Ehk teisisõnu see järgnev väljavõte Kotovi jutust on puhas vale?
---
Kõik küsimused, mis on seotud võrgule ligipääsuga, lahendab AS EG Võrguteenus, tema poole on pöördunud näiteks ka nii Paldiskisse kui Muugale veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajada soovivad ettevõtted. Gazpromil puudub igasugune võimalus takistada LNG terminalide rajamist ja liitumist võrguga. Euroopa Komisjoni koordineerimisel töötatakse välja Balti mere regiooni gaasiinfrastruktuuri integreerimise ja varustuskindluse tõstmise kava (BEMIP), milles osaleb ka AS EG Võrguteenus. Lisaks teostab AS Eesti Gaas koostöös Soome gaasifirmaga Gasum uuringuid Eesti-Soome vahelise gaasitoru ehituseks. Seega on väited nagu Gazprom ei teeks midagi uute tegijate turuletulekuks valed, mitte ainult sellepärast, et see polegi Gazpromi kohustus ja on tegelikult AS EG Võrguteenus ja AS Eesti Gaas igapäevane töö, vaid vale ka sisuliselt, sest sellist tööd tehakse. Oluline on veel märkida, et 63% Eesti Gaasist kuulub Euroopa Liidu ettevõtetele ehk Gazprom üksi ei saa kuidagi otsustada Eesti gaasimajanduse saatust.
---
Ma ei saa pikemalt EG kaitsmisega tegeleda, pean paralleelselt E-tervise laialilammutamisega tegelema. Veel hullem monopol, mis sunnib kõiki arste oma pilli järgi tantsima.
troim,
Kotovi jutt ei ole otseselt vale. Mõtle ise, kas omanikul (EG on 100% AS EG Võrguteenused omanik) on võimalik juhatust mõjutada (kuni väljavahetamiseni), kui juhatus peaks tegema omanikule ebasobivaid tehinguid?
Kotovi jutt ei ole otseselt vale. Mõtle ise, kas omanikul (EG on 100% AS EG Võrguteenused omanik) on võimalik juhatust mõjutada (kuni väljavahetamiseni), kui juhatus peaks tegema omanikule ebasobivaid tehinguid?
Palju rohkem huvitavaid graafikuid ka:
http://europe.theoildrum.com/node/6803#more
http://europe.theoildrum.com/node/6803#more
http://europe.theoildrum.com/node/6803#more
"European LNG import potential could grow with as much as 50 Gcm/a towards 2015."
sama allikas
sama allikas
Tegelikult peaks Euroopa potensiaal kildagaasinduses ka suur olema, seda pole lihtsalt veel uuritud ja puuritud.
MOSCOW, August 20 (RIA Novosti) - European clients of Russian gas export monopoly Gazprom are dissatisfied with supply prices, and one of them, E. On Ruhrgas is pressing for discounts, Vedomosti business daily said on Friday.
Gazprom's output hit a historic low last year, while exports to Europe, the company's key source of hard currency, crashed 11.5 percent due to a significant difference between its prices and prices of its European competitors. Europe is now developing a spot market for gas, where gas under short-term contracts is cheaper than under long-term contracts favored by Gazprom.
...
Vedomosti said that at least five enterprises got discounts from Gazprom, causing it to lose about $2 billion of revenue in 2010 alone.
...
Gazprom does not plan to give up easily, however. Statoil is boosting its European sales with a year-on-year increase of 22 percent in the second quarter compared to Gazprom's 1.6 percent, but losing profit, Vedomosti quoted the gas giant official as saying.
http://en.rian.ru/business/20100820/160271847.html
Gazprom's output hit a historic low last year, while exports to Europe, the company's key source of hard currency, crashed 11.5 percent due to a significant difference between its prices and prices of its European competitors. Europe is now developing a spot market for gas, where gas under short-term contracts is cheaper than under long-term contracts favored by Gazprom.
...
Vedomosti said that at least five enterprises got discounts from Gazprom, causing it to lose about $2 billion of revenue in 2010 alone.
...
Gazprom does not plan to give up easily, however. Statoil is boosting its European sales with a year-on-year increase of 22 percent in the second quarter compared to Gazprom's 1.6 percent, but losing profit, Vedomosti quoted the gas giant official as saying.
http://en.rian.ru/business/20100820/160271847.html
Stefani gaasi-graafikud on huvitavad: palju summaarselt tarbiti ja palju iga riik eraldi tarbis gaasi viimase 9 aasta jooksul. Mis mind muigama pani, oli see, et tarbimise kõikumine on 10%, max 15%, mis pole ju eriti palju, võrreldes selle tohutu gaspromi-kisaga, mis selle ümber käib.
Palju huvitavam oleks vaadata sellist graafikut nii, et palju iga riik eraldi ja palju euroopa kokku maksis gaasitarnete eest gaspromile läbi 9 aasta.
Palju huvitavam oleks vaadata sellist graafikut nii, et palju iga riik eraldi ja palju euroopa kokku maksis gaasitarnete eest gaspromile läbi 9 aasta.
Rootsi kohta:
5.1.5 Oil for heating and hot water continues to decrease
The use of oil for heating and hot water in dwellings and non-residential buildings
totalled 3.3 TWh during 2008. Compared to 2007, this was a decrease of
30 percent. Compared with 2002 the decrease was 77 percent, making oil the
energy carrier that decreased the most during the period 2002-2008.
http://webbshop.cm.se/System/ViewResource.aspx?p=Energimyndigheten&rl=default:/Resources/Permanent/Static/2bdad6589c6a4dabb6edb7609fb1d305/ES2009_10W.pdf
5.1.5 Oil for heating and hot water continues to decrease
The use of oil for heating and hot water in dwellings and non-residential buildings
totalled 3.3 TWh during 2008. Compared to 2007, this was a decrease of
30 percent. Compared with 2002 the decrease was 77 percent, making oil the
energy carrier that decreased the most during the period 2002-2008.
http://webbshop.cm.se/System/ViewResource.aspx?p=Energimyndigheten&rl=default:/Resources/Permanent/Static/2bdad6589c6a4dabb6edb7609fb1d305/ES2009_10W.pdf
Veel Rootsi naftakasutamise kohta:
Final energy use within the residential and service sectors etc,... TWh
Oil products
1970: 118,6
1980: 87,3
1990: 41,1
2000: 30,0
2008: 12,4
http://213.115.22.116/System/ViewResource.aspx?p=Energimyndigheten&rl=default:/Resources/Permanent/Static/d65d018c86434ed2ae31baeba2456872/ET_2009_29w.pdf
Final energy use within the residential and service sectors etc,... TWh
Oil products
1970: 118,6
1980: 87,3
1990: 41,1
2000: 30,0
2008: 12,4
http://213.115.22.116/System/ViewResource.aspx?p=Energimyndigheten&rl=default:/Resources/Permanent/Static/d65d018c86434ed2ae31baeba2456872/ET_2009_29w.pdf
Rootsi kaugkütte energiaallikad:
1970: Kokku kaugküte: 14,6 TWh (sellest 14,3 TWh nafta, 0,3 TWh biokütus)
2008: Kokku kaugküte: 55,0 TWh (sellest 1,5 TWh nafta, 2,0 TWh maagaas, 2,6 TWh süsi, 39,4 TWh biokütus, 0,2 TWh elektrit, 5,5 TWh soojapumbad, 3.7% "waste heat")
sama allikas
1970: Kokku kaugküte: 14,6 TWh (sellest 14,3 TWh nafta, 0,3 TWh biokütus)
2008: Kokku kaugküte: 55,0 TWh (sellest 1,5 TWh nafta, 2,0 TWh maagaas, 2,6 TWh süsi, 39,4 TWh biokütus, 0,2 TWh elektrit, 5,5 TWh soojapumbad, 3.7% "waste heat")
sama allikas
...ja siinjuures positiivseid uudiseid ka Eesti kohta:
Eesti Energia: prügi äraandmine ja toasoe lähevad tulevikus soodsamaks
24.03.2010 17:08
Tänasel Jäätmepäeval esinenud Eesti Energia Taastuvenergia juhi Ando Leppimani sõnul toob Iru uue prügiploki käivitumine tarbijatele soodsama soojuse ja prügi äraandmise hinna. „Kuigi jäätmetes sisalduv energia on võrreldav põlevkivi omaga, maetakse täna enamik sellest prügimägedele. Võttes selle kodumaise kütuse kasutusse elektri ja soojuse tootmises, saame tulevikus Eesti elanikele pakkuda soodsamat prügi äraandmise hinda ning sadadele tuhandetele Tallinna ja Maardu elanikele soodsamat ja stabiilsemat toasooja,“ sõnas Leppiman. „Iru prügiploki rajamine on evolutsioon Eesti jäätmemaastikul. See on positiivne ja maastikku oluliselt muutev areng, prügimäed jäävad tulevikus reaalselt väiksemaks ja see säästab Eesti loodust,“ avas Leppiman tulevikuarenguid. „Seni väljakujunenud süsteemiga harjunud asjaosalistele ja jäätmemonopolidele on ümberkorraldused alguses veidi ebamugavad, kuid tänaste laienevate ja lehkavate prügimägede valguses tunnistavad ka nemad alternatiivide rakendamise vajalikkust.“ „Kuigi avalikkuses on manipuleeritud erinevate statistiliste andmetega, siis täna tõdesid ka teised esinejad, et jäätmeid jätkub tulevikus erinevate lahenduste jaoks. Iru prügiploki valmides 2012. aastal saab üle Eesti taaskasutusse võtta kuni 220 000 tonni sorteerimise järel ülejäävaid olmejäätmeid ning siis jääb üle veel rohkem kui 100 000 tonni ladestatavaid jäätmeid. Viimaseid saab taaskasutada teistel moodustel juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud. Kuid selge on, et energia tootmine loob jäätmetele kõige laiemalt tuntavat ja tarbitavat lisaväärtust,“ lisas Leppiman.
www.energia.ee
Eesti Energia: prügi äraandmine ja toasoe lähevad tulevikus soodsamaks
24.03.2010 17:08
Tänasel Jäätmepäeval esinenud Eesti Energia Taastuvenergia juhi Ando Leppimani sõnul toob Iru uue prügiploki käivitumine tarbijatele soodsama soojuse ja prügi äraandmise hinna. „Kuigi jäätmetes sisalduv energia on võrreldav põlevkivi omaga, maetakse täna enamik sellest prügimägedele. Võttes selle kodumaise kütuse kasutusse elektri ja soojuse tootmises, saame tulevikus Eesti elanikele pakkuda soodsamat prügi äraandmise hinda ning sadadele tuhandetele Tallinna ja Maardu elanikele soodsamat ja stabiilsemat toasooja,“ sõnas Leppiman. „Iru prügiploki rajamine on evolutsioon Eesti jäätmemaastikul. See on positiivne ja maastikku oluliselt muutev areng, prügimäed jäävad tulevikus reaalselt väiksemaks ja see säästab Eesti loodust,“ avas Leppiman tulevikuarenguid. „Seni väljakujunenud süsteemiga harjunud asjaosalistele ja jäätmemonopolidele on ümberkorraldused alguses veidi ebamugavad, kuid tänaste laienevate ja lehkavate prügimägede valguses tunnistavad ka nemad alternatiivide rakendamise vajalikkust.“ „Kuigi avalikkuses on manipuleeritud erinevate statistiliste andmetega, siis täna tõdesid ka teised esinejad, et jäätmeid jätkub tulevikus erinevate lahenduste jaoks. Iru prügiploki valmides 2012. aastal saab üle Eesti taaskasutusse võtta kuni 220 000 tonni sorteerimise järel ülejäävaid olmejäätmeid ning siis jääb üle veel rohkem kui 100 000 tonni ladestatavaid jäätmeid. Viimaseid saab taaskasutada teistel moodustel juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud. Kuid selge on, et energia tootmine loob jäätmetele kõige laiemalt tuntavat ja tarbitavat lisaväärtust,“ lisas Leppiman.
www.energia.ee
Eesti Energia uue jäätmepõletusjaam hakkab niisiis põletama 220 000 ton prügi aastas. Prügi energiasisu on orienteeruvalt 3 MWH/tonn. Seega annaks uus jaam aastas 660 GWh energiat.
Eesti Gaasi maagaasimüük oli eelmisel aastal 635 mln m3. Maagaasi energiasisu on orienteeruvalt 10 kWh/m3. Seega annaks mainitud kogus maagaas 6400 GWh.
Jällegi orienteeruvalt asendab siis 2012 aastal valmiv prügipõletusjaam üle 10% Eest Gaas poolt müüdud maagaasi.
Tallinnas on väidetavalt veel 80 000 ton prügi mis võiks kasutada aastas, mis siis vastaks täiendavalt 4% Eesti Gaas poolt müüdud maagaasist.
Eesti Gaasi maagaasimüük oli eelmisel aastal 635 mln m3. Maagaasi energiasisu on orienteeruvalt 10 kWh/m3. Seega annaks mainitud kogus maagaas 6400 GWh.
Jällegi orienteeruvalt asendab siis 2012 aastal valmiv prügipõletusjaam üle 10% Eest Gaas poolt müüdud maagaasi.
Tallinnas on väidetavalt veel 80 000 ton prügi mis võiks kasutada aastas, mis siis vastaks täiendavalt 4% Eesti Gaas poolt müüdud maagaasist.
Andmed ka lähikuudel valmiv turva- ja puidul baseeruv Pärnu koostootmisjaam:
Võimsus:
25 MW elekter
50 MW soojus
Energiamahud aastas:
110 GWh elekter
220 GWh soojus
Võimsus:
25 MW elekter
50 MW soojus
Energiamahud aastas:
110 GWh elekter
220 GWh soojus
...ja veelkord siis Eesti Gaasi müügitulu Eestis:
Järgmisena saaks valitsus hakata karmialt maksustada maagaasi kasutamist, ja subsideerida investeeringuid soojapumpadesse.
Rootsi kogemus sel teemal et riigi juhtimisel välja suruda naftapõletamine Rootsi eramajades on olnud väga edukas, ja ma pakun et Eestis ka. Pole põhjust miks eramajad peaksid olema pikaajaliselt vene gaasi sõltlased üleüldse. Hetkel on Eesti Gaasil 44 000 eramut. Riik võiks minu meelest meelitada neid välja vahetada oma gaasisõltuvust maasoojuse vastu.
Järgmisena saaks valitsus hakata karmialt maksustada maagaasi kasutamist, ja subsideerida investeeringuid soojapumpadesse.
Rootsi kogemus sel teemal et riigi juhtimisel välja suruda naftapõletamine Rootsi eramajades on olnud väga edukas, ja ma pakun et Eestis ka. Pole põhjust miks eramajad peaksid olema pikaajaliselt vene gaasi sõltlased üleüldse. Hetkel on Eesti Gaasil 44 000 eramut. Riik võiks minu meelest meelitada neid välja vahetada oma gaasisõltuvust maasoojuse vastu.
Ühe Rootsi firma reklaam:
"NIBE maasoojuspumpade kasutamisega väheneb kütmisele kuluv ebergiatarve kuni 80%.
NIBE toodab 15 erinevat tüüpi maasoojuspumpasid vahemikus 5 kW kuni 60 kW-ni. Kasutades paralleelühendust on võimalik saavutada kuni 540 kW väljundvõimsus.
Kütmisele ja kuumale veele kuluvat energiatarvet on võimalik vähendada kuni 80% võrreldes fossiilsel kütusel põhineva küttesüsteemiga."
www.nibe.ee
"NIBE maasoojuspumpade kasutamisega väheneb kütmisele kuluv ebergiatarve kuni 80%.
NIBE toodab 15 erinevat tüüpi maasoojuspumpasid vahemikus 5 kW kuni 60 kW-ni. Kasutades paralleelühendust on võimalik saavutada kuni 540 kW väljundvõimsus.
Kütmisele ja kuumale veele kuluvat energiatarvet on võimalik vähendada kuni 80% võrreldes fossiilsel kütusel põhineva küttesüsteemiga."
www.nibe.ee
Päris huvitav oleks võrrelda Gazpromi ning mõne lääne puurija efektiivsuse võrdlust. Tundub, et ettevõtet on üsna kinnisena hoitud ning poliitikast läbiimbununa ei ole firmat ilmselt ka parimate praktikate kohaselt arendatud. Kui ühelt poolt väljendub see muidugi müügihindade regulatsioonis, siis tõenäoliselt samal ajal ka kulustruktuuris ja töökorralduses.
Ka Soomes on maa- ning õhusoojuspumbad viimasel ajal väga populaarsed.
Arvestades et Gazprom nüüd on hakkanud müüma gaasi Eestile isegi tunduvalt kallimalt kui Saksamaale on aeg tegutseda valitsuse poolt. LNG-projekt oleks äkki hea küll, ent kõigepealt tuleks teha kõike, et ära kaotada võimalikult suur osa gaasisõltuvusest. Eks inimesed näevad ise kuidas gaasiarve kasvab, aga äkki loodetakse et odavneb jälle, ja midagi ei tehta. Samal ajal dikteerib Venemaa mängu oma soovide järgi.