni :D
Kõik vaadake ette, et riq'ile seepi ja köit ei laenaks :).
to: abesiki
Maaharimise oskused ja teadmised pole absoluutselt ülearused. Kunagi omandan kindlalt vajalikud teadmised ja hakkan põllumeheks.
Kui seda rada mööda edasi minna, et miks ma seda või teist asja oskama pean, siis põhimõtteliselt ei ole vaja omandada mingeid teadmisi üleüldse. Nahuj nada näiteks kirjutada/trükkida/whatever osata? Või milleks seda paberite ühest virnast teise tõstmist, millega aina suurem osa meie ühiskonnast tegeleb? Võibolla on asi minu mõtlemises, mis on nii paar tuhat aastat ajast maha jäänud, aga mida sisulist teevad paperpusherid? See on natuke nagu filmi "Mustr" teema - see paperpusherite maailm on meie silmade ette tõmmatud, et peita meie eest tegelikkust. Igal juhul, põllumajandusega/loomakasvatusega tegelemine on way kõige coolim elukutse. Jällegi, ei pea silmas seda Daiwa skandaalis tegelikult süüdi oleva, põllumajandust kokku ostva "nimetu investeerimispankuri" moodi inimesi, vaid ikka hands-on mehi. Ja naisi ka loomulikult.
to: abesiki
Maaharimise oskused ja teadmised pole absoluutselt ülearused. Kunagi omandan kindlalt vajalikud teadmised ja hakkan põllumeheks.
Kui seda rada mööda edasi minna, et miks ma seda või teist asja oskama pean, siis põhimõtteliselt ei ole vaja omandada mingeid teadmisi üleüldse. Nahuj nada näiteks kirjutada/trükkida/whatever osata? Või milleks seda paberite ühest virnast teise tõstmist, millega aina suurem osa meie ühiskonnast tegeleb? Võibolla on asi minu mõtlemises, mis on nii paar tuhat aastat ajast maha jäänud, aga mida sisulist teevad paperpusherid? See on natuke nagu filmi "Mustr" teema - see paperpusherite maailm on meie silmade ette tõmmatud, et peita meie eest tegelikkust. Igal juhul, põllumajandusega/loomakasvatusega tegelemine on way kõige coolim elukutse. Jällegi, ei pea silmas seda Daiwa skandaalis tegelikult süüdi oleva, põllumajandust kokku ostva "nimetu investeerimispankuri" moodi inimesi, vaid ikka hands-on mehi. Ja naisi ka loomulikult.
Nu mulle meeldib tglt nädalavahetustel teinekord maal käia. Saab puid lõhkuda, võsa maha sügada ja isegi sõnnikut loopida, mõnikord kopra tammi lammutada. Aga seda teha päevast päeva, pole just eriti cool. Paperpusherite maailm pole samas päris üks vast, ilmselt on sealgi ajukääbareid (lugeda näiteks `üheülbalisi`) jalaga segada. Topin parem mõtte siis iroonilisse vabavärssi.
LABIDAGA MEES
per capita SKT ja Diderot
ei morjenda kübetki, mitte vähimatki
labidaga toorest ajujõudu.
Leibniz vaevalt, eksport pidupäeval;
soojendab kajavat skalbialust.
Populismi peegeldus ja viide lihtsusele,
mida enamat? – põrkub labidalt.
Võib-olla mälestus isiklik, vanast viinasõbrast,
kolmest kroonist, joovastavad mootorit.
Kuid Churchill vaevalt ajupuudulikkust tahtis.
LABIDAGA MEES
per capita SKT ja Diderot
ei morjenda kübetki, mitte vähimatki
labidaga toorest ajujõudu.
Leibniz vaevalt, eksport pidupäeval;
soojendab kajavat skalbialust.
Populismi peegeldus ja viide lihtsusele,
mida enamat? – põrkub labidalt.
Võib-olla mälestus isiklik, vanast viinasõbrast,
kolmest kroonist, joovastavad mootorit.
Kuid Churchill vaevalt ajupuudulikkust tahtis.
riq, peavari ei saa iial kättesaadavaks nagu õhk, vaid muutub üha suuremaks defitsiidiks. Inimesi sigib juure nigu küülikuid, aga Maakera on ikka sama suur. Hullem veel, kliima soojeneb ja meri tungib peale.
Vanal heal Inglismaal orjavad inimesed räpase uberiku eest panka terve sajandi, eluasemelaen pärandatakse vanaisalt pojapojale.
On tootmissisendid, mis iial ei odavne, maa näiteks. Seega pole ka ohtu, et inimkond külluseühiskonnas ära manduks.
Vanal heal Inglismaal orjavad inimesed räpase uberiku eest panka terve sajandi, eluasemelaen pärandatakse vanaisalt pojapojale.
On tootmissisendid, mis iial ei odavne, maa näiteks. Seega pole ka ohtu, et inimkond külluseühiskonnas ära manduks.
jah, ja Londoni koolidesse ei leitavat enam õpetajaid kuna sellise palgaga ei ole võimalik Londonis kinnisvara üürida ning 3 tundi tööle ja teine 3 tagasi pole samuti mõeldav.