Maksud Eestis ja mujal maailmas

Huvitaval kombel leiab netist, üldsegi mitte pika otsimise peale, sadu (kui mitte tuhandeid) “inimene tänavalt” väljaütlemisi. Elasin USAs ja arvasin, et ma elan Maailma Parimas Võimalikus Riigis, kus tasustatakse “töökust ja usinust” ja kes püüab see saab ka rikkaks, igaüks on oma õnne sepp ja õigus omada kodus 5 relva on täiesti hädavajalik inimõigus.
Ja siis saabusin Euroopasse N riiki ja avastasin et… ehk on kõigle üldine ravikindlustus ja kindlustunne, et “kui ma peaks haigestuma, siis ma ei lähe pankrotti ega lenda tänavale” natuke parem kindlustunne, kui see kindlustunne, mida annavad “viis kahurit kodus”.
Et “sotsiaalne turvavõrgustik” võib olla turvalisem kui “võitja võtab kõik” ja “äraaetud hobused lastakse ju maha”. Et õnn ei ole enese vigaseks töötamises, järjest rohkemate magamistubadega eluasemelaenuga ostetud elumajas ja iga 3 aasta tagant uue “ratastel maja” liisimises. Et Karjäär ja Saavutused polegi kõik.
Et on olemas sellised asjad nagu “vaba aeg”, “vaimne tervis”, “lähedased” … jne.
Enamik neist deklareerib, et "minge p…se oma “oravaratta” ja “majandusliku eduga”… ma ei lähe kunagi enam USAsse tagasi, sest siin ma Elan.
Ja kogu see “edu” on natukene petlik. Fine, karlsson, oletame, et su netopalk lendab homme näiteks 5 kiloni “puhtanaaaa kädeeeen”. Fine… aga elukoha eest maksad kohe 3 tonna ära (laenumaksed, kommunaal), kuus läheb vähemalt tonna toidule, autoliising 500 ja näiteks riiete, hobide, tehnikakaupade ja mingite vältimatute kulude jaoks jääb 500 järele ja see ka “sulab käest” kuratttttttteabkuhu. Ja kusagile pead veel mahutama era-tervisekindlustuse, asjade eest, mida su tööandja ei maksa. Jõusaali, sest kogu toit koosneb “maisisiirupist” ja muidu tuleb kas ülekaal… või nutad verd ja maksad “puhta” ja “öku” eest niiet on makstud. Ja selle kõige juures ei mingeid vabu päevi, tasustatud puhkust, haiguspäevi ega muud seesugust.
Sa oled üks “asi” tootmis-tarbimisahelas. Kapitalism neelab su alla, nätsutab läbi ja sülitab puhtaksnäritud kondid tänavale. Kui sust midagi kasu ei ole, siis oled sa üleliigne.
Ainus võimalus “survivoorida” ühiskonna sees on kõigest jõust üle laipade trügida selle “masina” kõrgematele korrustele.
Kõlab nagu maapealne paradiis, eks ole?
Jah, USA palgad on kõrgemad. Kohati palju kõrgemad. Aga ka KULUD on proportsionaalselt kõrgemad. NUMBRID on ilusad vaadata, aga asja sisu… iga kord mitte nii väga.
Muide, kui sa oleks seal USA maapealses paradiisis, siis ilmselt maksaks sa siiamaani oma baka- või Msc kraadi eest ja maksaksid veel järgnevad 10 aastat.
Kui kärpida Eestis puhkused 20 päeva peale siis saabub KOHE Majanduskasv ja Maapealne Majandusparadiis. Nojahsiisnoh…

3 Likes

Mõtlesin tükk aega, mis selle ettepaneku point on, sest noh… 28 kalendripäeva = 4 nädalat = normaaloludes nagunii 20 tööpäeva puhkust. Et mis probleemi tegelikult üldse lahendatakse.

Ainus järeldus, kuhu jõudsin, oli see, et praegu on mõnel juhul tööandjal keeruline puhkuseid planeerida ja seda kohustuslikku 14 päeva järjest garanteerida juhul kui selle sisse jääb mõni riigipüha. Tahaks anda 2 nädalat puhkust ja töötaja tahaks võtta ka 2 nädalat, aga üks riigipüha seal sees tähendaks, et puhkus peab lõppema hoopis esmaspäeval ja siis järgmise töötaja puhkus saaks alata alles teisipäeval jne.

OK, aga seda võiks lahendada kuidagi teisiti ka.

1 Like

Alustaks sellest, et riigipalgalistel keelata üle 20 tööpäeva raha eest puhata.

8 Likes

Seda ettepanekut miskipärast artiklist ei lugenud.

1 Like

Vale. 14 päeva on 14 päeva. Perioodi jääv riigipüha ei puhu selles osas pilli. Puhkusereservist läheb maha 13 päeva aga 14 päeva nõue on ikkagi täidetud.
Küll on sellel muudatusel teine mõju - töövõtja ei saaks enam nädalavahetuse peale jäävaid riigipühi “päästa” võttes samal ajal puhkuse.

nope, kui puhkuse sisse jääb riigipüha, siis on võimalik puhkust selle riigipüha võrra pikendada. sama on olukorraga kui puhkuse kestel peaksid haigestuma/haiguslehe aktiveerima, see annab ka õiguse puhkust pikendada st. ei haiguspäev ega riigipüha ei ole puhkusepäev.

ps. see tööpäevade põhine puhkamine on ilmselt rohkem päevakorda tulnud ka sellepärast, et euroametnikel on see olnud nii vist algusest saadik ning täna on rohkem kombeks neid nn tööampse teha + ei saa välistada asjaolu, et tööandjad on jõudnud tõdemusele, et seaduse kohane 28 päeva või kokkuleppel vähemalt 14 päeva korraga on muutunud ‘vastuvõetamatuks’ ning nüüd üritatakse see vähim kohustuslik pikkus (minimaalselt 2 nädalat/14 päeva) muuta päeva põhiseks … ehk tänases eestis ei tea enam kunagi, kas ja kes ning kui palju tahab vastaspoolele mütsi pähe tõmmata … ehk siis nii nagu öeldakse sots.meedia kohta, nii tuleb seda laiendada ka eesti eluolu kohta - kahtle kõiges ja kahtle kõigis ning mida ilusamaks mingi teema räägitakse, seda rohkem pead kahtlema ehk allikakriitilisus on esmatähtis oskus ellujäämiseks!

1 Like

Küsimus on ka puhkusetasus.

Põhimõtteliselt ei ole täna ka keelatud puhkust vormistada E-R, kuigi tavaline praktika on, et vormistatakse ikka E-P.
Probleem on selles, et puhkusetasu makstakse kalendripäeva järgi ja kui võtad puhkust 5 tööpäeva, mitte 7 kalendripäeva, võib juhtuda, et puhkusetasu on selle võrra väiksem ja puhkusega kuus on ka sissetulek selle võrra väiksem.

Saad küll rohkem puhata (28 kalendripäeva pikkuse puhul E-P puhkust vormistades on puhkust 4 nädalat, E-R vormistades oleks 5 nädalat + 3 tööpäeva.), aga sissetulek on selle võrra madalam.

Kokkuvõttes ei peaks võib-olla riik osapoolte kokkulepetesse sekkuma, las igaüks vormistab nii nagu ise tahab, aga kindlasti see küsimus tekib, et kes kellele uues olukorras rohkem tahab või saab mütsi pähe tõmmata…

3 Likes

Loe palun uuesti kõva häälega:

Puhkusereservist läheb maha 13 päeva aga 14 päeva nõue on ikkagi täidetud.

Mis puudutab “õigust puhkust pikendada” - ei ole nii. Lihtsalt riigipühad/haiguslehel oldud päevad ei lähe puhkusereservist maha. Mingit automaatset õigust puhkuse pikendamiseks need ei anna. Pead tegema tööandjaga täiendava kokkuleppe. See võib aga ei pruugi pikendada juba varem fikseeritud puhkuseperioodi.
Ma tegelesin muuhulgas puhkuse arvutuste algodega küll juba 25+ aastat tagasi aga selles osas ei ole ülearu palju muutunud.

Ma arvan põhiküsimus on töökohtades, kes töötavad teisiti kui E-R. Kuidas nende puhkust tööpäevade järgi arvestada?

1 Like

töölepinguseadus fikseerib, et :
§ 54 (3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.
§ 55 Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
§ 69 (1) Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
§ 69 (6) Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, emapuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

ehk õige on see et tööandjaga tasub häid suhteid hoida ning olla tihedas kommunikatsioonis aga kui töötaja tahab tähte närida ja on nõus suhted tööandjaga ohtu seadma, siis võib ta täiesti seaduslikult seista enda järjestikuse (28 kalendripäeva pikkuse) põhipuhkuse eest ning täiendavalt nõuda selle 28 päeva sisse jäävate riigipühade/rahvuspühade päevade lisamist (nt. jõulude puhul +3 päeva) ning juhul kui inimene peaks puhkuse ajal haigestuma ja ta on selle korrektselt vormistanud (a’la arstitõend) ning tööandjat (asap) teavitanud, siis seaduse järgi ta saab nõuda selle (haige oldud aja) kohest kasutamist peale terveks saamist (lisamist puhkusele).

iseasi küsimus on muidugi alati selles, et kuna tööandjal on õigus ja kohustus puhkuseajakava koostada ja avalikustada, siis nö. mitte koostööaltide töötajate puhkus võib ajakavas sattuda klimaatiliselt “kehva suusailma” perioodi a’la näiteks nädalad 45 kuni 48 (03.11-30.11) vms.

Ja summeeritud tööajaga töötajad? Töötavad igasugused pensionärid, osalised tööajad, gruppidega töötajad jne? Asi oluliselt keerulisem. Meil nt puudega tööle võetud kasutavad oma erinevaid puhkusi juba praegu väga loominguliselt ja täidavad need lisaks haiguslehtedega. Puudega saad oma haiguslehe mitmeks kuuks, pensionid ja toetused jooksevad, ise istud palmi all.

Väikeste laste vanematel veel täiendavad puhkusepäevad (kuigi võrreldes põhipuhkusega erinevalt tasustatud) + teatud vanuseni veel privileegid perioodi valikul.

Jajah… muud need töötajad ei teegi, kui muudkui “puhkavad”. No kas pole irmus asi…

Elektriautod on raskemad ja kulutavad naastrehvidega palju rohkem teid, miks ei peaks neile maksu panema.

Hiljuti andis Suurbritannia valitsus teada uuest elektriautode maksust, mille järgi tuleb igal elektrisõiduki juhil riigile maksu maksta läbisõidu pealt. Sealsed poliitikud põhjendavad seda sammu tõsiasjaga, et Suurbritannia riigikassasse ei laeku enam piisavalt kütuseaktsiisi. Postimehega suhelnud Eesti poliitikud vajadust Eestis elektrisõidukeid täiendavalt maksustada küll ei näe, kuid tõdevad, et siinse taristu väljaarendamiseks tuleks üht-teist veel ette võtta.

https://teadus.postimees.ee/8373991/poliitikud-selgitavad-kas-eestis-on-oodata-veel-uht-automaksu

2 Likes

Kas naastudeta elektriauto is good to go?

Parem küll - üldse võikski olla naastumaks vastavalt auto raskusele mis loogiliselt maksustab naastudega elektriautot rohkem.

1 Like

Islandil on elektrikate “tee-maks” juba kehtestatud 6 ISK/km (ca 0,04€/km)
https://island.is/en/kilometer-fee

ise ka aru saad , kui loll see väide on? Leaf kulutab rohkem teed kui Hilux, Patrol, Landcruiser või?
Kui raskuse järgi makse tahad teha, siis mis need elektrikad siia puutuvad? Keela maasturid ja veokid ära

Võrdle ikka samaväärseid autosid.

huvitav miks? kas puhtalt suurema aku olemasolu masinal lõhub teed rohkem kui samaväärne kaal metalli ICE l? Pole kunagi sellest kaaluargumendist elektrikate vihkajate puhul aru saanud…
Leaf 2 tühikaal 1505 kg, Golf luukpära 2,0 tsi 1473 kg.
Paned oma 30 kg raskema tagumiku kaalu juurde , oled Leafi naisjuhiga teele sama ohtlik…