Üks huvitav link Eesti maksudest võrreldes teiste riikidega. Guvitav lugemine, kuna tuleb välja, et N: Soomes on maksud soodsamad kui meil, kuigi meedias räägitakse vastupidist: http://maksud-eestis.blogspot.com
pole sa paraku maailma avastanud. see link oli siinsetes foorumites juba nädalaid tagasi.
See on küll mingi vigane page, google chrome juba tahtis minna mingi 6xxxx UDP porti kasutades selle lehe kaudu midagi küsima...
Nüüd vist miskid suuremad maailma maksutalgud tulemas.
USA ja OECD koordineeritult FAAMNG, Big pharma, Big luxury jne 100 suurfirma kombe vastu makse maksta seal kus kasulikum, vastu astumas.
The Times: US wants the world to march to its tune with a global rate for business taxes. Gov's of the world could raise an extra $300-400 billion in revs pa. Biden is proposing to make US tech giants pay more tax in host countries in return for an agreement on a minimum global corporation tax rate. OECD had said 12.5% min. corp tax would raise an extra $100 billion worldwide pa. Biden’s plans would subject about 100 of the world’s biggest multinationals to settlement that would apportion taxing rights on profits to the countries where sales were made. In return, countries will drop their digital taxes.
Contrary to what almost everyone assumed, the IMF thinks that come 2024, China’s economy will be about 1.6% smaller than it thought before the virus hit. The US, by contrast, is expected to be 0.5% bigger.
This is a pretty extraordinary turnaround. Some of this can be explained by vaccines but it is also down to something else: Bidenomics. The plan of most almighty fiscal stimulus in the modern era. Untold amounts will be spent on infrastructure, on care workers and parents. It resembles economic policy from the era of Truman and Eisenhower,
defined by a few key features: government spent more, at least on infrastructure and defence, it intervened more and it used its economic clout to create a rules-based order elsewhere in the world.
US corporate tax rate will go back up to 28%. But most businesses end up paying far less by burrowing through loopholes and squirrelling away profits in low-tax countries around the world. The effective rate US multinationals ultimately pay is below 8%. That system, which levies corporate taxes on profits, made sense in an earlier era when you could easily tell where profits were generated. But what about in a world of tech giants and multinationals? If a brand is the thing earning the money then why not locate that brand somewhere where tax rates are low?
There are 2 relatively simple paths out of this.
- changing the way we calculate what tax is owed. Why not calculate the taxes a company like Amazon owes on the basis of sales in a given country, rather than profits?
- or even more radical: you make it impossible for companies to shift their profits to a low-tax jurisdiction by forcing all low-tax jurisdictions to raise their rates to a given level. In other words, a global minimum level for corporate tax.
US admin seems to be heading down both of these paths at the same time, pushing for a global 21% min. tax rate while also seeking to change the basis on which those taxes are calculated. Corporate tax avoidance has been a bugbear of wealthy economies for ages, but it has been hard to stamp it out. Efforts to update tax rules for the data age have been underway since 2019 but lack of progress has stoked tensions. Britain, France, Italy and Spain have all introduced digital taxes targeted at US tech giants. Biden’s ancestral Ireland has long used its 12.5% tax rate to draw in investment. Even if the president’s plans do go ahead it is possible other nations, or indeed Congress, might insert so many loopholes that they become ineffective. China may have its own ideas about global taxation. Other countries may take their chances and defy America. This may, in other words, represent one last throw of the dice for American multilateralism.
How OECD plan works: If a 21% rate is agreed, co. headquartered in a signatory country that pays 15% corp tax on profits made in a non-signatory country would have to pay an extra 6% on those profits to its home tax authority. The US plan is, in fact, more fair-minded than that. If the profits moved to a tax haven can be traced back to sales made in the UK, the UK gets the extra 6%. Global minimum tax will act as a backstop to the OECD’s principal reform on profit allocation, a system that apportions taxing rights to the country where the sales were generated.
USA ja OECD koordineeritult FAAMNG, Big pharma, Big luxury jne 100 suurfirma kombe vastu makse maksta seal kus kasulikum, vastu astumas.
The Times: US wants the world to march to its tune with a global rate for business taxes. Gov's of the world could raise an extra $300-400 billion in revs pa. Biden is proposing to make US tech giants pay more tax in host countries in return for an agreement on a minimum global corporation tax rate. OECD had said 12.5% min. corp tax would raise an extra $100 billion worldwide pa. Biden’s plans would subject about 100 of the world’s biggest multinationals to settlement that would apportion taxing rights on profits to the countries where sales were made. In return, countries will drop their digital taxes.
Contrary to what almost everyone assumed, the IMF thinks that come 2024, China’s economy will be about 1.6% smaller than it thought before the virus hit. The US, by contrast, is expected to be 0.5% bigger.
This is a pretty extraordinary turnaround. Some of this can be explained by vaccines but it is also down to something else: Bidenomics. The plan of most almighty fiscal stimulus in the modern era. Untold amounts will be spent on infrastructure, on care workers and parents. It resembles economic policy from the era of Truman and Eisenhower,
defined by a few key features: government spent more, at least on infrastructure and defence, it intervened more and it used its economic clout to create a rules-based order elsewhere in the world.
US corporate tax rate will go back up to 28%. But most businesses end up paying far less by burrowing through loopholes and squirrelling away profits in low-tax countries around the world. The effective rate US multinationals ultimately pay is below 8%. That system, which levies corporate taxes on profits, made sense in an earlier era when you could easily tell where profits were generated. But what about in a world of tech giants and multinationals? If a brand is the thing earning the money then why not locate that brand somewhere where tax rates are low?
There are 2 relatively simple paths out of this.
- changing the way we calculate what tax is owed. Why not calculate the taxes a company like Amazon owes on the basis of sales in a given country, rather than profits?
- or even more radical: you make it impossible for companies to shift their profits to a low-tax jurisdiction by forcing all low-tax jurisdictions to raise their rates to a given level. In other words, a global minimum level for corporate tax.
US admin seems to be heading down both of these paths at the same time, pushing for a global 21% min. tax rate while also seeking to change the basis on which those taxes are calculated. Corporate tax avoidance has been a bugbear of wealthy economies for ages, but it has been hard to stamp it out. Efforts to update tax rules for the data age have been underway since 2019 but lack of progress has stoked tensions. Britain, France, Italy and Spain have all introduced digital taxes targeted at US tech giants. Biden’s ancestral Ireland has long used its 12.5% tax rate to draw in investment. Even if the president’s plans do go ahead it is possible other nations, or indeed Congress, might insert so many loopholes that they become ineffective. China may have its own ideas about global taxation. Other countries may take their chances and defy America. This may, in other words, represent one last throw of the dice for American multilateralism.
How OECD plan works: If a 21% rate is agreed, co. headquartered in a signatory country that pays 15% corp tax on profits made in a non-signatory country would have to pay an extra 6% on those profits to its home tax authority. The US plan is, in fact, more fair-minded than that. If the profits moved to a tax haven can be traced back to sales made in the UK, the UK gets the extra 6%. Global minimum tax will act as a backstop to the OECD’s principal reform on profit allocation, a system that apportions taxing rights to the country where the sales were generated.
Sihuke küsimus. Kui tööandja ostab vidinat X ja saab näiteks 1000 "vidina" pealt 500 raha soodustust, kas siis tuleb tasuda erisoodustusmaksu "hulgihinna" ja sama vidina "letihinna" vahelt. No näiteks ostab 1000 läpakat, saab tonnaga, sama asja "keskmine jaehind" on 1500. Kui ta nüüd müüb töötajale selle läpaka tonnaga kas selle vahe pealt peab erisoodustusmaksu tasuma. Uurisin artikleid, seal on "nii ja naa".
Näiteks "– tavakliendiga võrreldes soodsama hinnaga või hoopis tasuta kauba või teenuse müümist,"
Aga kui ettevõte põhitegevusena ei "müü" seda "kaupa või teenust". Ettevõte ostab oma tarbeks midagi sisse hulgihinnaga ja võimaldab oma töötajatel sama asja sama "soodukas massi pealt" hinnaga osta. On see erisoodustus?
Autode puhu EMTA ju rakendab printsiipi, et "liisingujääk on NO-NO, tuleb vaadata "sellises vanuses sellise sõiduki keskmine hind" auto24-jast ja sellest lähtuda"".
Näiteks "– tavakliendiga võrreldes soodsama hinnaga või hoopis tasuta kauba või teenuse müümist,"
Aga kui ettevõte põhitegevusena ei "müü" seda "kaupa või teenust". Ettevõte ostab oma tarbeks midagi sisse hulgihinnaga ja võimaldab oma töötajatel sama asja sama "soodukas massi pealt" hinnaga osta. On see erisoodustus?
Autode puhu EMTA ju rakendab printsiipi, et "liisingujääk on NO-NO, tuleb vaadata "sellises vanuses sellise sõiduki keskmine hind" auto24-jast ja sellest lähtuda"".
Seda oleks kõige kindlam küll otse EMTAst küsida.
Printsiibina loetakse erisoodustuseks midagi, mida saab käsitleda töötasu või selle osana.
Ehk kui toimub ostu-müügitehing, isegi nullmarginaaliga, jääb ju ettevõtte bilanss sellel real nulli.
Ja turuhind tuleks loogiliselt mängu mitte enne kui ese hiljem tõestatult vaheltkasuga edasi müüakse. Sel juhul omakorda - kes ja mille alusel määrab mõistliku aja, enne mida eseme müük ja teenitud vaheltkasu on määratletav erisoodustusena?
Selles valguses ja EMTA seisukohta ära ootamata tundub lollikindel olevat läpakale näiteks 1 euro vahele panna.
Printsiibina loetakse erisoodustuseks midagi, mida saab käsitleda töötasu või selle osana.
Ehk kui toimub ostu-müügitehing, isegi nullmarginaaliga, jääb ju ettevõtte bilanss sellel real nulli.
Ja turuhind tuleks loogiliselt mängu mitte enne kui ese hiljem tõestatult vaheltkasuga edasi müüakse. Sel juhul omakorda - kes ja mille alusel määrab mõistliku aja, enne mida eseme müük ja teenitud vaheltkasu on määratletav erisoodustusena?
Selles valguses ja EMTA seisukohta ära ootamata tundub lollikindel olevat läpakale näiteks 1 euro vahele panna.
1. Müügu töötaja elukaaslasele
2. Müügu sulas
2. Müügu sulas
"Sekeldaja"
Selles valguses ja EMTA seisukohta ära ootamata tundub lollikindel olevat läpakale näiteks 1 euro vahele panna.
Kõlab mõistlikult. Suured jae-ketid, kes saavad sisseostult suuri soodustusi, lisavad "omatöötajahinnale" tavapäraselt 5% -- "käitlus- ja logistikatasu". EMTA, paistab, kurjaks ei saa. Tavapärane praktika paistab olema.
Aga aitäh, veidi targem jälle.
"Offf""Sekeldaja"
Selles valguses ja EMTA seisukohta ära ootamata tundub lollikindel olevat läpakale näiteks 1 euro vahele panna.
Kõlab mõistlikult. Suured jae-ketid, kes saavad sisseostult suuri soodustusi, lisavad "omatöötajahinnale" tavapäraselt 5% -- "käitlus- ja logistikatasu". EMTA, paistab, kurjaks ei saa. Tavapärane praktika paistab olema.
Aga aitäh, veidi targem jälle.
On paper TÕENÄOLISELT probleemi pole. Päriselus KINDLASTI probleemi ei ole. Kedagi ei huvita sellised asjad. EMTA'l on parematki teha, kui mingeid €500 potentsiaalselt vaieldavaid kaasusi menetleda.
Autol ja läpakal on ka kindlasti oluline erinevus. 500€ läpaka hinnavahet ei pruugi maksuametit huvitada. Kui hakkad 50 000 € autosid "soodukaga" müüma, võid ennast kiiresti huviorbiidist leida.
"Draax"
Autol ja läpakal on ka kindlasti oluline erinevus. 500€ läpaka hinnavahet ei pruugi maksuametit huvitada. Kui hakkad 50 000 € autosid "soodukaga" müüma, võid ennast kiiresti huviorbiidist leida.
See kõik kõlab äärmiselt loogiliselt, aga mulle meenub, et kunagi oli "kõvemat sorti sendisaagimine" teemal - töölendudega korjatud miilide "isikklikuks sooduspiletiks vahetamisel" tuleb soodushinna ja pileti "jaehinna" vahelt erisoodustusmaks tasuda. Varsti me muidugi ei lenda enam keegi kusagile ja mingitel tingimsustel, aga see selleks.
Tegelikult pole ju vahet. Kui ettevõte ostab 11 autot ja saab hulgitehingult sooduka ja müüb ühe ostuhinnaga+1EUR töötajale edasi vs. näiteks mingi muu vidina. Vahe on põmst ainult hinnas. Ilmselt kui ettevõte ostab terve maja, siis tuleb korter "omahinnaga" töötajatele ka soodsam kui sama korter jae-kinnisvaraturult.
Mingi asi on kas "OK" või "ei ole OK". Päris nii, et saa ju olla, et 500 on OK, 1000 on ka OK, aga vat 10 000 juba es ole OK.
kui sa teed soodustust inimesele just seepärast, et ta on su töötaja, siis on see erisoodustus
asja mõte ongi ju see, et sa ei saaks varjatult palka maksta oma töötajatele
selge on see, et hulgi on odavam
kui nüüd nii mõelda, et näiteks üks pank hakkaks hulgi kartulit odava hinnaga ostma ja siis seda sama odava hulgihinnaga ainult oma töötajatele müüma, kas tunduks see normaalne majandustegevus või pigem millegi muuna?
asja mõte ongi ju see, et sa ei saaks varjatult palka maksta oma töötajatele
selge on see, et hulgi on odavam
kui nüüd nii mõelda, et näiteks üks pank hakkaks hulgi kartulit odava hinnaga ostma ja siis seda sama odava hulgihinnaga ainult oma töötajatele müüma, kas tunduks see normaalne majandustegevus või pigem millegi muuna?
Siin peaks vaatama ka mille jaoks need arvutid osteti. Kui nad osteti töövahenditeks, siis tekib küsimus, miks mõni nendest kohe tuttuuena edasi müüakse. Kui osteti edasimüümiseks, siis käsitletakse neid kui müügiks ostetud kaupu ning neid tohib oma töötajatele müüa ainult turuhinnaga - madalama hinnaga müüki käsitletakse erisoodustusena.
Kui arvutite müük ei ole teie põhitegevus ning suudate maksuametile ära põhjendada, miks neid ei võeta töövahendina kasutusele (näiteks viga tellimuses, vale konfiguratsioon, ootamatu vajaduse langus jne.) siis vast probleemi pole, kuna arvutite müük ei ole teie põhitegevus ja võib väita, et õiglase turuhinna tuvastamine on teie jaoks keeruline - st. võib müüa ka bilansilise väärtusega. Eriti kui on tegemist üksikjuhtumiga.
Kui arvutite müük ei ole teie põhitegevus ning suudate maksuametile ära põhjendada, miks neid ei võeta töövahendina kasutusele (näiteks viga tellimuses, vale konfiguratsioon, ootamatu vajaduse langus jne.) siis vast probleemi pole, kuna arvutite müük ei ole teie põhitegevus ja võib väita, et õiglase turuhinna tuvastamine on teie jaoks keeruline - st. võib müüa ka bilansilise väärtusega. Eriti kui on tegemist üksikjuhtumiga.
"Offf""Draax"
Autol ja läpakal on ka kindlasti oluline erinevus. 500€ läpaka hinnavahet ei pruugi maksuametit huvitada. Kui hakkad 50 000 € autosid "soodukaga" müüma, võid ennast kiiresti huviorbiidist leida.
See kõik kõlab äärmiselt loogiliselt, aga mulle meenub, et kunagi oli "kõvemat sorti sendisaagimine" teemal - töölendudega korjatud miilide "isikklikuks sooduspiletiks vahetamisel" tuleb soodushinna ja pileti "jaehinna" vahelt erisoodustusmaks tasuda. Varsti me muidugi ei lenda enam keegi kusagile ja mingitel tingimsustel, aga see selleks.
Tegelikult pole ju vahet. Kui ettevõte ostab 11 autot ja saab hulgitehingult sooduka ja müüb ühe ostuhinnaga+1EUR töötajale edasi vs. näiteks mingi muu vidina. Vahe on põmst ainult hinnas. Ilmselt kui ettevõte ostab terve maja, siis tuleb korter "omahinnaga" töötajatele ka soodsam kui sama korter jae-kinnisvaraturult.
Mingi asi on kas "OK" või "ei ole OK". Päris nii, et saa ju olla, et 500 on OK, 1000 on ka OK, aga vat 10 000 juba es ole OK.
Mõlemat pidi võib olla, et "ei ole OK", erinevus on selles kui suur on risk, et päriselt keegi sinuga tegelema hakkab.
5 km/h kiirust ületada ei ole ka lubatud, aga radar fikseerib alles +7 km/h ja patrull ei viitsi sinuga tavaliselt üldse tegeleda enne kui 15-20km/h üle paned, nii et võib öelda, et 95-ga sõites ei juhtu sinuga tõenäoliselt midagi. Sama ka siin.
Ehk siis teema kokkuvõtteks, et "ei tohi aga võib" nagu Švejk ütleks.
https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/04/08/indrek-maripuu-anname-inimestele-voimaluse-regionaalarengusse-panustada
Toetan igati artiklis esitatud vaadet. Olukorras, kus Tallinnas elab 40% ja Tallinna vahetus läheduses 60% kogu Eesti rahvastikust, ning see trend on süvenev, on maapiirkondades üha raskem tagada isegi hädavajalike teenuseid (koolide, raamatukogude, postkontorite, pangakontorite jne. sulgemine). Suuremal osal linnaelanikel on maal kas suvekodu või vanematekodu, miks siis ei ole mul maksumaksjana võimalik toetada ainult ühte piirkonda ja maale sõites võimalus sattuda justkui ajamasinaga ajas 20a tagasi? Ka maakoju sõites tarbin ju kohalike hüvesid, aga minu maksutulust ei lähe sinna midagi, kuigi võiks.
Toetan igati artiklis esitatud vaadet. Olukorras, kus Tallinnas elab 40% ja Tallinna vahetus läheduses 60% kogu Eesti rahvastikust, ning see trend on süvenev, on maapiirkondades üha raskem tagada isegi hädavajalike teenuseid (koolide, raamatukogude, postkontorite, pangakontorite jne. sulgemine). Suuremal osal linnaelanikel on maal kas suvekodu või vanematekodu, miks siis ei ole mul maksumaksjana võimalik toetada ainult ühte piirkonda ja maale sõites võimalus sattuda justkui ajamasinaga ajas 20a tagasi? Ka maakoju sõites tarbin ju kohalike hüvesid, aga minu maksutulust ei lähe sinna midagi, kuigi võiks.
Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.
"stigheide"
Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.
Saare peal maakodu omajad kasutavad praamisoodustust. Ja see on, seoses viimaste hinnatõusudega Päris Olulilleline Nummer. Praamiga Hiiumaale või odavlennuga Berliini on juba samast klassist.
"stigheide"
Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.
Krundini viiva tee hooldus(ilmselt suurim kulu), lumelükkamine, tsentraalne kanalisatsioon, kui on, ühistransport(minul).