usd, misasi on "brändiarvuti"? mitmes kord juba räägid sellisest imeloomast...
kallis, tahad vihjata?
iBook 12" 1GHz G4/256/30GB/Combo/BT/SWE: 20900 (koos k/m)
IBM X31 M1,5/256/40/12,1"/WL/XPP TS UK: 28000
HP Nc4000 PM 1500 12.1" XGA 512MB 40GB WLAN BT XPP/En: 26177
võiet ilus (re: brändiülikond, brändikell)? siis küll. :P
sC
lugesin topicu läbi, oli tore. Kaldun iPiloti visiooni jagama. Microsoftile ei paista kasvuruumi enam palju kuskilt juurde tulema, suure (ja suhteliselt lohiseva/logiseva) mehanismina kulub tal liiga palju energiat sisemiste mutrikeste ja hammasrataste vahetamisele õlitamisele. Samal ajal on väikestel on võimalus nobedamalt innovatsiooniga tegelda.
Mac tundub olevat kindlal tõusuteel: kui MSi põhiargument vabavara vastu on tavakasutaja ebamugavus ja keerukas-kulukas hooldus, siis vaadates Apple´i poole peaksid nad oma sõnad kiiresti alla neelama.
iPiloti kolme kaheksajala võrdlus peab paika, ent sellest kõigest kõige hirmutavamalt jääb läbikumama "harjumuse jõud". Hirmutavalt seepärast, et siingi korduvalt kõlanud seisukohtadest jääb mulje nagu selle vastu ei saa ega peagi midagi tegema. Ometi on see kõige mugavam nupp iga tarbija käes, millele vajutada. Ehk siis võõrkeele õppimine on ju tegelikult ainult kättevõtmise asi, millest kokkuvõttes igal juhul palju kasu.
Kogu respekti juures Linuxi arendajate vastu on nende suurim probleem tõepoolest tegevuse kordineerimatus. Mistõttu reageeritakse liiga aeglaselt. Samas ei saa kindlasti nõustuda, et Linuxisse kõik läbi kopeerimise jõuab, ning et seal pole midagi originaalset.
Mac tundub olevat kindlal tõusuteel: kui MSi põhiargument vabavara vastu on tavakasutaja ebamugavus ja keerukas-kulukas hooldus, siis vaadates Apple´i poole peaksid nad oma sõnad kiiresti alla neelama.
iPiloti kolme kaheksajala võrdlus peab paika, ent sellest kõigest kõige hirmutavamalt jääb läbikumama "harjumuse jõud". Hirmutavalt seepärast, et siingi korduvalt kõlanud seisukohtadest jääb mulje nagu selle vastu ei saa ega peagi midagi tegema. Ometi on see kõige mugavam nupp iga tarbija käes, millele vajutada. Ehk siis võõrkeele õppimine on ju tegelikult ainult kättevõtmise asi, millest kokkuvõttes igal juhul palju kasu.
Kogu respekti juures Linuxi arendajate vastu on nende suurim probleem tõepoolest tegevuse kordineerimatus. Mistõttu reageeritakse liiga aeglaselt. Samas ei saa kindlasti nõustuda, et Linuxisse kõik läbi kopeerimise jõuab, ning et seal pole midagi originaalset.
Mõtlesin pigem desktope seikatsu
Brändiarvuti: iMac G4 1,25Ghz/256/80GB/SD/64MB NVIDIA GeForce FX 5200 Ultra /17" Hind (km-ga) 32900
Võimas arvuti sama hinna eest: ML Visionix 2,8Ghz HT/1024/160/DVD+-R/RW/256 Radeon 9800Xt/ 17" Samsung 172T Hind (km-ga) 33100
Brändiarvuti: iMac G4 1,25Ghz/256/80GB/SD/64MB NVIDIA GeForce FX 5200 Ultra /17" Hind (km-ga) 32900
Võimas arvuti sama hinna eest: ML Visionix 2,8Ghz HT/1024/160/DVD+-R/RW/256 Radeon 9800Xt/ 17" Samsung 172T Hind (km-ga) 33100
Linuxi sõpradele täna selline uudis: Red Hat (RHAT) -18%
Red Hat said it has changed its revenue recognition practice for some subscription agreements and as a result will restate results for fiscal years 2002 through 2004. as well as for its quarter ended in May. The company has decided stop recognizing revenue for subscription agreements on a monthly basis, as it has done for the past five years. Instead, it will recognize revenue on a daily basis over the subscription contract term. The change is expected to have no effect on annual sales, operating cash flows, or cumulative sales from subscriptions.
choco
Tänan toetuse eest. On paar asja, milles ma julgeksin vastu vaielda.
Vaatamata minu suurele mäkilembusele ja teadmistele mäki tehnilisest edust muu kraami ees ei julge ma ka Applele suurt turuedu ennustada. Põhjuseks peamiselt mäkimeeste liigne arrogants turu suundumuste suhtes ja hirm meinstriimi tegemise puhul oma identiteet kaotada. Näiteks nõuab turg juba ammu odavat ühe prosaga mäki "pizzabox"-i. Aga Apple keeldub kangekaelselt seda pakkumast üritades suruda turule iMac/eMac tüüpi "all-in-one". Teisalt on nad sõltuvuses alternatiivprotsessorite tarnijatest (Motorola, IBM), kes vaatamata tehnilisele eelisele suudavad vaevu Inteliga sammu pidada - massproduktsiooni jõud ja suure rahaga laboritest välja pumbatav areng on lihtsalt Inteli poolel. Kolmas häda on nende uuendustsüklite liigne aeglus - G5 uuenes aasta pärast avalikkustamist - seda on liiga palju. Vahepeal kaotati suur osa võimalikke ostjaid. Samas on Apple oma niis hirmuäratavalt tugev. Muusika ja video turg võetakse koos Core Audio ja Core Imagega ilmselt üsna pea täielikult oma haardesse. Omaette huvitav on jälgida, mis saab portatiivsete muusikapleierite turust. Paistab, et praegu on Apple ainus, kes teab, mida sel turul tegema peab. Nii Microsoft kui Sony on kui peata kanad keksides siia-sinna ja üritades omale mingit nii leida. Aga see ei mõjuta eriti MacOS-i käekäiku.
Mis puutub harjumuse jõudu, siis ma ei usu, et see on nii suur takistus kui paistab. Nagu ka verm mainitud, on suurem osa windowsi litsentsidest firmades. Mis tähendab seda, et kui firma otsustab Microsoftist loobuda, mängib üksikkasutaja harjumuse jõud üsna tillukest rolli - õpi ümber või lase jalga. Pigem võib uue süsteemiga harjumine tuua kaasa vahetuse ka koduarvutis. Nii, et minu arvamus on see, et kui muudatused toimuvad, siis nad saavad alguse korporatiivselt tasandilt.
usd: Applel on muideks üks konkreetne eelis, mis Eestis pilli ei puhu, aga mujal maailmas küll. Asja nimi on "Single Point Of Responsibility", mis tähendab seda, et hätta jäänud user ei pea labistama kusagil newsgroupides vaid haarab telefoni ja helistab firma supporti. Kusjuures sealt saab ka abi. Mäki support on ametlikes võrdlustestides hinnatud arvutiilma parimaks. Vähemalt ei toimu seal "See on OS-i viga, see on draiveritootja viga, see on emaplaaditootja viga" tüüpi vastutusest kõrvale põiklemist, mis muude firmade puhul on täiesti tavaline. Rääkimata sellest, et paljud asjad mäku puhul lihtsalt töötavad. No questions asked.
Vana iMac-i ei maksa võrdlustesse tuua, kuna see masin on tootmisest maas.
Tänan toetuse eest. On paar asja, milles ma julgeksin vastu vaielda.
Vaatamata minu suurele mäkilembusele ja teadmistele mäki tehnilisest edust muu kraami ees ei julge ma ka Applele suurt turuedu ennustada. Põhjuseks peamiselt mäkimeeste liigne arrogants turu suundumuste suhtes ja hirm meinstriimi tegemise puhul oma identiteet kaotada. Näiteks nõuab turg juba ammu odavat ühe prosaga mäki "pizzabox"-i. Aga Apple keeldub kangekaelselt seda pakkumast üritades suruda turule iMac/eMac tüüpi "all-in-one". Teisalt on nad sõltuvuses alternatiivprotsessorite tarnijatest (Motorola, IBM), kes vaatamata tehnilisele eelisele suudavad vaevu Inteliga sammu pidada - massproduktsiooni jõud ja suure rahaga laboritest välja pumbatav areng on lihtsalt Inteli poolel. Kolmas häda on nende uuendustsüklite liigne aeglus - G5 uuenes aasta pärast avalikkustamist - seda on liiga palju. Vahepeal kaotati suur osa võimalikke ostjaid. Samas on Apple oma niis hirmuäratavalt tugev. Muusika ja video turg võetakse koos Core Audio ja Core Imagega ilmselt üsna pea täielikult oma haardesse. Omaette huvitav on jälgida, mis saab portatiivsete muusikapleierite turust. Paistab, et praegu on Apple ainus, kes teab, mida sel turul tegema peab. Nii Microsoft kui Sony on kui peata kanad keksides siia-sinna ja üritades omale mingit nii leida. Aga see ei mõjuta eriti MacOS-i käekäiku.
Mis puutub harjumuse jõudu, siis ma ei usu, et see on nii suur takistus kui paistab. Nagu ka verm mainitud, on suurem osa windowsi litsentsidest firmades. Mis tähendab seda, et kui firma otsustab Microsoftist loobuda, mängib üksikkasutaja harjumuse jõud üsna tillukest rolli - õpi ümber või lase jalga. Pigem võib uue süsteemiga harjumine tuua kaasa vahetuse ka koduarvutis. Nii, et minu arvamus on see, et kui muudatused toimuvad, siis nad saavad alguse korporatiivselt tasandilt.
usd: Applel on muideks üks konkreetne eelis, mis Eestis pilli ei puhu, aga mujal maailmas küll. Asja nimi on "Single Point Of Responsibility", mis tähendab seda, et hätta jäänud user ei pea labistama kusagil newsgroupides vaid haarab telefoni ja helistab firma supporti. Kusjuures sealt saab ka abi. Mäki support on ametlikes võrdlustestides hinnatud arvutiilma parimaks. Vähemalt ei toimu seal "See on OS-i viga, see on draiveritootja viga, see on emaplaaditootja viga" tüüpi vastutusest kõrvale põiklemist, mis muude firmade puhul on täiesti tavaline. Rääkimata sellest, et paljud asjad mäku puhul lihtsalt töötavad. No questions asked.
Vana iMac-i ei maksa võrdlustesse tuua, kuna see masin on tootmisest maas.
Muide. Üks huvitav küsimus laiale ringile - kumbale firmale tuleb operatsioonisüsteem odavamalt kätte - Apple-le MacOS või Dellile Windows.
Üks toodab teine ostab, imelik küsimus minu arust.
iPilot kas Apple toodab ikka veel selliseid üheklahvilisi hiiri? Minu arust on see ikka väga ebamugav.
Ei ole imelik küsimus. Ka tootmine ei tule ju muidu kätte. Apple annual reportides on üsna üheselt kirjas OS-i arendamisele kulunud rahad. Meedia ja pakkimise hind on ju tühised. Pealegi on Apple oma OS-i ainus müüja ja riistvaraosakonna näol ka ainus OEM. Kui nüüd teha oletus, et kõik investeeringud lähevad ainult selle ainsa OEM-i tarbeks (mis pole kaugeltki nii - tegelikult läheb mingi osa ka leti kaudu müügiks), saab välja arvutada kui suur on raha, mis on kulutatud OS-i saamiseks per müüdud ühik. Right? Ja kui seda kõrvutada PC OEM-i hindadega võib üsna huvitavad numbrid saada.
usd: Osta mingi teise tootja hiir juurde kui tahad. USB hiiri maailm täis ja OSX toetab nii paremat klahvi kui ka afaik rulli. Apple ise toodab küll vaid ühenupulisi hiiri, kuid selleks on ka oma põhjendus - sellega üritatakse sundida arendajaid looma läbinähtavamat GUI-d, mis põhimõtteliselt ka toimib.
palju AAPL teenib kasumit selle arvuti ja OS bizneze pealt? sry, palju kahjumit....
Mismoodi sunnib hiir arendajaid looma läbinähtavamat Graphical User Interface-i.
usd, hoiad nuppu all ja teed hiirega kaks ringi päripäeva ja vau - Print dialoog avaneb! :-D
Asi on ammu juba offtopic.
Apple on jooksvalt kasumis, debitoorset võlgnevust ei ole, pangaarve on $ 5 miljardiga plussis.
GUI arendamise spetsiifika jätame siit foorumist välja. Kui asi tegelikult kah huvitab, leiab igasugustest mäkiteemalistest foorumitest selleteemalist materjali väga palju.
Vastan ka oma küsimusele - OS tuleb Applele odavamalt kätte kui suvalisele PC OEM-ile (täpseid numbreid ei mäleta-arvutasin selle välja aasta alguses Apple viimase annual reporti alusel). Ja seda selle pärast, et OEM-id maksavad litsentsi hinnast 80% Microsoftile kasumiks.
Apple on jooksvalt kasumis, debitoorset võlgnevust ei ole, pangaarve on $ 5 miljardiga plussis.
GUI arendamise spetsiifika jätame siit foorumist välja. Kui asi tegelikult kah huvitab, leiab igasugustest mäkiteemalistest foorumitest selleteemalist materjali väga palju.
Vastan ka oma küsimusele - OS tuleb Applele odavamalt kätte kui suvalisele PC OEM-ile (täpseid numbreid ei mäleta-arvutasin selle välja aasta alguses Apple viimase annual reporti alusel). Ja seda selle pärast, et OEM-id maksavad litsentsi hinnast 80% Microsoftile kasumiks.
iPilot,
Apple kasum = intress mida saadakse $5 mld pealt ... Arvutitootja, kes elab intressidest - pigem nagu pank arvutitootmisüksusega.
Apple kasum = intress mida saadakse $5 mld pealt ... Arvutitootja, kes elab intressidest - pigem nagu pank arvutitootmisüksusega.
2003 oli see tõesti nii, kuid see pole mingi permanentne asjade seis. Viimased kvartalid on kõik lõppenud suurema kasumiga kui intress.
Aga mida sa sellega väitega tõestada tahad? Muide. Ma ei ole kusagil selles foorumis andnud AAPL-ile ostusoovitust. Katsusin vaid mõne liinuksifänni lahmimist pisut tasandada. Või tahaksid sa Apple rahalist seisu võrrelda mõne liinuksifirma omaga?
Aga mida sa sellega väitega tõestada tahad? Muide. Ma ei ole kusagil selles foorumis andnud AAPL-ile ostusoovitust. Katsusin vaid mõne liinuksifänni lahmimist pisut tasandada. Või tahaksid sa Apple rahalist seisu võrrelda mõne liinuksifirma omaga?
seega on antud teema pealkirjale vastus antud :)
Kuna on elementaarne, et ma pean oma arvamust tingimata avaldama sel teemal, siis:
Microsofti monopol kukub sel hetkel, kui (piltlikult):
1 tehnoloogiamees kirjutab Linuxile Windowsi emulaatori, mis on märkamatu ja kogu package on lihtsalt installitav, st konf läheneb -> 0. Oluline seetõttu, et tarkvaratootjatelt oodata, et nemad kõiki oma tooteid ka linuxile pordiks, on naiivne. Nemad sörgivad sabas neil, kes otsustavad, mis platvormil miski jookseb.
1 müügimees suudab kriitilisele massile suurtele ettevõttetele selle väärtuse ära tõestada ja maha müüa
1 meediakuningas kirjutab sellest piisavalt palju positiivseid kommentaare (haibib)
1 suur arvutitootja paneb oma masinatele defaultina vastava OS-i peale.
Protsees peaks viima selleni, et kui piisavalt suur kogus masinaid läheb letti juba Windowsi emulaatoriga linuxiga, siis on juba lihtsam hakata softitarnijaid pressurima, et nad ressursi kokkuhoiu huvides ka linuxile oma tooteid pordiksid.
Microsofti monopol kukub sel hetkel, kui (piltlikult):
1 tehnoloogiamees kirjutab Linuxile Windowsi emulaatori, mis on märkamatu ja kogu package on lihtsalt installitav, st konf läheneb -> 0. Oluline seetõttu, et tarkvaratootjatelt oodata, et nemad kõiki oma tooteid ka linuxile pordiks, on naiivne. Nemad sörgivad sabas neil, kes otsustavad, mis platvormil miski jookseb.
1 müügimees suudab kriitilisele massile suurtele ettevõttetele selle väärtuse ära tõestada ja maha müüa
1 meediakuningas kirjutab sellest piisavalt palju positiivseid kommentaare (haibib)
1 suur arvutitootja paneb oma masinatele defaultina vastava OS-i peale.
Protsees peaks viima selleni, et kui piisavalt suur kogus masinaid läheb letti juba Windowsi emulaatoriga linuxiga, siis on juba lihtsam hakata softitarnijaid pressurima, et nad ressursi kokkuhoiu huvides ka linuxile oma tooteid pordiksid.
suffiks, miks mitte ka windowsi all jooksev linuxi emulaator :) siis on rohkem põhjust soft kohe linuxile kirjutada. jääb linuxi kasutajatel ära vajadus win litsentsi järele, mis win emulaatori puhul siiski vajalik on.
Jah, hehee... ühesõnaga, kuhu ma sihtisin:
Saada jalg niipalju ukse vahele, et mingi hetk tavakasutaja ei läheks poodi valima, et kas XP või 2000 Pro, vaid kas Longhorn (Windows 2010 :D) või mingi linuxi distro. Ja kui tahad OS-i vahetada, siis kõi olemasolevad softijupid, mis sul olemas on, jookseksid ka uuel OS'il.
Saada jalg niipalju ukse vahele, et mingi hetk tavakasutaja ei läheks poodi valima, et kas XP või 2000 Pro, vaid kas Longhorn (Windows 2010 :D) või mingi linuxi distro. Ja kui tahad OS-i vahetada, siis kõi olemasolevad softijupid, mis sul olemas on, jookseksid ka uuel OS'il.