Millal see pagana automaks siis maha läheb ettemaksukontolt. Just vaatasin, et punasega on summa “tähtaeg saabunud” ja ettemaksu kontol täpselt sama summa. Mina sain aru, et oleks pidanud juba täna öösel maha minema? Ise maksta ka ei saa -nupp hall kuigi on linnuke, et võta ettemaksukontolt maha.
Mul näitab kõikidel autodel, et tasumise tähtpäev 29.12.2025.
Huvitavam lugu on aga selle 2026.a. maamaksu prognoosiga. Alguses vaatasin, et woohaa - maamaks tõuseb järgmisel aastal 5 korda. Enne kui hoiupõrsast puruks läksin peksma, süvenesin siiski veel kord ja jõudsin järeldusele, et see peab olema mingi bugi - nendel maatükkidel, kus on näiteks kaks eraldist, näitab prognoossummat kahekordselt, seal kus on kolm eraldist, näitab kolmekordselt jne.
Näited:
Mõned inimesed saavad vist küll kreepsu, kui oma prognoosarvet vaatavad ja arvutuskäiku ei süvene. 
4 Likes
Huvitav küsimus: Päritud raha ei maksustata. Kas ka pärandaja investeerimiskontol olevat raha mitte? Ei mõtle siin väärtpabereid, vaid raha mis istub inv.kontol. Kas keegi on kursis?
Pärijad on kadunu “omanikud” ja saavad tema nimel raha liigutada. Kui inv.kontolt raha välja kanda siis peab tulumaksu deklareerima ja maksma sissemaksete ja väljamaksete vahelt. Gemini väidab, et tuleb esitada ka kadunu kohta tuludeklaratsioon kui tal on maksustatavaid tulusid.
Jah, üldreeglina tuleb surnud isiku eest esitada tuludeklaratsioon, kui tal oli eelmisel kalendriaastal tulu, mis kuulub deklareerimisele.
Siin on olulisemad punktid, mida peaksid teadma:
Kes deklaratsiooni esitab?
Kuna surnud isik ise seda teha ei saa, langeb see kohustus tema pärijatele. Kui pärijaid on mitu, vastutavad nad selle eest ühiselt. Kui pärandvara üle on seatud hooldaja, teeb seda pärandvara hooldaja.
Millal on deklaratsiooni esitamine kohustuslik?
Deklaratsioon tuleb esitada siis, kui:
- Isik sai tulu, millelt ei peetud kinni tulumaksu (nt üüritulu, kasu vara müügist, välismaalt saadud tulu).
- Isik soovis kasutada maksuvabastusi või soodustusi (nt koolituskulud, kingitused, annetused), et saada tulumaksutagastust.
- Isiku tulude summa ületas maksuvaba tulu määra ja maksu on vaja juurde maksta.
Kuidas deklaratsiooni esitamine käib?
Erinevalt tavapärasest e-maksuameti kaudu esitamisest on protsess veidi teistsugune:
- Paberil või digiallkirjastatult: Pärija peab täitma deklaratsiooni ja edastama selle Maksu- ja Tolliametile (MTA). Seda saab teha kas teenindusbüroos kohapeal või saata digiallkirjastatult e-posti teel.
- Pangakonto: Kui deklaratsiooni tulemusel kuulub tulumaks tagastamisele, märgitakse deklaratsiooni pärija pangakonto. MTA võib küsida pärimisõiguse tunnistust, et kontrollida õigust rahale.
- Maksukohustus: Kui deklaratsiooni põhjal tuleb tulumaksu juurde maksta, peavad pärijad selle summa tasuma pärandvara arvelt.
Oluline märkus: Kui surnud isikul puudus deklareeritav tulu või tal ei ole tulumaksu tagasi saada, siis deklaratsiooni esitamine otseselt vajalik ei ole.
Kingitusi vist samuti ei maksustata?
Ma kingin iga aasta enne deklaareerimist kogu ma portfelli naisele sünnipäevaks. Järgmine aasta kingib tema “oma” portfelli minule sünnipäevaks…
1 Like
Siin ei puhu niiväga pilli, kas investeerimiskontol on raha või paberid, vaid pigem see, milline oli pärandaja/pärijate varasuhe ning kas pärijad täidavad pärandaja tulumaksukohustuse ja võtavad pärandina vastu väljamakse (jagades selle vastavalt pärandi jaotumise reeglitele) või otsustavad võtta pärandina üle investeerimiskonto ja jätkata sellega investeerimiskonto süsteemis:
Siin tekivad kohe igasugu “aga”-d:
Oletagem näiteks, et pärandaja ja tema abikaasa vahel on varaühisuse suhe, lapsi pole, pärandaja vanemad on surnud, aga tal on poolõde. Esimese järjekorra pärijad seega puuduvad ning pärijateks oleks pärandaja abikaasa ja tema vanemate alanejad sugulased e. seesama poolõde. Et abikaasale kuulub juba varaühisuse tõttu pool sellest päritud investeerimiskontost, siis pärandiks on teine pool, mis jagatakse fifty-fifty abikaasa ja pärandaja poolõe vahel. Mis aga saab siin maksukohustusest? Üle elanud abikaasal on õigus varaühisuse tõttu väärtpaberite soetusmaksumusena arvestada pärandaja soetusmaksumust; poolõel mitte.
Bottomline: Eesti pärimisseadus kombinatsioonis perekonnaseaduse ja tulumaksuseadusega on selline toksiline segapuder, et siin ei olegi võimalik midagi sotti saada. Neil, kel on natuke nodi ja kes tahavad rahulikult magada, tasuks sedasorti ootamatused (või õigemini ühel hetkel paratamatused) teadlikult ette planeerida. Kindlasti võiksid olla sõlmitud abikaasade vastastikused testamendid ja kaaluda võiks ka perekonna finantvarade haldamiseks mõeldud jur. keha tegemist, mis on perekonnaliikmete vahel võrdselt jagatud osalusega. Pärandiks olekski sel juhul selle keha osakud ja asi maksuvaates palju selgem.
4 Likes
Korteri pärimisega 2 varianti.
1.pärijad saavad korteri omanikeks ja müüvad selle maha - tuleb maksta tulumaksu kuna keegi omanikest polnud seal sees elanud.
2.pärijad määravad pärandvara hooldaja kes müüb lahkunu nimel korteri maha ja pärimisele läheb raha - tulumaksu ei rakendu.
Kas selline asi on ka tegelikult võimalik? Pärast lahkunut keegi saab seda tema nimel müüa ja siis raha jagada? Kui jah, siis miks sellest on nii vähe kuulda olnud…
kingi soetus väärtus on null… sama nagu pärandi soetusväärtus, samuti null… seega kogu summa läheb täismahus maksustamisele
kölab möistlikult… kas see on kogemus vöi arvamus?! Aitäh
köige lihtsam ja kindlam on minna teatud vanusest puhtalt rahasse…
- elukoha müük lapsele turuhinnas (raha liikumine pole oluline, notar fixib hinna millest saab soetusväärtus) + notariaalne eluaegne elukoha kasutamise õigus
- aktsiate müük, raha pärimine on maksuvaba
See nõks on, et kohus peab nõustuma pärandvara hooldaj määramisega - selleks peavad olema põhjused, näiteks pärijate ringi väljaselgitamine võtab aega, ei saada kätte välismaal viibivat pärijat, nõudeid on veidi rohkem kui lahkunu pangaarvel sularaha vms. siis saaba hooldaja realiseerida lahkunu vara sh. kinnisvara.
1 Like
Kuidas sa selle välja mätsid? 30k võib ainult sullis maksta “no questions asked”. Kõige muu kohta küsitakse “kust said”. Ja RAB on pankasid ja notareid päris põhjalikult raputanud. Enam ei ole “kust said” puhas formaalsus stiilis “kapist võtsin”.
Mis mõte on õnnetute eraisikute kottimisel, kes elu jooksul teevad ehk 2-3 kinnisvaratehingut, nikases millises kogumahus – kui samal ajal “teisi kanaleid” mööda sõidavad öljardid – seda pead juba Riigiisade käest küsima.
1 Like
Kas see ei tööta, kui kinnisvarast loobutakse ühe pärija kasuks, kes seal mingi aja “sees elab” ja pärast elukohana müüb?
On olemas praktika, kaua peab kinnisvaras elama, et teda kobisemata elukohana müüa? Kasvõi korterit, mida on välja üüritud?
2 Likes
Enne tehingut võid lapsele raha kinkida.
Iga sünnipäevaks saadud euro läheb maskustamisele?
Aga selle kohta peab notar IMHO ka küsima, et “kust said”
Isejänesest nii saama vist teha, et sul on maja. Võtad maja tagatisel laenu. Kingid selle raha lapsele (notarile saad näidata, et “lege” saadud raha). Laps “ostab” sinult maja ja maksab kingituseks saadud rahaga. Laps võib kinnisvara tulumaksuvabalt maha lükata, sest mingit “tulu” ei saadud – nullsummamäng. Sina maksad laenu tagasi. Juriidiliselt VÕIKS kõik korrektne olla. NB! IANAL!!!
Iseasi, et sellise “pööritamise” juurde lisanduvad lepingu-, intressi-, notarikulud võivad “ära süüa” mistahes võidu.
“Tulumaksuseaduse järgi ei kuulu füüsiliste isikute ehk eraisikute vahel tehtud kingitused maksustamisele, olgu tegemist konkreetse rahasummaga või mitterahalise kingitusega. Samas rõhutab maksuamet, et lihtsalt ülekande selgitusse “kingitus” märkimine ei pruugi maksukohustusest vabastada.”
Siin vist on need “käärid”, et kingitus on tulumaksuvaba, aga kui kingitus on kinnisvara ja sa selle ilma 2 aastat sees elamata “maha lükkad” siis on tulumaks.
Aga kui “ostad” ja siis kohe “maha lükkad” sama summa eest, siis justkui “tulu” ei ole saadud.
Kui aus olla, siis ma ise ka ei saa enam sotti. Ja ega ma polegi eriti osav “skeemide väljamõtleja” – see töö jäägu minust sellel alal pädevamatele.
1 Like
2 aastat.
1 Like
ei ole 2a, vaid 1 kord 2a jooksul.
2 Likes
Ei ole päris nii. Ajalehtedest leiab aastatetaguse loo, kus üks korteritega hangeldav kinnisvaramaakler kes müüs 5-6 korterit selle 2-aastase “ajaraami” sees sai lõpuks MTA-lt ikka korrlaikult “mutrisse” ära.
Kuna ei suutnud selgitada, kuidas ta “elas” ilma siseviimistluseta “betoonkarbis” ja siis veel 2-3 kohas samal ajal, kus elektri- ja vee- jms. kuluarved olid kogu aweg sujuv null.
1 Like