Naftakarud, andke alla!

Uudis täna, et Angola lahkub OPECist.

Mul tekkis mõte, et millal veel on midagi sellist juhtunud. Wikipediast loen, et Qatar lahkus selleks, et keskenduda gaasile. Indoneesia lahkus, kuna oli saadud netoimportijaks, ja veel lahkus väike naftariik Ecuador.

Ühesõnaga, midagi sarnast kui Angola lahkumine pole neil varem juhtunud. Huvitav kas see ka räägib midagi tuleviku kohta...

Ja mida Angola Aafrika sõbrad nüüd mõtlevad, kui Angola hakkab tootma nii palju kui tahab...
Kogu OPECi alustala on "lojaalsus". Kui üks on "ebalojaalne" siis tekib kohe survet, et veel mõni võiks minna sama teed, ja lõpuks on "kogu lugu" sellisele organisatsioonile.
OPEC siseselt on ajaloos koguaeg mahtudega üksteisele ära tehtud, on ka need väiksed vennad pidevalt piirangu leevendusi saanud, et ega lõpuks palju muutugi. Saudide kogus ja piiramine ekspordil sõltub hooajaliselt, palju ise tarbitakse. Kuna Euroopa majandus suht pees, nõudlus väike, Hiina sama. Kui keegi libastuks, siis hind jätkab kindlasti sama trendi.
Brentnafta barreli hind (orienteeruvalt):
1. oktoober 2014: 69 EUR
1. oktoober 2024: 69 EUR

Jah, see hind hüppab ja kukub kiiresti, aga ikka märkimisväärne kui nõrgaks naftahind on saanud, hoolimata maailma arendusest, ja raha trükkimisest.
Võrdluseks siis ka kütuste hinnad meie kohalikes tanklates, näiteks bensiin E95:
- 1. dets 2014, liitri hind Nestes 1,124 EUR/l
- 31.okt 2024, liitri hind Nestes 1,569 EUR/l.
Ehk siis kuigi maailmaturul on brenti hind sama, mis 10 aastat tagasi, siis meie jaemüügis on liitrihind täna ~40% kallim. Eks mingi osa on ka USD/EUR kursil, aga enamuse sellest hinnakasvust annavad selle ajal jooksul lisandunud maksud.
Palju õnne meile kõigile selle puhul! :)
"Murzilka"
Võrdluseks siis ka kütuste hinnad meie kohalikes tanklates, näiteks bensiin E95:
- 1. dets 2014, liitri hind Nestes 1,124 EUR/l
- 31.okt 2024, liitri hind Nestes 1,569 EUR/l.
Ehk siis kuigi maailmaturul on brenti hind sama, mis 10 aastat tagasi, siis meie jaemüügis on liitrihind täna ~40% kallim. Eks mingi osa on ka USD/EUR kursil, aga enamuse sellest hinnakasvust annavad selle ajal jooksul lisandunud maksud.
Palju õnne meile kõigile selle puhul! :)


Kahjuks ta nii on jah, et mingid kübarad siin sõidavad neftiga ringi mille on oravad ära maksustanud :)
"Murzilka"
Võrdluseks siis ka kütuste hinnad meie kohalikes tanklates, näiteks bensiin E95:
- 1. dets 2014, liitri hind Nestes 1,124 EUR/l
- 31.okt 2024, liitri hind Nestes 1,569 EUR/l.
Ehk siis kuigi maailmaturul on brenti hind sama, mis 10 aastat tagasi, siis meie jaemüügis on liitrihind täna ~40% kallim. Eks mingi osa on ka USD/EUR kursil, aga enamuse sellest hinnakasvust annavad selle ajal jooksul lisandunud maksud.
Palju õnne meile kõigile selle puhul! :)

keskmine palk :
2024.a 2.kv = 2007 € (mediaan 1641 € , statistikaameti aruanne PA111)
2014.a 2.kv = 1023 € (statistikaameti aruanne PA011)

Mulle tundub et õnnitluste jagamiseks on põhjust küllaga, kuigi olen nõus, et vahepeal oli veel parem ning tegelikult me kõik tahaksime et ka täna oleks praegusest veel parem.
Murzilka
Mu näites on valuuta juba arvestadud, ehk eurodes olid brenthinnad samad 2014 ja 2014 aastal 1. oktoobril.

USD-hinnad:
https://www.marketwatch.com/investing/future/brn00?countryCode=UK
12345
Parandus: 2014 ja 2024

Tõsi, hinnahüpped on kiired ja suured, ehk võrdlemisperioodi valik mõjutab tulemust. Aga üldpilt ikka selline, ma arvan, et nafta pole läinud inflatsiooniga kaasa.
"stefan"
Brentnafta barreli hind (orienteeruvalt):
1. oktoober 2014: 69 EUR
1. oktoober 2024: 69 EUR

Jah, see hind hüppab ja kukub kiiresti, aga ikka märkimisväärne kui nõrgaks naftahind on saanud, hoolimata maailma arendusest, ja raha trükkimisest.


Kui nüüd võtta arvesse palju sai aastal 2014 endale lubada 69 euro eest siis täna oleks tollase raha eest saanud lubada endale 130 euri eest kaupa.

Järjekordne Trumpi võit ja puutini kaotus. 80ndad on tagasi.

2 Likes

Maailma toodang on ~103.6 miljonit barrelit päevas, 411 tuhat tõusu on tõesti meeletu töövõit.

Madalam hind on hea Ukraina sõja kontekstis ja ka odavama energiasisendina, aga põhiline “Trumpi võit” seisneb ikkagi tollisõdades ja sellest tingitud nõudluse vähenemine.

1 Like

Nafta valdkond läheb huvitavaks, U.S gaasi hind rallib ja ka India 2x tarneid U.S (200 pealt 400 barrelit per day tankerite info bronnidelt) nagu nad lubasid vähendada Venemaalt kütuse toomist, 21nov nendel aega asju koomale tõmmata.

Sai vaikselt Eqnr võetud peale tulemisi, tulemused miskit erilist ei olnud, kardetakse tuuliku teemat, mis sellest saab, pos oli, et aktsia soovituse muutus hinda ei mõjutanud (võimalik , tagasiost silub).

https://www.hellenicshippingnews.com/india-stares-at-crude-sourcing-challenge-after-us-sanctions-rosneft-lukoil/

Üks number ka siia, mis hakkab nõudlust tekitama
According to EQT, every 1 GW of data center power requires 0.15 Bcf/d in natural gas supply.

1 GW andmekeskuse jaoks vajatakse umbes 0.15 Bcf/d, mis võrdub
~4.25 miljoni m³ maagaasi päevas ehk u 45 GWh keemilist energiat päevas (umbes 1.9 GW sisendvõimsust).

Newyork tarbib 6GW päevas, töösse plaanitud 200GW eest andmekeskusi. -ebareaalne energia vajadus ja mis see maksaks päevas.

Samal ajal teatas Rahvusvaheline Energiagentuur (IEA), et ei oota enam nafta- ja gaasinõudluse haripunkti enne 2035. aastat, vaid prognoosib selle jätkuvat kasvu kuni 2050. aastani.
IEA stsenaariumi kohaselt kasvab naftanõudlus 105 miljoni barrelini päevas 2035. aastaks ning 113 miljoni barrelini päevas 2050. aastaks, lähtudes praegu kehtivatest regulatsioonidest. Võrdluseks oli ülemaailmne naftanõudlus 2024. aastal ligikaudu 100 miljonit barrelit päevas.

1 Like

See tarbimise kasv tuleb Indiast ja eks need AI toitmiseks ka gaasi asju vaja, et elekter olemas.
Nafta uudiseid on mugav ka siit vaadata, kuhu liigub Venemaa nafta, kus tarbimine suureneb, sama artikkel oli ennem ka siin, mis Äripäev ära tõlkinud
https://www.hellenicshippingnews.com/

Siin räägib Vare, et varsti läheb Venezuelas asjaks ehk siis maailma suurimate naftavarudega riik asub kapitalistlikule arenguteele.

1 Like