Pisike täpsustus: kasutan Firefoxi, mis kasutab sama mootorit, kuid millel ei ole maili ja uudistegruppide tuge juures. Kiire ja mõnus tõesti tavapäraste webilehtede vaatamiseks.
Maili lugemiseks kasutan eraldiseisvat Thunderbirdi.
Kõigi nende kohta saab infot http://www.mozilla.org alt.
Ardo
kasutan ka mozillat ,lhv menüüd ntx ei "hüppa lahti " :(
Aga peale viimast IE auku ei luba kodustel seda kasutada ,eks peab need IE 'le tehtud lehed kuidagi ära kannatama (ning neid on väga palju ).
Aga peale viimast IE auku ei luba kodustel seda kasutada ,eks peab need IE 'le tehtud lehed kuidagi ära kannatama (ning neid on väga palju ).
LHV menüüde probleem laheneb kohekohe .. st ca kuu aja jooksul :)
Ja tegelikult leiavad nii mõnedki IE turvaprobleemid lahenduse, kui igapäevaselt administratori õigustes windowsi kasutamisest loobuda (igasugu activex jama install keelatud, kuid ega see ka tihti ei aita).
Ja tegelikult leiavad nii mõnedki IE turvaprobleemid lahenduse, kui igapäevaselt administratori õigustes windowsi kasutamisest loobuda (igasugu activex jama install keelatud, kuid ega see ka tihti ei aita).
Mina kasutan ka firefoxi ja olen rahul. Et IE normaalselt tööle saada tuleb talle lisasi tõmmata (pop-up blockerid, activex keelaja) ja pidevalt spybot sd või ad-awarega ketrata. Firefoxiga võib tekkida siiski vahest probleeme, sest enamik saite on tehtud arvestades, et rohkem kui 90% inimesi kasutavad IE-d. Si....sti progetud lehe tunneb firefoxiga kohe ära.
Huvitav oli näha enda algatatud teemat 6 kuud hiljem. Vaatades praegu msft graafikut on nähe, et need "triple buyd" mida siin osad pakkusid olid alusetud, aktsia on praegu sama koha peal kus 6 kuud tagasi.
Linuxi suhtes olen ma samal arvamusel kui enne. See kõige kiiremini arenev op. süsteem maailmas hakkab üha olulisemat rolli IT alal mängima. Juba praegu on 25% serveritest linuxi peal ja teada-tuntud firmad nagu Mercedes_Benz, Google, Sony, IBM, Boeing, Merill Lynch, Oracle, Cisco Systems, AMD jne. jne. on võtnud kasutusele linuxi, et muuta oma tegevust kasumlikumaks.
Huvitav oli näha enda algatatud teemat 6 kuud hiljem. Vaatades praegu msft graafikut on nähe, et need "triple buyd" mida siin osad pakkusid olid alusetud, aktsia on praegu sama koha peal kus 6 kuud tagasi.
Linuxi suhtes olen ma samal arvamusel kui enne. See kõige kiiremini arenev op. süsteem maailmas hakkab üha olulisemat rolli IT alal mängima. Juba praegu on 25% serveritest linuxi peal ja teada-tuntud firmad nagu Mercedes_Benz, Google, Sony, IBM, Boeing, Merill Lynch, Oracle, Cisco Systems, AMD jne. jne. on võtnud kasutusele linuxi, et muuta oma tegevust kasumlikumaks.
usd,
kõige kiiremini arenev opsüsteem kipub ikka macosx olema, linux lihtsalt levib kiiresti ja kiiremini, aga ei arene eriti.
kõige kiiremini arenev opsüsteem kipub ikka macosx olema, linux lihtsalt levib kiiresti ja kiiremini, aga ei arene eriti.
priitp, äkki seletaksid veidi oma väidet. Ma arvan, et sa eksid. Mac Os X toodab Apple, kes üritab teha iga viimse kui detaili ise (nii tarkvara, kui raudvara). Elu on näidanud, et on raske olla ühtlaselt tipus igal alal, mistõttu on Apple toooted on nn. brändiarvutid ja ülehinnatud. Ma ise sain juhuslikult istuda paar kuud tagasi iMac G4 taha ja ütleks, et sama jõudlusega PC võib saada 2 korda odavamalt kätte.
hea meelega,
jõudlus jõudluseks, hind hinnaks - rääkisid ju *arenemisest* ja siin Linux tavaliselt jõuab aastaid hiljem (kui jõuab, hibernaadi tugi läpparitele näiteks) teiste opsüsteemide omadusteni. See ajahetk kogu aeg pikeneb, ehk näiteks osx läheb eest ära kiiremini kui linux järgi võtab. Lisaks sellele vajab moodne opsüsteem kõrgel tasemel integreeritust - erinevate juppide ja softide koos töötamist - kahjuks ei saa Linuxi vennad siin omavahel praktiliselt mitte mingi otsa suhtes kokkuleppele - luik, haug ja vähk. Või kuidas?
Priitp, millised OSX omadused on sellised, mida muudel op süsteemidel pole?
On ju OSX lihtsalt kena graafilise liidesega BSD põhine op süsteem.
Ja milles väljendub Linuxi mahajäämus? See üks näide pole veel veenev :)
Ardo
On ju OSX lihtsalt kena graafilise liidesega BSD põhine op süsteem.
Ja milles väljendub Linuxi mahajäämus? See üks näide pole veel veenev :)
Ardo
Linuxi integreeritus on väga hea. Proovisin ühte Linuxi distrubutsiooni Live-cdlt (cd plaadi pealt buutides, ilma kõvakettale instaleerimata) ja linux pani paika kõik seadmed, usb skanneri ja isegi ühe väga vana maatriksprinteri. Windows XP ei suutnud mul tööle panna isegi heli- ja graafikakaarti.
"Aastaid hiljem" on pigem lahmimine, sest mingi koodivea puhul tuleb linuxi puhul patch välja mõne tunniga, macos-i puhul osta endale versiooniuuendus.
"Aastaid hiljem" on pigem lahmimine, sest mingi koodivea puhul tuleb linuxi puhul patch välja mõne tunniga, macos-i puhul osta endale versiooniuuendus.
Lahe. M$'i bashimiselt on sujuvalt üle mindud Linuxi ja Maci vahelisele territoriaalsõjale:)
Enda arvamus - Linux saab olema OS valik No.1 tavakasutajate jaoks siiski alles siis kui sellel on a) valitsuse tugi (Linux kasutusele avalikus sektoris), b) erasektori tugi (vähemalt madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel minnakse üle kuluefektiivsele opsüsteemile ehk nt. Linuxile) ja c) GUI/UI on sellisel tasemel, et Matti Meikäläinen ei pea Linuxit kasutades arvutist rohkem teadma kui näiteks XP-d kasutades. Ja mina olen täheldanud väga tugevat edasiminekut kõigis kolmes punktis. Ainuke asi, mida tasub loota on see, et Longhorn liiga kiiresti valmis ei saaks:)
disklaimer - ei oma positsioone üheski eelnimetatud softidega tegelevas e/v-s.
Enda arvamus - Linux saab olema OS valik No.1 tavakasutajate jaoks siiski alles siis kui sellel on a) valitsuse tugi (Linux kasutusele avalikus sektoris), b) erasektori tugi (vähemalt madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel minnakse üle kuluefektiivsele opsüsteemile ehk nt. Linuxile) ja c) GUI/UI on sellisel tasemel, et Matti Meikäläinen ei pea Linuxit kasutades arvutist rohkem teadma kui näiteks XP-d kasutades. Ja mina olen täheldanud väga tugevat edasiminekut kõigis kolmes punktis. Ainuke asi, mida tasub loota on see, et Longhorn liiga kiiresti valmis ei saaks:)
disklaimer - ei oma positsioone üheski eelnimetatud softidega tegelevas e/v-s.
baah, nii nagu inimesed, kes pole linuxit regulaarselt kasutanud lahmivad teemal, paned Sa, usd, MacOS X suunal.
System Update toob turva- ja muid patche koju sama tempokalt kui sinu lemmik linuxi-distributsiooni patchmanager või Windowsi System Update.
ja jutt sellest, et linuxi patchiderohkus on hea asi, on samuti kahtepidi vaadatav: äriettevõtted-tarkvaraarendajad, kellel on oma toote tsentraliseeritud testimine, leiavad oluliselt rohkem vigu release-eelselt, kui globaalselt hajutatud open-source community.
Rutiinne testimine on nii nüri töö, et seda lihtsalt ei tee keegi ilma rahata, seda on oma suurima puuduse/ohuna tunnistanud ka paljud open source liikumise gurud.
sC,
katsub ususõdu vältida, omab Win-põhist TabletPC-d, iBooki ja mõnda linuxi serverit.
System Update toob turva- ja muid patche koju sama tempokalt kui sinu lemmik linuxi-distributsiooni patchmanager või Windowsi System Update.
ja jutt sellest, et linuxi patchiderohkus on hea asi, on samuti kahtepidi vaadatav: äriettevõtted-tarkvaraarendajad, kellel on oma toote tsentraliseeritud testimine, leiavad oluliselt rohkem vigu release-eelselt, kui globaalselt hajutatud open-source community.
Rutiinne testimine on nii nüri töö, et seda lihtsalt ei tee keegi ilma rahata, seda on oma suurima puuduse/ohuna tunnistanud ka paljud open source liikumise gurud.
sC,
katsub ususõdu vältida, omab Win-põhist TabletPC-d, iBooki ja mõnda linuxi serverit.
See vaidlus (Win vs. muud) on jah sama kaua kestnud kui Win-i dominants arvutiturul. Kunagi mängis Sculley kogu Apple edu pisipehmele ühe lepinguga maha ja pärast seda nägi Apple aastaid vaeva, et uuesti moraalseks liidriks tõusta (täna nad seda vaieldamatult OSX-iga on - tehnoloogia poolest on OSX Tiger vaieldamatult kõige moodsam OS turul).
Linuxi poolt võib tuua miljoneid argumente. Sama palju võib neid ka vastu tuua. Hetke seis on Microsoftil tõesti tugev, kuid kasvupotentsiaal on imho mõnevõrra piiratud. Toon põhjendusi:
Microsofti impeerium rajaneb tegelikult praegu kolmele kaheksajalale: Windows, IE ja Office. Nimetan neid kaheksajalgadeks mitte vaaladeks just seetõttu, et nad on ajanud kombitsad esmapilgul nähtamatutesse kohtadesse. IE puhul on probleem sellespetsiifiliselt kirjutud veebilehed. Office puhul on probleemiks niirakendused (Project, makrod, visio jms.) ning Windowsi puhul on probleem win32 API põhised tuhanded niirakendused, mida Linuxile ei tule nii pea. Kõik see kokku loob kindluse, mida vallutada on üsna keeruline.
Samas positiivne on see, et "fundamentaaltehnoloogiad" (TCP/IP, Ethernet, x86 jms.) on suudetud hoida suhteliselt pisipehmevabad. Kõik mis seal peal toimub on ajutise loomuga (nagu näitab ajalugu).
Tegelik Microsofti probleem on see, et kusagilt ei näi kasvu terendamas. XBox PS-st jagu ei saanud, telefoniturul ollakse väga nõrgad ja ainus viimase aja võit (PocetPC, mis kah pole lõplik võit) on tegelikult võit langeval turul. Viimase aja tendentsid suurtes riigiasutustes Liinuka suunas võivad Redmondi mehed üsna ärevaks teha. Kusjuures tendentsid pole mitte niivõrd hinnast kuivõrd toote kvaliteedist ja poliitikast tingitud. Ei taheta ühest tootjast sõltuv olla ja kardetakse pisipehme turvaprobleeme.
Minu nägemus on see, et praegu tegeletakse mõlemalt poolt strateegiliste positsioonide hõivamise ja kindlustamisega. Päris lahing algab 3-5 aasta pärast. Siis kui IBM tarnib valmis ja korralikku Liinukat nii nagu Sun ja HP-gi. Samas hakkab MS ilmselt jõnksutama litsentsihindadega, lastes lojaalsed (DELL) teistel madala hinnaga eest ära. Aga tänasest päevast seda perioodi ennustada on kuradi raske.
Julgen igatahes väita, et hetkel on Microsofti suurim vaenlane Microsoft ise, kes kasvu säilitamiseks on sunnitud litsentsi hindu tõstma, mis on pannud praegu Suure Kurja jaoks üsna ohtlikud veed voolama.. Põhinevad ju paljud Microsofti tegelaste boonused aktsiahinnal ning kui see langema hakkab järgneb ajude äravool ning suurenevad kulud personali hoidmiseks. samas on Bill minu meelest rohkem geenius organisatsiooni juhtimise kui millegi muu alal. Elame-näeme, kuid väga pikka investeeringut mina pisipehmesse täna ei teeks.
Linuxi poolt võib tuua miljoneid argumente. Sama palju võib neid ka vastu tuua. Hetke seis on Microsoftil tõesti tugev, kuid kasvupotentsiaal on imho mõnevõrra piiratud. Toon põhjendusi:
Microsofti impeerium rajaneb tegelikult praegu kolmele kaheksajalale: Windows, IE ja Office. Nimetan neid kaheksajalgadeks mitte vaaladeks just seetõttu, et nad on ajanud kombitsad esmapilgul nähtamatutesse kohtadesse. IE puhul on probleem sellespetsiifiliselt kirjutud veebilehed. Office puhul on probleemiks niirakendused (Project, makrod, visio jms.) ning Windowsi puhul on probleem win32 API põhised tuhanded niirakendused, mida Linuxile ei tule nii pea. Kõik see kokku loob kindluse, mida vallutada on üsna keeruline.
Samas positiivne on see, et "fundamentaaltehnoloogiad" (TCP/IP, Ethernet, x86 jms.) on suudetud hoida suhteliselt pisipehmevabad. Kõik mis seal peal toimub on ajutise loomuga (nagu näitab ajalugu).
Tegelik Microsofti probleem on see, et kusagilt ei näi kasvu terendamas. XBox PS-st jagu ei saanud, telefoniturul ollakse väga nõrgad ja ainus viimase aja võit (PocetPC, mis kah pole lõplik võit) on tegelikult võit langeval turul. Viimase aja tendentsid suurtes riigiasutustes Liinuka suunas võivad Redmondi mehed üsna ärevaks teha. Kusjuures tendentsid pole mitte niivõrd hinnast kuivõrd toote kvaliteedist ja poliitikast tingitud. Ei taheta ühest tootjast sõltuv olla ja kardetakse pisipehme turvaprobleeme.
Minu nägemus on see, et praegu tegeletakse mõlemalt poolt strateegiliste positsioonide hõivamise ja kindlustamisega. Päris lahing algab 3-5 aasta pärast. Siis kui IBM tarnib valmis ja korralikku Liinukat nii nagu Sun ja HP-gi. Samas hakkab MS ilmselt jõnksutama litsentsihindadega, lastes lojaalsed (DELL) teistel madala hinnaga eest ära. Aga tänasest päevast seda perioodi ennustada on kuradi raske.
Julgen igatahes väita, et hetkel on Microsofti suurim vaenlane Microsoft ise, kes kasvu säilitamiseks on sunnitud litsentsi hindu tõstma, mis on pannud praegu Suure Kurja jaoks üsna ohtlikud veed voolama.. Põhinevad ju paljud Microsofti tegelaste boonused aktsiahinnal ning kui see langema hakkab järgneb ajude äravool ning suurenevad kulud personali hoidmiseks. samas on Bill minu meelest rohkem geenius organisatsiooni juhtimise kui millegi muu alal. Elame-näeme, kuid väga pikka investeeringut mina pisipehmesse täna ei teeks.
Onu Bill algatab oma tuleva Longhorniga sõja ka Googlele, kulutades kõvasti raha parema otsingusüsteemi leiutamisel. Sellel puhul mängib kasutajaharjumus Google poolel, sest Google on võlunud inimesi oma kiiruse ja lihtsuse poolest.
MS päris tegus ärirakenduste turul, ostnud kokku erinevaid tooteid (lahmaka turgu) kus linuxile valik väga väike. Ja loomulikult eeldab see soft teiste MS toodete hankimist ehk oled nagu lõhkise küna ees.
Seikatsuga ususõdade poolest täiesti nõus. Hetkel ise mäkki ei kasuta vaid istun nii kodus kui tööl MS-i masina taga. Põhjus - mulle vajalikud niirakendused, mida mäkil isegi läbi VirtualPC korralikult tööle ei saa.
Mis puutub MacOSX-i tehnoloogilisse edusse, siis siin võib tuua terve hunniku igasuguseid akronüüme ja nimetusi (expose, Objective C, Rendezvous Filevault, Spotlight, Quartz Extreme jne., millede kinni püüdmine isegi pisipehmel aastaid aega võtab), kuid mitte ei tahaks ajada seda foorumit siin mingiks tehnoloogiajobaks. Fakt on see, et kopeerimine käib järgmist rada pidi: OSX > Win > Lin.
Mis puutub MacOSX-i tehnoloogilisse edusse, siis siin võib tuua terve hunniku igasuguseid akronüüme ja nimetusi (expose, Objective C, Rendezvous Filevault, Spotlight, Quartz Extreme jne., millede kinni püüdmine isegi pisipehmel aastaid aega võtab), kuid mitte ei tahaks ajada seda foorumit siin mingiks tehnoloogiajobaks. Fakt on see, et kopeerimine käib järgmist rada pidi: OSX > Win > Lin.
Aga kes sellisest järjestusest kõige enam kasu saab iPilot? LINUX.
jah, iPilot võtts osad sõnad suust ( + ehk veel sisseehitet PDF, läbipaistvus ja anti-aliasing).
Lisaks mainitet tehnoloogiatele töötavad kõik osx softid rõõmsalt koos ja integreeruvadki veel teineteisse ( näiteks iChat+Address Book+Mail ja iLife pere) suurepäraselt. Drag&drop töötab uskumatutes kohtades :-). Just *see* on asi milles mina kahtlen Linuxi lähiaastate jõudsas aregus - toimimaks peavad kõik vabade arendajate kambad kokkuleppele jõudma ja samõi glavnõi välja valima, kes siis koordineeriks. Elame-näeme.
See, et Linux lõpuks kõik featuurid implementeeritud saab on iseasi. Kaua läks USB'ga? Liiga kaua, alles 2.6 tuuma tulekuga saabus "revolutsiooniline" uudis, et USBi pessa mingi seadme lisamine võimaldab käivitada vastava tarkvarajubina. X'i läbipaistvus on vist ( parandage kui ma eksin ) hetkel ühe tudengi vaba aja katsetus, alfa staadiumis. Aga kui kaugel on Linuxis see, et desktop peidab ära kõik etc,var,tmp jms sisemise sodi ja näitab välja ainult Applications, Documents, etc ja noile x-spetsiifilistele ei saagi ligi mujalt kui käsureaaknast?
To: usd
Äkki seletad, miks hale kopeerija, kes isegi ei kopeeri mitte originaali vaid koopia pealt, saab rohkem kasu kui originaali valmistaja?
Selleks ajaks kui Linux lõpuks jõuab vektoripõhise desktopini on MacOSX selle perfektseks lihvinud (mis muide on tänaseks juhtunud ja vektoripõhist desktoppi ei paista liinukas ikkagi kusagilt).
Ma ei ütle, et Linux halb on, kuid mind ärritab põhjendamatu kultus. Sama käib muide ka mäkiasjade kohta. Ja muide. Apple on viimasel ajal andnud väga palju Open Source communityle tagasi. Paljuski ka läbi selle, et tegu on hetkel enim levinud täisverelise UNIX-iga.
Äkki seletad, miks hale kopeerija, kes isegi ei kopeeri mitte originaali vaid koopia pealt, saab rohkem kasu kui originaali valmistaja?
Selleks ajaks kui Linux lõpuks jõuab vektoripõhise desktopini on MacOSX selle perfektseks lihvinud (mis muide on tänaseks juhtunud ja vektoripõhist desktoppi ei paista liinukas ikkagi kusagilt).
Ma ei ütle, et Linux halb on, kuid mind ärritab põhjendamatu kultus. Sama käib muide ka mäkiasjade kohta. Ja muide. Apple on viimasel ajal andnud väga palju Open Source communityle tagasi. Paljuski ka läbi selle, et tegu on hetkel enim levinud täisverelise UNIX-iga.
Macist ei ole varsti enam linuxile mingit konkurentsi pakkujat omagu neid iluvidinaid palju tahab. Asi on selles, et tõsiselt kõva tegija saab tegutseda PC-e alal, seda enam, et Machintosh on brändiarvuti.
Kuidas võtta, jälgides mõnede oma valdkonna kõvade tegijate ( siis OS progejate ) bloge, siis massiliselt ostetakse 15" Powerbooke, just viimase aasta sees. Mina üllatunud väga. Muidugi, neid on arvuliselt ikkagi väga-väge-vähe võrreldes tavamassiga. Ja üks surematu tsitaat kelleltki Jogn Gruberilt: "Unix nerds who care about usability are switching to Mac OS X in droves. In fact, most of them have already switched". Muide selle sama venna kogu "vingumine" teemal on päris hea lugemine http://daringfireball.net/2004/04/spray_on_usability.
Või mida sa, usd, selle konkurentsi all tegelikult mõtled? Kas seda, et ka BMW-7 ei paku Renault Meganele mingit konkurentsi? Siis jah, seda jah muidugi.
Või mida sa, usd, selle konkurentsi all tegelikult mõtled? Kas seda, et ka BMW-7 ei paku Renault Meganele mingit konkurentsi? Siis jah, seda jah muidugi.