Läbirääkimised Gazpromiga uuest hinnavalemist
http://www.e24.ee/?id=345559
soodsad uudised, peaks olema teretulnud uudis nii tööstusele kui soojatarbijatele. Eks Gazpromil võib olla siin mõneti võimalusi hinnakujundusega LNG-projekti tasuvust erafirma jaoks mõjutada.
Nagu ma aru saan, siis LNG-projekti peamine konkurentsieelis on siiski hind, mitte tingimata tarvidus tarnekindlust suurendada (mis ka mööda külgi maha ei jookse).
Siin tuleb aru saada, et 1 terminal 4 riigi (Eesti, Läti, Leedu, Soome) peale tuleb igal juhul. See on kindel. Küsimus on, kuhu ta tuleb. Ühtlasi on enam vähem kindel, et rohkem kui 1 ei tule, kuna nõudlust lihtsalt pole. Ehk piltlikult on nii, et kes esimesena finantseerimiskokkuleppe saab ja kopa maasse lööb, see ka selle terminali ehitab, teised imegu käppa. Eesti ja Soome vahele tuleb ühtlasi toru.
Soome selle terminali ehitamine eriti senssi ei meigi, kuna Soome energiabilansis on gaasi osakaal esiteks oluliselt väiksem kui Baltikumis (absoluutarvudes, tõsi küll, ilmselt suurem), teiseks pole vast suuremat mõtet gaas laevaga neljandale korrusele vedada ja sealt toru kaudu esimesele kolmele korrusele pumbata, kui võib ka ühele alumistest korrustest vedada ja üles pumbata. Logistilisest vaatevinklist oleks seda terminali ilmselt kõige mõistlikum ehitada kas Eesti või Lätti. Läti kasuks räägib keskne positsioon balti riikide keskel ja Incukalnsi hoidlad, Eesti kasuks tulevase Soome toru lähedus (sisuliselt saaks terminali otse toru "otsa" ehitada). Läti puhul on muidugi veel variant, et kui venelased näevad, et pääsu pole ja terminal tuleb, üritatakse see pigem ustava raha toel Lätti teha, kus on mängu lihtsam kontrollida või vähemalt mõjutada. Väga tõenäoline see pole, aga venelased on ennegi majanduslikult ebapädevaid otsuseid teinud eesmärgiga poliitilist edge'i hoida.
Soome selle terminali ehitamine eriti senssi ei meigi, kuna Soome energiabilansis on gaasi osakaal esiteks oluliselt väiksem kui Baltikumis (absoluutarvudes, tõsi küll, ilmselt suurem), teiseks pole vast suuremat mõtet gaas laevaga neljandale korrusele vedada ja sealt toru kaudu esimesele kolmele korrusele pumbata, kui võib ka ühele alumistest korrustest vedada ja üles pumbata. Logistilisest vaatevinklist oleks seda terminali ilmselt kõige mõistlikum ehitada kas Eesti või Lätti. Läti kasuks räägib keskne positsioon balti riikide keskel ja Incukalnsi hoidlad, Eesti kasuks tulevase Soome toru lähedus (sisuliselt saaks terminali otse toru "otsa" ehitada). Läti puhul on muidugi veel variant, et kui venelased näevad, et pääsu pole ja terminal tuleb, üritatakse see pigem ustava raha toel Lätti teha, kus on mängu lihtsam kontrollida või vähemalt mõjutada. Väga tõenäoline see pole, aga venelased on ennegi majanduslikult ebapädevaid otsuseid teinud eesmärgiga poliitilist edge'i hoida.
Pole andmeid käepärast, kuid lätlaste energiabilansis on vist gaas 3 Balti riigist kõige olulisemal kohal?
See LNG nõudlus on IMO veidi konksuga asi. Gaasi tarbivad kõik Balti riigid, lihtsalt transiidiliigid on olnud teised, nüüd sunnib hind ja tehnoloogiline areng teisi tarnekanaleid vaatama. Soome on kuuldavasti üritanud teadlikult vähendada gaasi osakaalu (teadagi, miks) oma majanduses.
Minu jaoks on aga pigem küsimus, et kuidas "eleringi teha". Täna on gaasitrassid Eesti Gaasi omanduses ja teised tarnijad vedagu balloone kui tahavad. Ei ole ka kuidagi mõistlik sundida konkurente oma gaasijuhtmeid rajama. Juttu on olnud gaasivõrkude riigistamisest. Võib olla on seal mingid muud nüansid, kuid sellise lipukirjaga vehkides, saame rääkida ainult käpardlikust poliitikast. Võrgu riigistamine saab viia ainult järjekordsesse vastasseisu Gazpromi ning Vene riigi huvidega.
Küll aga ei tohiks olla seadusandlikult probleemi jätta jaotusvõrk EG omandusse, kuid kohustada neid lubama konkurentidel võrgu kasutamist. Kui ma ei eksi, siis midagi säärast toimub telekomisektoris. Juba tänapäeval küsib EG kliendi käest võrguteenuse tasu eraldi.
See LNG nõudlus on IMO veidi konksuga asi. Gaasi tarbivad kõik Balti riigid, lihtsalt transiidiliigid on olnud teised, nüüd sunnib hind ja tehnoloogiline areng teisi tarnekanaleid vaatama. Soome on kuuldavasti üritanud teadlikult vähendada gaasi osakaalu (teadagi, miks) oma majanduses.
Minu jaoks on aga pigem küsimus, et kuidas "eleringi teha". Täna on gaasitrassid Eesti Gaasi omanduses ja teised tarnijad vedagu balloone kui tahavad. Ei ole ka kuidagi mõistlik sundida konkurente oma gaasijuhtmeid rajama. Juttu on olnud gaasivõrkude riigistamisest. Võib olla on seal mingid muud nüansid, kuid sellise lipukirjaga vehkides, saame rääkida ainult käpardlikust poliitikast. Võrgu riigistamine saab viia ainult järjekordsesse vastasseisu Gazpromi ning Vene riigi huvidega.
Küll aga ei tohiks olla seadusandlikult probleemi jätta jaotusvõrk EG omandusse, kuid kohustada neid lubama konkurentidel võrgu kasutamist. Kui ma ei eksi, siis midagi säärast toimub telekomisektoris. Juba tänapäeval küsib EG kliendi käest võrguteenuse tasu eraldi.
Alljärgnevas artiklis väidetakse, et Neste otsustab kas tuleb Soomele terminali või mitte. 1) Viking Line tellib laeva kui saab riigilt keskkonnatoetust. 2) Riik arutleb toetuse andmist, eeldusel et Viking sõidab LNG-ga 3) Viking võib sõida LNG-ga kui Neste/Gasum pakub LNG. 4) "Neste uurib kas tasub ära muuta oma Naantali rafineerimisprotsessi butaanist LNG-ks" (Ilmselt poleks tegemist mingi rafineerimisega, ent tundub ent on siiski seos nende kahe gaasi-toodete vahel.)
http://www.radiotv.aland.fi/news.con?iPage=3&iArticle=35056
http://www.radiotv.aland.fi/news.con?iPage=3&iArticle=35056
TaivoS, kõik võivad läbi EG torude oma gaasi transportida. Toimib samamoodi kui Eleringiga, võetakse tasu lihtsalt torude kasutamise eest (seda teeb ka Elering ). Hind on konkurentsiameti poolt ette antud. Süsteem on täpselt sama kui elektrivõrgus.
Hetkel teevad "poliitikud" lobitööd, et torud Eleringi valdusesse saada. Põhjus- kuna siis läheb hind odavamaks. Kui vaadata natuke konkurentsiameti kodulehte siis Elering (endine Põhivõrk) on ainuke firma kes suudab iga kord hinnatõusu konkurentsiametis läbi suruda. IMO tähendaks gaasitorude Eleringi omandusse minek väga suurt hinnatõusu.
stefan...kas seda laeva mitte juba ei ehitata Turus???
Hetkel teevad "poliitikud" lobitööd, et torud Eleringi valdusesse saada. Põhjus- kuna siis läheb hind odavamaks. Kui vaadata natuke konkurentsiameti kodulehte siis Elering (endine Põhivõrk) on ainuke firma kes suudab iga kord hinnatõusu konkurentsiametis läbi suruda. IMO tähendaks gaasitorude Eleringi omandusse minek väga suurt hinnatõusu.
stefan...kas seda laeva mitte juba ei ehitata Turus???
nemo666
ei, Soome riik ikka menetleb toetustaotlust.
ei, Soome riik ikka menetleb toetustaotlust.
on jah :)
http://www.stxeurope.com/?page=580&xml=S/134984/PR/201010/1454732
sõlmiti alles eelleping
25.10.2010
STX Finland Oy and Viking Line ABP have signed a preliminary agreement for the construction of an environmentally friendly, new generation cruise ferry for Viking Line. The agreement includes an option for a sister ship. The ship price will be about 240 million euros, and will be built at Turku shipyard for delivery in the beginning of 2013.
http://www.stxeurope.com/?page=580&xml=S/134984/PR/201010/1454732
sõlmiti alles eelleping
25.10.2010
STX Finland Oy and Viking Line ABP have signed a preliminary agreement for the construction of an environmentally friendly, new generation cruise ferry for Viking Line. The agreement includes an option for a sister ship. The ship price will be about 240 million euros, and will be built at Turku shipyard for delivery in the beginning of 2013.
See laevavärk on seal üks suur sotsiaaltellimus.
Kas selle gaasilaeva puhul ei tule mängu tugevalt lisaks ka n.ö. "klientide poolt tajutav keskkonnasõbralikkus"?
See on rohkem Tallinki teemasse, aga on ju teada, et ajalooliselt on Silja olnud "shikim" ja Viking selline lihtsama rahva oma. S.t. enne Tallinki aega. Täna on Viking põhjapool lahte "oma" ja Tallink lõunapool, mõlemal sarnased uue põlvkonna kiirlaevad.
Viking astuks sellega nendel liinidel kvalitativselt uude seisu.
soov oma jalajälge vähendada (või kuidas tahes seda nimetada) võiks olla oluliselt kaalukam argument lahe põhjakaldal. Ja ka lõunakaldal pigem kasvav trend. Ja enamasti on jalajälje peale mõtlemine ja sellest hoolimine võrdelises seoses rahakoti suurusega. (mis omakorda summa suurusega, mida ollakse valmis meeldivuse korral kulutama)
Kui Viking on Öko ja "kohalik" ja peaaegu igal asjal roheline logo/leheke/mistahes, siis võib Tallink korraldada mistahes tsirkuseetendusi - suur osa rahakast klientuurist on lõplikult kaotatud. Ja see on protsess, mille pöördumist ei julge küll ette näha.
See laev ei kasuta ju nii palju kütust et ta riikide vahelist tarbimist mõjutaks. Siin mängitakse pikemas perspektiivis ja muuga, tundub mulle.
"Võib olla eksin . Ei usu hästi." /N.Järvit tsiteerides/
See on rohkem Tallinki teemasse, aga on ju teada, et ajalooliselt on Silja olnud "shikim" ja Viking selline lihtsama rahva oma. S.t. enne Tallinki aega. Täna on Viking põhjapool lahte "oma" ja Tallink lõunapool, mõlemal sarnased uue põlvkonna kiirlaevad.
Viking astuks sellega nendel liinidel kvalitativselt uude seisu.
soov oma jalajälge vähendada (või kuidas tahes seda nimetada) võiks olla oluliselt kaalukam argument lahe põhjakaldal. Ja ka lõunakaldal pigem kasvav trend. Ja enamasti on jalajälje peale mõtlemine ja sellest hoolimine võrdelises seoses rahakoti suurusega. (mis omakorda summa suurusega, mida ollakse valmis meeldivuse korral kulutama)
Kui Viking on Öko ja "kohalik" ja peaaegu igal asjal roheline logo/leheke/mistahes, siis võib Tallink korraldada mistahes tsirkuseetendusi - suur osa rahakast klientuurist on lõplikult kaotatud. Ja see on protsess, mille pöördumist ei julge küll ette näha.
See laev ei kasuta ju nii palju kütust et ta riikide vahelist tarbimist mõjutaks. Siin mängitakse pikemas perspektiivis ja muuga, tundub mulle.
"Võib olla eksin . Ei usu hästi." /N.Järvit tsiteerides/
Rainer on mu arust õigel teel. Viking rõhutas fuel economy-t juba ka XPRSi liinile lastes ja ma usun, et XPRS on tüki ökonoomsem võrreldes Tallinki Star-klassiga - ehkki täpseid andmeid nende laevade janust kuskil avaldatud pole. Ükski laevafirma muidugi nii tihedas konkurentsis oma pikajalisest strateegiast ei räägi, aga vähestest väljaütlemistest on mulle jäänud mulje, et Tallinki mõte on suure mahu ja kiirusega teisi vedajaid turult välja puksida samas kui Viking on ajab kulude minimeerimise strateegiat, samas hoides mahu ja kiiruse parasjagu nii kõrge et turult mitte välja lennata.
Ma saan muidugi aru, et laevamootori gaasi peal tööle panemine ei ole nagu gaasiseade autosse, kuid kas olemasolevat krusiisilaeva on samuti võimalik uuele kütusele ümber ehitada? Vikingi laevatellimuse tagamaad on muidugi keerulisemad kui vaid LNG, aga odava gaasi ajastul võib olla päris huvitav alternatiiv naftale baseeruvate kütustega võrreldes.
Kas keegi saaks palun seletada, kuidas kõik saavad oma gaasi läbi EG torude transportida (tehniliselt)?
Side puhul kasutatakse kellegi omandises olevat sidekanalisatsiooni oma kaablite vedamiseks, mitte omaniku sidekaablit oma signaali edastamiseks. Kuidas saavad erinevad tarnijad/teeninajad läbi ühe toru igaüks oma gaasi transportida?
Side puhul kasutatakse kellegi omandises olevat sidekanalisatsiooni oma kaablite vedamiseks, mitte omaniku sidekaablit oma signaali edastamiseks. Kuidas saavad erinevad tarnijad/teeninajad läbi ühe toru igaüks oma gaasi transportida?
hell knows, panevad erinevad elektritarnijad oma elektronid mööda liini sibama, saavad ka gaasi puhul hakkama
eks põhimõtteliselt peaks tarnijate müüdav gaas olema sellisel juhul piisavalt sarnane. Vaevalt, et tänagi on Eesti Gaasil võimalik/lubatud ühel päeval ühe koostise/kütteväärtusega gaasi müüa ning homme juba teistsugust pakkuda.
eks põhimõtteliselt peaks tarnijate müüdav gaas olema sellisel juhul piisavalt sarnane. Vaevalt, et tänagi on Eesti Gaasil võimalik/lubatud ühel päeval ühe koostise/kütteväärtusega gaasi müüa ning homme juba teistsugust pakkuda.
Kütteväärtus on vastavalt normidele, sammuti on maagaasi koostis täpselt ära määratletud ja reguleeritud nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas.
vitalit,
ühendad oma gaasijuhtme EG toruga ja saadad gaasi sisse nt. Tallinnas, teisel pool näiteks Pärnus võtad sama koguse gaasi välja või müüd kellelegi selle koguse ja ostja võtab vastava koguse välja.
Sa tõid näite sidekanaliga, sama skeem töötab ka seal äris, müüa saadab data võrku ja ostja võtab selle võrgust välja ja võrguhaldaja/omanikule saab kasutamistasu võrgu kasutamise eest.
Elektris samamoodi.
vitalit,
ühendad oma gaasijuhtme EG toruga ja saadad gaasi sisse nt. Tallinnas, teisel pool näiteks Pärnus võtad sama koguse gaasi välja või müüd kellelegi selle koguse ja ostja võtab vastava koguse välja.
Sa tõid näite sidekanaliga, sama skeem töötab ka seal äris, müüa saadab data võrku ja ostja võtab selle võrgust välja ja võrguhaldaja/omanikule saab kasutamistasu võrgu kasutamise eest.
Elektris samamoodi.
BBC: Energy firms facing gas and electricity price review
Et siis UK-s on veidi vähem kui 10% energiafirmade net margin tekitanud hinnaregulaatoris Ofgem'is tunde, et nood üritavad tarbijate rahaga liialt oma taskuid vooderdada? Kohasem oleks siis ilmselt mingi paar prossa või nagu energiafirma selgitab 3-4%. Hmmm
Et siis UK-s on veidi vähem kui 10% energiafirmade net margin tekitanud hinnaregulaatoris Ofgem'is tunde, et nood üritavad tarbijate rahaga liialt oma taskuid vooderdada? Kohasem oleks siis ilmselt mingi paar prossa või nagu energiafirma selgitab 3-4%. Hmmm
Läti valmistub gaasiterminali ehituseks
http://www.ehitusuudised.net/article/2010/12/15/lati-valmistub-gaasiterminali-ehituseks
http://www.ehitusuudised.net/article/2010/12/15/lati-valmistub-gaasiterminali-ehituseks
Gaz-System to launch Polish-Lithuanian gas pipeline if it receives EU funding
http://www.baltic-course.com/eng/energy/?doc=35117
http://www.baltic-course.com/eng/energy/?doc=35117
Dec 14th, 2010
At an official ceremony yesterday, the State of Qatar celebrated achieving 77 million tonnes per annum (Mta) of liquefied natural gas (LNG) production capacity
...
This milestone brings to fruition years of investment in infrastructure and expertise which has enabled us to go from zero to 77 Mta in a mere 14 years.
...
http://www.lngworldnews.com/qatar-celebrates-achieving-77-mta-lng-production-capacity/
At an official ceremony yesterday, the State of Qatar celebrated achieving 77 million tonnes per annum (Mta) of liquefied natural gas (LNG) production capacity
...
This milestone brings to fruition years of investment in infrastructure and expertise which has enabled us to go from zero to 77 Mta in a mere 14 years.
...
http://www.lngworldnews.com/qatar-celebrates-achieving-77-mta-lng-production-capacity/
Katar müüb Indiale praegu 7.5 miljonit tonni vedelgaasi aastas. Novembri lõpus teatas India, et sooviks Katarilt sisseostetava vedelgaasi mahtu tõsta 12 miljoni tonni peale. Novembri lõpus tuli ka teade, et Bulgaaria Bulgargaz on sõlminud Katariga konfidentsiaalsuslepingu, mille all hakatakse uurima kas ja kui palju gaasi saaks Katarist Bulgaariasse vedada.
Kerge ülevaade kildagaasi kohta: "Shale gas: an energy saviour?"
http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-12018009
http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-12018009