Tegemist oli mail.ee spämmifiltriga ja kohtute poolt pakutava maksekäsu teenusega. See tundub olema riiklik inkassoteenus, kus pole isegi kehtivat lepingut vaja ette näidata. Sulid paistavad seda ära kasutama.
Pole siis vaja selliste asjadega tegeleda, kus on võimalus maksekäsk saada spämmi. Eelistage paberimajandust ikka palun.
Mis seos on “inkassol” ja “sulidel”? See maksekäsu kiirmenetlus on välja mõeldud, et tsiviilkohtult koormust maha saada. Keegi on sulle võlgu. Viskad papre letti, et näe, tasumata arve. Kohus vaatab, et on jah justkui tasumata. Lükkab kiirmentlusse, teavitab võlgnikku. Kui võlgnik reageerib ja esitab protesti, siis läheb tavalises tsiviilkorras. Kui võlgnik ei reageeri, siis tehakse määrus (või otsus) ja edasi võid asja täiturisse anda.
Parandage mind, juura alal pädevamad, aga IMHO nii see umbes käib. Kui seal oleks mingi “väga suur juriidiline auk” kus saaks “suva võltsitud paberiga” käia pappi sisse nillimas, siis oleks see ammu avastatud, ära kasutatud, suur kisa-kära tõusnud ja see auk kinni lapitud.
Ma ju rääkisin sulle, tegemist oli absoluutselt alusetu nõudega, ma polnud varem kuulnudki sellisest firmast. Kui ma nüüd poleks reageerinud 30 päeva jooksul sellele mailile, siis oleks see raha mult jõuga ära võetud.
Ma konsulteerisin ühe juristiga sel teemal ja see väitis, et kohtupraktika on selline, et kui saatja suudab tõestada, et mail on välja saadetud, siis loetakse mail ka kätte saaduks, pole vahet ka see läks spämmifiltrisse või kadus üldse ära. Igal juhul haige värk, sellised asjad peaks tähitud kirjaga käima.
Mul oli vaja 15a tagasi teha maksekäsu kiirmenetlus BREM vastu. See oli siis kui selle omanik oli meediastaar ja räägiti tema ajutistest raskustest ja halvast õnnest ja kuidas pahad äripartnerid tahavad teda pankrotti ajada…
Nõuti, et ma oleks vähemalt kuu aja jooksul aktiivselt tegelenud ise võla sissenõudmisega, sh lisaks emailile saatnud ka kirja jms ja ma suudaks seda ka tõestada.
Lõpuks tegin ametliku maksekäsu kiirmenetluse, vahetult enne jällegi kuu täissaamist tuli riigilt teade, et BREM teatas neile, et maksis ära ja juhtum on suletud. Raha jõudis kohale paar päeva hiljem, aga nad maksid vaid esialgse arve, aga mitte maksekäsuga seotud kulusid, sh isegi mitte riigilõivu. Kui kirjutasin ametnikele, siis nad soovitasid kohtusse pöörduda - et maksekäsu kiirmenetlus tõepoolest lõpeb esialgse arve tasumisega, mitte kogu nõude tasumisega!
Tollal kommenteeriti, et Eesti maksekäsu kiirmenetlus on vaid hea petturitele maksekäsu abil raha õngitsemiseks, aga mitte tegelike võlglaste korralekutsumiseks - nood saavad selle abil 4 kuud lisaks venitada.
IP bännitud serverite kirjad ei satu mitte spämmikasti vaid vastuvõttev server lükkab kirja kohe tagasi ja saatja server saab vastava teate.
Mulle tundub jälle arusaamatu kuidas mingi firma nagu Ostap Benderi AS Sarved @Sõrad, kellega mul pole iial tegemist olnud, kellelt ma pole midagi ostnud ega laenanud ega liisinud ega rentinud ja kellest ma pole kuulnudki, mingi maksekäsu saavad mulle nikerdada.
Kas seal peaks olema ikka mingi lepingu koopia, kus on näidatud kuidas ma selle kohustuse võtsin, lepingu sisu, minu isikukood, minu allkiri või digiallkiri, kuupäev, pangaülekande rekvisiidid kuidas minu või selle firma raha liikus jms ?
Muidugi Eesti elu ongi nii absurdne, et siin on kõik võimalik.
Nagu minu kunagine füüsikaõpetaja, hiigelsuur hallipäine mees armastas öelda : meil on kõik võimalik v.a. üks asi : kitsas kohas ei saa vihmavarju lahti teha .
Kuid see oli ENSV, nüüd peaks justkui teistsugune riigikord olema
Tegemist oli alltöövõtjaga, kelle siis ilmselt peatöövõtja üle lasi ja kes lootis minu käest oma raha kätte saada. Kusjuures minul ei olnud isegi aimu, et peatöövõtja alltöövõtjat kasutab. Õnneks sai leping peatöövõtjaga lõpetatud lisaga, kus oli sõnaselgelt kirjas, et leping on lõpetatud ja kummalgi poolel ei ole teise vastu mingeid nõudmisi.
No viisakas oleks ikka ära maksta see peenraha, praegu sa oled toote saanud ja peatöövõtja abil või vahendusel pettuse korraldanud. Edasipidi tasub neid peatöövõtjaid paremini valida vast. Seotud oled sa nii ehk naa selle peatöövõtja ärimudeliga.
No kaks korda keegi küll ühe töö eest maksma ei hakka. Kui juba üks kord on makstud
Kas maksekäsu puhul ei saa enam mitte edasi kohtusse minna? Sõltumata mis see tulemus oli.
Nii see on, asi läheb automaatselt edasi kohtusse, kui kostja ei nõustu maksekäsuga ja hageja ei väljenda sõnaselgelt soovi nõudest loobuda. Antud juhul see kohtusse ei läinud.
See arutelu on siin nüüd pikalt käinud vales lõimes, nii et ma kordan igaks juhuks üle, et antud asi ei ole kuidagi Omnivaga seotud, tahtsin vaid tuua näite, et oma rahast võib ilma jääda mitte ainult petumeilile vastates, vaid ka õigele mailile mittevastates.
Võimalik vaid Eestis rubriik.
Omniva juht Mart Mägi lahkub ootamatult ametist Loe. Jälle üks riigiettevõte, mida juhitakse karile…
Seda artiklit on raske isegi kommenteerida:
“Mägi sõnul on 2021. aastal algatatud strateegiad ellu viidud, sealhulgas viidi klienditeenindus uuele tasemele, Kaunases avati suur logistikakeskus, renoveeriti postkontorid ja paigaldati uusi pakiautomaate. Ta lahkub, kuna on oma eesmärgid Omnivas täitnud ja soovib uusi väljakutseid.”
Ah et mingid kliendid jätkuvalt nurisevad? No kes kurat sellest peaks hoolima? Ei?
Miks riik seda firmat ikka omab? Selles äris pole mitte midagi strateegiliselt nii olulist, et riik peaks seda hoidma. Suur osa ärist on konkurentsile avatud, kapitalipaigutustga ei teenita kapitali hinda tagasi. Ainus ere sähvatus oli aastal, kui müüdi Maksekeskuse kontrollosalus, aga see polnud Eesti Posti põhiäri.
Sarnased universaalteenusekohustusega legacy postifirmad, mille põhiäri on täna postipakkide logistika, kauplevad Euroopas 4 - 5x EBITDA. Riik seda firmat Inpost sarnaseks edulooks ringi keerata ei oska. Börsiperspektiivi sellel äril ei ole. Müüks maha ja reinvesteeriks vahendid tõeliselt vajalikku infrastruktuuri või kaitsevõimesse?
Ilmselt sellepärast omabki, et vabal turul ei ole kedagi kes seda universaalset postiteenust osutaks. Praegu teeb Omniva seda kahjumiga, aga teeb ilmselt kuigivõrd efektiivselt. Kui UPT tuleks vabalt turult hankega sisse osta, oleks selle hind 3-4x suurem, kui üldse pakkujaid oleks.
Ja kui üldse pakkujaid ei ole, siis ühel hetkel ei olegi kedagi, kes sinna metsakülasse lehti viiks või kusagilt postkastidest kirju kokku korjaks.
Postiseaduse muudatus annaks Eesti Postile võimaluse hindu tõsta ja kasumit teenida. Postitariifid tõusevad jõhkralt. Vaevalt, et see kasumisse viib Loe
Ka saksa post tõstis alates 1. jaanuarist hindu:
sisemaine kiri 0,85 eur (uus hind 0,95 eur)-> meil praegu 1,30 eur (varsti 1,70 eur)
kiri välismaale 1,10 eur (uus hind 1,25 eur)-> meil praegu 2,60 eur (varsti 3,50 eur)
Saksa riigile kuulub DHL-ist mille alambränd Deutsche Post tänapäeval on, 17% ja free float on 80%. Saab nagu küll erafirma jooksutada postiteenust.
Veel erastatud postifirmasid: Royal Mail (UK), Japan Post, CTT Correios de Portugal.
Saksamaal on kirjakandja brutopalk ca 3 000 eur, meil natuke üle 1 000 euro.