Ma ei tea kas soojuspumbasid Eestis toodetakse (hea oleks), ent muidu on valik kas osta soojuspumbad Rootsist/Soomest ja toota ise oma soojust, või osta gaas Venemaalt.
Kas õppida kala püüda, või osta kala....
Gaasisõltuvus ise pole niivõrd hull kui on hull sõltumine ainult ühest tarnijast (eriti kui selleks on Gazprom). Keskküttelahenduses on vist üheks kiiremaks lahenduseks prügi ning energiavõsa/hakkepuidu kasutamine, kuid ei ole aimugi kui hea see lahendus (ilma subsiidiumiteta on) ning mis mahus üldse võimalik.
Paremat gaasilahendust oleks vaja nii või teisiti, ühelt poolt on see soojatarbijatele vajalik, kuid samas ka tööstusele. Ega teistel peale Nitroferdi vist Gazpromiga otsediile pole. Ja mis puudutab gaasivõrgu eleringistamist, siis kuigi Gazprom pole kaugeltki Eesti Gaasi ainuomanik, võivad sellised aktsioonid (isegi majanduslikus mõttes mõistliku rahalise kompensatsiooni eest) tekitada Eesti-Vene suhetes uusi pingeid. Võib olla on pigem reaalne muudatus seadusandluses, et jaotusvõrk jääb küll EG kätte, kuid kes on samal ajal kohustatud võrdsetel alustel pakkuma oma ühendusi teistele teenusepakkujatele. Umbes nagu asi praegu fikssides käib. Eesti Gaas peaks juba tänagi arvel ülekandetasu ning gaasi enda hinda eraldi näitama. Siis teha vajadusel konkurentsiametit, et need tasud ka mõistlikud püsiksid ja ongi JOKK :-)
Paremat gaasilahendust oleks vaja nii või teisiti, ühelt poolt on see soojatarbijatele vajalik, kuid samas ka tööstusele. Ega teistel peale Nitroferdi vist Gazpromiga otsediile pole. Ja mis puudutab gaasivõrgu eleringistamist, siis kuigi Gazprom pole kaugeltki Eesti Gaasi ainuomanik, võivad sellised aktsioonid (isegi majanduslikus mõttes mõistliku rahalise kompensatsiooni eest) tekitada Eesti-Vene suhetes uusi pingeid. Võib olla on pigem reaalne muudatus seadusandluses, et jaotusvõrk jääb küll EG kätte, kuid kes on samal ajal kohustatud võrdsetel alustel pakkuma oma ühendusi teistele teenusepakkujatele. Umbes nagu asi praegu fikssides käib. Eesti Gaas peaks juba tänagi arvel ülekandetasu ning gaasi enda hinda eraldi näitama. Siis teha vajadusel konkurentsiametit, et need tasud ka mõistlikud püsiksid ja ongi JOKK :-)
Soojuspumbad ei ole kortermajade puhul üldiselt eriti variant ka.
Ei tea, kas Eestis on olemas firma, kes oskaks näit. eramaja aeda puurida maasse augu(d) soojuspumba jaoks?
Hetkel minu teada kõige enamlevinud viis on võtta töölt vaba päev, kutsuda kopamees ja äi appi, ja kaevata spiraalne toru maasse, mis eeldab, et aias ei tohi olla / alles ei jää jää ühtegi kasvavat puud-põõsast, sest pindala on vaja maksimaalselt ära kasutada. Sageli on inimestel puid, põõsaid, mida nagu sooviks samas alles jätta. Või ilusat muru vms, mida ei sooviks ohverdada
Rootsis arvestatav osa puuritakse kaljupinnase sisse (hetkel ei leia küll statistikat), sest kalju pakub oluliselt paremat suvist soojussalvestust. Veidi tagasi käis Rootsi uudistest läbi, et üks linn ei anna rohkem lubasid aukude puurimiseks, sest kohalik ressurss on lõpukorral ja vastasel juhul hakkaks juba teiste tagant "varastama" ning olemasolevate puuraukude tootlus väheneks. See annab aimu kasutatavuse mastaabist.
Huvitav, on Eestis sellist firmat, kes puuriks auke (ja asi tegelikult ka töötab, klient on rahul), kelle jaoks maja ja puud ei ole "vales kohas" (s.t. tal on vastavad seadmed, mis aeda ära mahuvad) ja pärast keda ei tuleks arvestada kogu haljastuse taastamisega, mis tuleb ka sisuliselt lisada küttesüsteemi vahetuse investeeringule?
Kes ilusasti, viisakalt tuleks kohale, puuriks augud, mis annavad välja piisava võimsuse, esitaks arve, mis tellijale on majanduslikult mõttekas. Või ma kaldun täielikku ulmemaailmasse? Selles mõttes, et Rootsis suudetakse kaljusse puurida nii, et see erakliendile ära tasub. Tallinnast lääne poole on enamik paekivi peal ja see on ju oluliselt pehmem kui Rootsi graniit.
Teine asi on paigaldus üldismalt. Insenerid (väljaspool Eestit) võivad näha vaeva seadmete efektiivsuse tõstmisega, aga kui kummikute ja labidaga mees oma paigaldamisega nullib ära kogu selle õppimist-praktiseerimist nõudnud inseneritöö tulemusel saavutatud lisaefektiivsuse, on nagu nigelasti, vist. Ei jäta eriti arukat muljet.
Kui riigil oleks energiapoliitika ("näitaja X, Y või Z +/-20% 2020-ks" vms, mida ka reaalselt jälgitakse), siis selle osaks võiks olla tagamine, et alates tänasest paigaldatakse meie riigis kõik soojuspumbad tõesti õigesti ja nad annavad maksimaalse efektiivsuse. Me ei lase oma inimestel, kes üritavad nt. Vene gaasist sõltuvust vähendada, niisama huupi katsetada ja oma niigi nappi ressurssi raisata. Näit. on võimalik alati tellida riigi poolt tasuta spetsialist-nõuandja.
Hetkel eratarbija, kes valib endale küttelahendust, sipleb ise nagu endal aega ja mõistust on, suhteliselt loterii, kuidas lõpuks välja kukub. Selgub siis, kui esimesed arved hakkavad tulema.
Jah, ahjude ja oma metsaga on asi kindel, kuidas kõik toimuma hakkab. Aga muude kütteliikide osas võiks protsess olla kuidagi rohkem ette planeeritav, intelligentsemalt juhitav. Võiks olla mingi riigi huvi, et inimesed ei raiska oma raha.
Hetkel minu teada kõige enamlevinud viis on võtta töölt vaba päev, kutsuda kopamees ja äi appi, ja kaevata spiraalne toru maasse, mis eeldab, et aias ei tohi olla / alles ei jää jää ühtegi kasvavat puud-põõsast, sest pindala on vaja maksimaalselt ära kasutada. Sageli on inimestel puid, põõsaid, mida nagu sooviks samas alles jätta. Või ilusat muru vms, mida ei sooviks ohverdada
Rootsis arvestatav osa puuritakse kaljupinnase sisse (hetkel ei leia küll statistikat), sest kalju pakub oluliselt paremat suvist soojussalvestust. Veidi tagasi käis Rootsi uudistest läbi, et üks linn ei anna rohkem lubasid aukude puurimiseks, sest kohalik ressurss on lõpukorral ja vastasel juhul hakkaks juba teiste tagant "varastama" ning olemasolevate puuraukude tootlus väheneks. See annab aimu kasutatavuse mastaabist.
Huvitav, on Eestis sellist firmat, kes puuriks auke (ja asi tegelikult ka töötab, klient on rahul), kelle jaoks maja ja puud ei ole "vales kohas" (s.t. tal on vastavad seadmed, mis aeda ära mahuvad) ja pärast keda ei tuleks arvestada kogu haljastuse taastamisega, mis tuleb ka sisuliselt lisada küttesüsteemi vahetuse investeeringule?
Kes ilusasti, viisakalt tuleks kohale, puuriks augud, mis annavad välja piisava võimsuse, esitaks arve, mis tellijale on majanduslikult mõttekas. Või ma kaldun täielikku ulmemaailmasse? Selles mõttes, et Rootsis suudetakse kaljusse puurida nii, et see erakliendile ära tasub. Tallinnast lääne poole on enamik paekivi peal ja see on ju oluliselt pehmem kui Rootsi graniit.
Teine asi on paigaldus üldismalt. Insenerid (väljaspool Eestit) võivad näha vaeva seadmete efektiivsuse tõstmisega, aga kui kummikute ja labidaga mees oma paigaldamisega nullib ära kogu selle õppimist-praktiseerimist nõudnud inseneritöö tulemusel saavutatud lisaefektiivsuse, on nagu nigelasti, vist. Ei jäta eriti arukat muljet.
Kui riigil oleks energiapoliitika ("näitaja X, Y või Z +/-20% 2020-ks" vms, mida ka reaalselt jälgitakse), siis selle osaks võiks olla tagamine, et alates tänasest paigaldatakse meie riigis kõik soojuspumbad tõesti õigesti ja nad annavad maksimaalse efektiivsuse. Me ei lase oma inimestel, kes üritavad nt. Vene gaasist sõltuvust vähendada, niisama huupi katsetada ja oma niigi nappi ressurssi raisata. Näit. on võimalik alati tellida riigi poolt tasuta spetsialist-nõuandja.
Hetkel eratarbija, kes valib endale küttelahendust, sipleb ise nagu endal aega ja mõistust on, suhteliselt loterii, kuidas lõpuks välja kukub. Selgub siis, kui esimesed arved hakkavad tulema.
Jah, ahjude ja oma metsaga on asi kindel, kuidas kõik toimuma hakkab. Aga muude kütteliikide osas võiks protsess olla kuidagi rohkem ette planeeritav, intelligentsemalt juhitav. Võiks olla mingi riigi huvi, et inimesed ei raiska oma raha.
@Rainer.i
Movek? http://www.movek.ee/kyte/index.php?id=12
Movek? http://www.movek.ee/kyte/index.php?id=12
Rainer.i
Vanasti oli Rootsis populaarne võtta põhjavett ja pumbata ringi majades. Siis juhtus see, et vee temperatuur aegamööda langes ja samamoodi siis ka efektiivsus. Ma pole kuulnud, et praegused "suletud" süsteemid oleks tekitanud selliseid probleeme, et naabrid teineteist "segaksid". Aga olen sel teemal võhik.
Asi on väga põhimõtteline. Maakera sees on olemas soojus. Kas selle ära kasutada, või osta Venemaalt gaasi. Iga majaomanik otsustab. Valitsus otsustab. Mõju aedade haljastusele on ikka minimaalne ja ajutine probleem.
Vanasti oli Rootsis populaarne võtta põhjavett ja pumbata ringi majades. Siis juhtus see, et vee temperatuur aegamööda langes ja samamoodi siis ka efektiivsus. Ma pole kuulnud, et praegused "suletud" süsteemid oleks tekitanud selliseid probleeme, et naabrid teineteist "segaksid". Aga olen sel teemal võhik.
Asi on väga põhimõtteline. Maakera sees on olemas soojus. Kas selle ära kasutada, või osta Venemaalt gaasi. Iga majaomanik otsustab. Valitsus otsustab. Mõju aedade haljastusele on ikka minimaalne ja ajutine probleem.
www.kyte.ee
(Maakera oma soojus pole küll kasutatava maasoojuse peamine allikaks, vaid pigem "päikese kaudu" põhjaveele lisatud soojust)
Termaalenergia kasutamine sõltub ka väga palju geoloogiast - kui palju selle kättesaamiseks on vaja ressursse kasutada. Islandi-suguseid paiku pole paraku maailmas palju.
Alates 1. oktoobrist 2010 kehtib AS-i Tallinna Küte klientidele uus soojuse piirhind 890,34 krooni MWh kohta (56,9 EUR/MWh), millele lisandub käibemaks. Uue hinnaga arveid saavad kliendid novembris.
Oktoobrist kehtima hakkav soojuse piirhind on täna kehtivast piirhinnast 4,57 % kõrgem.
...
Priidu Nõmm toonitas, et Tallinna Kütte klientide sõltuvus Iru Elektrijaama ja gaasi hinnatõusudest näitab veelkord, kui vajalik on kodumaisel toorainel põhineva ning Väos asuva Tallinna Elektrijaama taoliste alternatiivsete ja sõltumatute energiaprojektide olemasolu. Alates augustist on Iru Elektrijaama poolt Tallinna Küttele müüdava soojuse ja Tallinna Elektrijaamas kohalikust hakkepuidust toodetud soojuse hinnavahe ligi 175 EEK/MWh viimase kasuks.
www.soojus.ee
Oktoobrist kehtima hakkav soojuse piirhind on täna kehtivast piirhinnast 4,57 % kõrgem.
...
Priidu Nõmm toonitas, et Tallinna Kütte klientide sõltuvus Iru Elektrijaama ja gaasi hinnatõusudest näitab veelkord, kui vajalik on kodumaisel toorainel põhineva ning Väos asuva Tallinna Elektrijaama taoliste alternatiivsete ja sõltumatute energiaprojektide olemasolu. Alates augustist on Iru Elektrijaama poolt Tallinna Küttele müüdava soojuse ja Tallinna Elektrijaamas kohalikust hakkepuidust toodetud soojuse hinnavahe ligi 175 EEK/MWh viimase kasuks.
www.soojus.ee
„Keskkonnasõbraliku toorme kasutamise osakaal aastasest toodetud soojusmahust on Tallinna Küttes praegusel hetkel ligi 25 protsenti, “ lausus Priidu Nõmm. „Pärast praegu käimasolevate Kesklinna–Lasnamäe ja Mustamäe soojusvõrkude suuremahuliste ühendustööde lõppu aastal 2011, suureneb rohelise taastuvenergia kasutamise osakaal pealinnas 30 protsendini.“
ja kopeerin mu enda numbrid veelkord:
Eesti Energia uue jäätmepõletusjaam hakkab niisiis põletama 220 000 ton prügi aastas. Prügi energiasisu on orienteeruvalt 3 MWH/tonn. Seega annaks uus jaam aastas 660 GWh energiat.
Eesti Gaasi maagaasimüük oli eelmisel aastal 635 mln m3. Maagaasi energiasisu on orienteeruvalt 10 kWh/m3. Seega annaks mainitud kogus maagaas 6400 GWh.
Jällegi orienteeruvalt asendab siis 2012 aastal valmiv prügipõletusjaam üle 10% Eest Gaas poolt müüdud maagaasi.
Tallinnas on väidetavalt veel 80 000 ton prügi mis võiks kasutada aastas, mis siis vastaks täiendavalt 4% Eesti Gaas poolt müüdud maagaasist.
Eesti Energia uue jäätmepõletusjaam hakkab niisiis põletama 220 000 ton prügi aastas. Prügi energiasisu on orienteeruvalt 3 MWH/tonn. Seega annaks uus jaam aastas 660 GWh energiat.
Eesti Gaasi maagaasimüük oli eelmisel aastal 635 mln m3. Maagaasi energiasisu on orienteeruvalt 10 kWh/m3. Seega annaks mainitud kogus maagaas 6400 GWh.
Jällegi orienteeruvalt asendab siis 2012 aastal valmiv prügipõletusjaam üle 10% Eest Gaas poolt müüdud maagaasi.
Tallinnas on väidetavalt veel 80 000 ton prügi mis võiks kasutada aastas, mis siis vastaks täiendavalt 4% Eesti Gaas poolt müüdud maagaasist.
Stockholmist:
Heat source
In order to keep temperature drop low, large amounts of sea water are used as heat source. Warm surface water is taken during summer. In winter, the water inlet is in 15 m depth where the temperature is at constant +3°C. A large pump supplies the sea water to falling-film type evaporators of the heat pumps. A thin, steady film of water trickles down the plate surface of the heat exchangers, with short contact time. It is for this reason that falling film evaporators can be operated with very low temperature differences.
http://www.friotherm.com/downloads/vaertan_e008_uk.pdf
Heat source
In order to keep temperature drop low, large amounts of sea water are used as heat source. Warm surface water is taken during summer. In winter, the water inlet is in 15 m depth where the temperature is at constant +3°C. A large pump supplies the sea water to falling-film type evaporators of the heat pumps. A thin, steady film of water trickles down the plate surface of the heat exchangers, with short contact time. It is for this reason that falling film evaporators can be operated with very low temperature differences.
http://www.friotherm.com/downloads/vaertan_e008_uk.pdf
"In Stockholm there is no supply of natural gas"
Tallinna Soojus teatas viieprotsendisest hinnatõusust ja põhjendas seda muuhulgas sellega, et Eesti Energiale kuuluv Iru Elektrijaam on viimase aasta jooksul tõstnud Tallinna Küttele müüdavat soojuse hinda üle 66 protsendi ning sisseostetav maagaas on Eesti Energiale kallinenud aastaga ligikaudu 40 protsenti.
Hinnatõusu süüdlaseks nimetab Heinam osaliselt ka Tallinna Kütet ennast, kuna see on tema sõnul aastate jooksul vähendanud Irust ostetava soojuse hulka ning väiksema toodangu juures tuleb ühiku hind kallim.
Ta ütles, et konkurentsiamet on selle suhtes algatanud ka järelevalvemenetluse.
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/iru-elektrijaam-konkurentsiamet-uurib-tallinna-kutte-hinnakujundust.d?id=32923641
Hinnatõusu süüdlaseks nimetab Heinam osaliselt ka Tallinna Kütet ennast, kuna see on tema sõnul aastate jooksul vähendanud Irust ostetava soojuse hulka ning väiksema toodangu juures tuleb ühiku hind kallim.
Ta ütles, et konkurentsiamet on selle suhtes algatanud ka järelevalvemenetluse.
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/iru-elektrijaam-konkurentsiamet-uurib-tallinna-kutte-hinnakujundust.d?id=32923641
Lahendus
1) Eesti ENergia ostab Tallinna Kõtte ära
2) Ebaefektiivsed gaasijaamad pannakse kinni
Kuidas sinnani jõuda?
Vastus: Konkurentsiamet surub Tallinna Kütte hinnad alla. Siis selgub et EE on neist efektiivsem, ja loogiline tehing kus EE ostab TK toimuks.
Aga Konkurentsiamet peab niisiis tegutsema, et Eestis kasutatakse Eesti efektiivsemaid jaamasid.
1) Eesti ENergia ostab Tallinna Kõtte ära
2) Ebaefektiivsed gaasijaamad pannakse kinni
Kuidas sinnani jõuda?
Vastus: Konkurentsiamet surub Tallinna Kütte hinnad alla. Siis selgub et EE on neist efektiivsem, ja loogiline tehing kus EE ostab TK toimuks.
Aga Konkurentsiamet peab niisiis tegutsema, et Eestis kasutatakse Eesti efektiivsemaid jaamasid.
Veolia ei müü TK-d, see on küll üsna ilmne, eriti pärast seda kui nad Sõõrumaa jaama ära ostsid
Alternatiiviks leping mis sätestab, et kasutatakse ALATI Eesti kõige efektiivsemaid soojusjaamasid, mitte neid mis juhuslikult on konkurentsiameti kotrolli all oleva ettevõtte bilansis.
Järjekordne näide Eesti Gaasi suurest "vastutulekust" tarbjatele:
Eesti Gaasi turundusjuht Marge Randmaa ütles, et gaasi hind muutus kodutarbijatele 1. septembrist ja rohkem sellel aastal hinnatõusu plaanis ei ole. Alates 1. septembrist tõstis Eesti Gaas kodutarbijatele müüdava gaasi hinda 17 protsenti. Enne septembri hinnatõsusu kerkis gaasi hind kodutarbijatele tänavu mais.
Eesti Gaasi turundusjuht Marge Randmaa ütles, et gaasi hind muutus kodutarbijatele 1. septembrist ja rohkem sellel aastal hinnatõusu plaanis ei ole. Alates 1. septembrist tõstis Eesti Gaas kodutarbijatele müüdava gaasi hinda 17 protsenti. Enne septembri hinnatõsusu kerkis gaasi hind kodutarbijatele tänavu mais.