haaa:-D
asi hakkab aina lõbusamaks minema,"misesid" on end kõik siin ritta seadnud...aga nohh,selle üle ma nüüd küll ei viitsi vaielda,kes rumalam ja kes targem on...:-D
rooma'le küll ütleksin,et mütsi ei kanna enam ammu-ammu ja sellest ajast alates pole lihtsalt midagi enam maha võtta...
OK siis...aga imelik,et siin siis keegi rohkem sõna ei võta,kel ettevõtlusest vähimatki aimu oleks.No ei viitsi ma siin ka üksinda noorte oinastega sarvi kokku lüüa...
võtan ühe siis veel ette...
Noor oinas ardoh,
no ma ei viitsinud kaugemale lugeda esimesest küsimusest.Millised on kontorisofti standardid partneritega suhtlemisel?No jätan selle avastamisrõõmu sulle enesele.Küllap need partnerid sulle teada annavad,kui sa kunagi peaksid mingit bisnessit ajama hakkama.Ja kui see su bisness peaks olema midagi muud kui linuxi arendamine,ole valmis windoosa ja muu ärimaailma standardsofti eest raha välja käima...
Millised on konkreetsemad standardid?No ma ei hakka täna raamatupidajaid enam tülitama,(aasta lõpp,aruanded vaja valmis saada),et küsida,millised raamatupidamisprogramme suuremad firmad maailmas kasutavad....
prontole lisaksin "Keegi peab ju lõppkokkuvõttes mingid standardid kehtestama" osas,et see keegi on tarbija,mitte microsoft ega sun ega kes iganes...
Ärimaailma softi tarbijad on valinud välja op-süs wini ja kogu lugu.seega ei näe ma mingit perspektiivi arvamusel"firmad loodavad väiksemate kulutustega säilitada infotehnoloogilist taset."
Sest ükski firma ei ela kaua üksi teistele vastuvoolu ujudes.
Lõpetuseks,kui pahameeletormi põhjuseks oli mu suhtumine hotline-de "tarkadesse" abimeestesse,siis vabandan.pole kunagi kasutanud eestikeelset hotline ja seetõttu võis mu hinnang olla üldistav.Võibolla on tõesti Eestis hotline-ametis ka kompetentseid tegelasi...
Kulla teremere,
Sinu viimane etteaste oli liiga pikk ja seda oleks saanud õelda lühemalt: Palun vabandage et ma nii rumal ja kitsa silmaringiga olen ja et mu sõnavõtud seosetud on .
Sinu viimane etteaste oli liiga pikk ja seda oleks saanud õelda lühemalt: Palun vabandage et ma nii rumal ja kitsa silmaringiga olen ja et mu sõnavõtud seosetud on .
rooma,
kui sa lubad mu poole pöördudes mitte kunagi enam kasutada "Kulla",saad andeks...ja teietan ma ise vaid rojalistlikke eminentse ning maailma religioosseid liidreid jne,kuna nende seisus seda nõuab.Sulle siiski ma enese kombeid peale suruma ei hakka, kui pead vajalikuks mind neti peal teietada...
ja häid tulevaid pühi!
:-)
kui sa lubad mu poole pöördudes mitte kunagi enam kasutada "Kulla",saad andeks...ja teietan ma ise vaid rojalistlikke eminentse ning maailma religioosseid liidreid jne,kuna nende seisus seda nõuab.Sulle siiski ma enese kombeid peale suruma ei hakka, kui pead vajalikuks mind neti peal teietada...
ja häid tulevaid pühi!
:-)
sulle ka teremere
Pronto:
XML on hetkel parim variant andmete säilitamiseks nii, et see oleks arusaadav võimalikult laiadele massidele. Sellepärast ma tõin seda näiteks. Miskiks imevahendiks ma seda ei pea, kuid samas arvan, et ka järgmised väljapakutud standardid põhinevad / sarnanevad XMLile. Mis puutub C või Pascali (Basicu jätan meelega välja ;) vormingus salvestamisse, siis ei saa aru, mis sellega öelda tahad. Andmete salvestamine C keeles? Ära nüüd sellist nalja kah tee, eksole.
Keegi peab standardid kehtestama? Jah. Selleks võiks olla pigem sõltumatu organisatsioon, näiteks ANSI (American National Standards Organisation), kui tootjad. Näiteks ANSI SQL. Kes on andmebaasidega kokku puutunud, see teab, et näiteks võimalikult standardilähedast (kahjuks on andmebaasimootoritel omad kõrvalekaldumised standarditest) SQLi kasutava programmi üleviimine ühelt andmebaasimootorilt teisele on küllaltki lihtne. Samasugust standardiseerimist ootaks ka dokumendiformaatidelt.
Teremere:
Ärimaailm on välja valinud igasuguseid standardeid. NMT näiteks. Mis juhtus NMT -ga? Kas ta jäi igavesti püsima, nagu ennustad Windowsile? Mälestame siinkohal kadunukest.
Ja teiseks, raamatupidamisprogrammid ei ole omavahel kompatiiblid nagunii suures osas, olgu nad windowsi või muu keskkonna all töötavad.
Ja aitab ehk juba sellest teemast Sulle, kui ikka teemat ei jaga, pole mõtet sõna võtta.
PS. Lame on öelda, et ma ei lugenud teadet läbi ja siis suvalt lahmima hakata.
XML on hetkel parim variant andmete säilitamiseks nii, et see oleks arusaadav võimalikult laiadele massidele. Sellepärast ma tõin seda näiteks. Miskiks imevahendiks ma seda ei pea, kuid samas arvan, et ka järgmised väljapakutud standardid põhinevad / sarnanevad XMLile. Mis puutub C või Pascali (Basicu jätan meelega välja ;) vormingus salvestamisse, siis ei saa aru, mis sellega öelda tahad. Andmete salvestamine C keeles? Ära nüüd sellist nalja kah tee, eksole.
Keegi peab standardid kehtestama? Jah. Selleks võiks olla pigem sõltumatu organisatsioon, näiteks ANSI (American National Standards Organisation), kui tootjad. Näiteks ANSI SQL. Kes on andmebaasidega kokku puutunud, see teab, et näiteks võimalikult standardilähedast (kahjuks on andmebaasimootoritel omad kõrvalekaldumised standarditest) SQLi kasutava programmi üleviimine ühelt andmebaasimootorilt teisele on küllaltki lihtne. Samasugust standardiseerimist ootaks ka dokumendiformaatidelt.
Teremere:
Ärimaailm on välja valinud igasuguseid standardeid. NMT näiteks. Mis juhtus NMT -ga? Kas ta jäi igavesti püsima, nagu ennustad Windowsile? Mälestame siinkohal kadunukest.
Ja teiseks, raamatupidamisprogrammid ei ole omavahel kompatiiblid nagunii suures osas, olgu nad windowsi või muu keskkonna all töötavad.
Ja aitab ehk juba sellest teemast Sulle, kui ikka teemat ei jaga, pole mõtet sõna võtta.
PS. Lame on öelda, et ma ei lugenud teadet läbi ja siis suvalt lahmima hakata.
On küllaltki tähtis mõista, et infosüsteemide strukruur muutub: rohkem hakatakse kasutama detsentraalseid ressursse. See eeldab standardipõhiste (mitte firmapõhiste) tehnoloogiate kasutamist otse rakendusprogrammides, kuna varem tagas globaalse suhtlusvõimaluse intelligentne klient-server.
XML on kirjeldamise põhimõte, millel on väga palju erinevaid alamspetsifikatsioone.
Ükski tarkvaralooja ei vaidlusta seda, et standardid muudavad arenduse efektiivsemaks, seetottu tooted odavamaks ja kattesaadavamaks. Tanu standardsetele kirjelduskeeletele muutuvad peale andmete ka erinevates keeltes loodud programide alamhulgad kättesaadavaks ja käepäraseks. Nii liigub tarkvaraäri selles suunas, et üldistes järjest karmimates konkurentsitingimustes keskenduvad paari aasta parast tarkvarafirmad vaid loetud funktsioonide progemisele ja standardites kirjeldamisele, rentides oma koodi välja.
Nii teostatakse tarkvaramudel, kus kasutaja arvuti on primitiivse programmi abil ühendatud internetti, kust temale leitakse internetist spetsiaalse otsimootori abil vajalikud standardselt kirjeldatud programmi alamhulgad, millest just tema tarbeks luuakse programm. Täna on raske öelda, kui suur osa tuhutult suureks kasvavast standardselt kirjeldatud programmi alamosadest saab olema tasuta ressurss ja milliste mudelitega raha kätte saadakse. Selge on aga see, et tarkvaraturul läheb tänu ühtlustumisele konkurents väga tihedaks ja kõikdesse tarkvaraga seotud projektidesse tuleb investeerida äärmise ettevaatlikusega. Kui kuskile investeerida, siis mõistagi võimalikult vähe firmapõhistesse tehnoloogiatesse (nagu ntx Java).
Jutu point on selles, et tänu standarditele muutuvad kõik ressursid detsentraalseks, sh arenduse ressursid. Programme kui selliseid hakatakse järjest vähem müüma. Programmikood hakkab olema väga tänu standardimisele väga efektiivne. Mootorid muutuvad samuti detsentraalseks, hakates kasutama vabu (või võrgust ostetud) tohutuid ressursse. Kes oskaks ennustada, kes on tarkvaraturul viie aasta pärast liider?
MS on viimastel aastatel väga edukas olnud mitte firmapõhiste standardite edendamisel, olles ka XML idee leviku puhul määravaks jõuks. Samas on Linuxi platvormi developereid alati rohkem, aga nad ei liigu nii süsteemselt ühes suunas.
Nii shareware kui open source ärimudelid lähenevad üksteisele, püüdes raha kätte saada rohkem teenuse kui toote pealt. See on aja küsimus, millal need mudelit üksteist katma hakkavad. Üldkehtivad standardid alandavad intellektuaalse omandi (tarkvara) väärtust.
Moistagi laheb uues konkurentsiolukorras paremini sellel, kellel on paremini valja arendatud turustuskanalid, kellel lojaalsem klient jne. Siin pole küll näha konkurentsieeliseid arenduse vs tehnoloogiate omamise kohalt.
MS suudab iga aasta uue Windowsi välja lasta, liiga vara on Linuxi pooldajatel hõisata. MS soft igapäevase töö vahendina ja keskkonnana on ka tarbijal aidanud edu saavutada.
Ma tahaks naha, kuidas dumbuserid hakkavad Linuxit kasutama, olgu sellel kasvoi windowsi sarnane graafiline liides. Isegi kui nad tahavad südamest Linuxit omandata, MS ei vaata seda pealt. Näiteks mina pole suutnud MS toodetest vabaneda, kuigi täna enam failiformaadid probleeme ei tekita. Lihtsalt ei saa (ega taha) loobuda, alati lähevad MS programmid ilma ütlemata paremaks täpselt just selles suunas, millest olen unistanud.
Meie aja universaalseimaid ressursse on kliendid, kellele saab müüa ühte koma teist, aga keda on raske saavutada. Sestap vaadake just nende firmade poole, kellel on palju rahulolevaid kliente ja mõistagi ka tegus juhtkond, kes on stabiilselt võimekas.
Üksnes tehnoloogiatesse pole motet investeerida.
XML on kirjeldamise põhimõte, millel on väga palju erinevaid alamspetsifikatsioone.
Ükski tarkvaralooja ei vaidlusta seda, et standardid muudavad arenduse efektiivsemaks, seetottu tooted odavamaks ja kattesaadavamaks. Tanu standardsetele kirjelduskeeletele muutuvad peale andmete ka erinevates keeltes loodud programide alamhulgad kättesaadavaks ja käepäraseks. Nii liigub tarkvaraäri selles suunas, et üldistes järjest karmimates konkurentsitingimustes keskenduvad paari aasta parast tarkvarafirmad vaid loetud funktsioonide progemisele ja standardites kirjeldamisele, rentides oma koodi välja.
Nii teostatakse tarkvaramudel, kus kasutaja arvuti on primitiivse programmi abil ühendatud internetti, kust temale leitakse internetist spetsiaalse otsimootori abil vajalikud standardselt kirjeldatud programmi alamhulgad, millest just tema tarbeks luuakse programm. Täna on raske öelda, kui suur osa tuhutult suureks kasvavast standardselt kirjeldatud programmi alamosadest saab olema tasuta ressurss ja milliste mudelitega raha kätte saadakse. Selge on aga see, et tarkvaraturul läheb tänu ühtlustumisele konkurents väga tihedaks ja kõikdesse tarkvaraga seotud projektidesse tuleb investeerida äärmise ettevaatlikusega. Kui kuskile investeerida, siis mõistagi võimalikult vähe firmapõhistesse tehnoloogiatesse (nagu ntx Java).
Jutu point on selles, et tänu standarditele muutuvad kõik ressursid detsentraalseks, sh arenduse ressursid. Programme kui selliseid hakatakse järjest vähem müüma. Programmikood hakkab olema väga tänu standardimisele väga efektiivne. Mootorid muutuvad samuti detsentraalseks, hakates kasutama vabu (või võrgust ostetud) tohutuid ressursse. Kes oskaks ennustada, kes on tarkvaraturul viie aasta pärast liider?
MS on viimastel aastatel väga edukas olnud mitte firmapõhiste standardite edendamisel, olles ka XML idee leviku puhul määravaks jõuks. Samas on Linuxi platvormi developereid alati rohkem, aga nad ei liigu nii süsteemselt ühes suunas.
Nii shareware kui open source ärimudelid lähenevad üksteisele, püüdes raha kätte saada rohkem teenuse kui toote pealt. See on aja küsimus, millal need mudelit üksteist katma hakkavad. Üldkehtivad standardid alandavad intellektuaalse omandi (tarkvara) väärtust.
Moistagi laheb uues konkurentsiolukorras paremini sellel, kellel on paremini valja arendatud turustuskanalid, kellel lojaalsem klient jne. Siin pole küll näha konkurentsieeliseid arenduse vs tehnoloogiate omamise kohalt.
MS suudab iga aasta uue Windowsi välja lasta, liiga vara on Linuxi pooldajatel hõisata. MS soft igapäevase töö vahendina ja keskkonnana on ka tarbijal aidanud edu saavutada.
Ma tahaks naha, kuidas dumbuserid hakkavad Linuxit kasutama, olgu sellel kasvoi windowsi sarnane graafiline liides. Isegi kui nad tahavad südamest Linuxit omandata, MS ei vaata seda pealt. Näiteks mina pole suutnud MS toodetest vabaneda, kuigi täna enam failiformaadid probleeme ei tekita. Lihtsalt ei saa (ega taha) loobuda, alati lähevad MS programmid ilma ütlemata paremaks täpselt just selles suunas, millest olen unistanud.
Meie aja universaalseimaid ressursse on kliendid, kellele saab müüa ühte koma teist, aga keda on raske saavutada. Sestap vaadake just nende firmade poole, kellel on palju rahulolevaid kliente ja mõistagi ka tegus juhtkond, kes on stabiilselt võimekas.
Üksnes tehnoloogiatesse pole motet investeerida.
Üksnes tehnoloogiatesse pole mõtet investeerida selle tõttu, et tehnoloogiad koonduvad varem või hiljem nende kätte, kelle on kliendid.
Tänan!
Tänan!
ardoh,
miks sa pead mind kurvastama mu online uut aastat rumalustega alustades?Või on su sooviks mind tõesti hoopiski lõbustada?
ärimaalim valis standardiks MNT?Nordic Mobile Telephone siis vä?kus siis,kas Eestis ka vä,peale Rootsi,Soome...?
Raamatupidamisprogrammid pole "kompatiiblid"?
Hehh,kõik omavahel suhtlevad,aru andvad emafirmad-tütarfirmad kasutavad ühtesid ja samu programme.Nohh,kui partnereid ei ole, võib ka mõne mitte kompatiibliga vast läbi ajada...
Üldiselt jääd sa ardoh mu lemmikule meelelahutajale, misesile alla.Nii et kui sult sealt midagi naljakamat tulemas ei ole,siis tõepoolest,aitab sellest teemast mulle...:-D
miks sa pead mind kurvastama mu online uut aastat rumalustega alustades?Või on su sooviks mind tõesti hoopiski lõbustada?
ärimaalim valis standardiks MNT?Nordic Mobile Telephone siis vä?kus siis,kas Eestis ka vä,peale Rootsi,Soome...?
Raamatupidamisprogrammid pole "kompatiiblid"?
Hehh,kõik omavahel suhtlevad,aru andvad emafirmad-tütarfirmad kasutavad ühtesid ja samu programme.Nohh,kui partnereid ei ole, võib ka mõne mitte kompatiibliga vast läbi ajada...
Üldiselt jääd sa ardoh mu lemmikule meelelahutajale, misesile alla.Nii et kui sult sealt midagi naljakamat tulemas ei ole,siis tõepoolest,aitab sellest teemast mulle...:-D
To teremere
Head algavat aastat ja ehk võtad sel aastal vaevaks pisut kasvada. Ardoh'i lisatud postscriptum oli muideks nagu rusikas silmaauku.
P.S. Sinu poolt kasutatav grammatika jätab Sinust üsna küündimatu inimese mulje. Tõenäoliselt on see põhjustatud noorusest ja _liigsest_ arvuti taga istumisest - nimelt on kahjuks näha üldine tendents, et nn. "teine kirjaoskus" mõjub esimesele hävitavalt. Räägin korduvatest vigadest, nagu seda on 'ka' asemel 'kaa' jms.
P.P.S. Kui seda juttu vaid kinotegemise eesmärgil ajasid, siis peab tunnistama, et lõpp tükib ära vajuma. Pärl "teietan ma ise vaid rojalistlikke eminentse" on siiamaani ületamatu olnud. :-)
Head algavat aastat ja ehk võtad sel aastal vaevaks pisut kasvada. Ardoh'i lisatud postscriptum oli muideks nagu rusikas silmaauku.
P.S. Sinu poolt kasutatav grammatika jätab Sinust üsna küündimatu inimese mulje. Tõenäoliselt on see põhjustatud noorusest ja _liigsest_ arvuti taga istumisest - nimelt on kahjuks näha üldine tendents, et nn. "teine kirjaoskus" mõjub esimesele hävitavalt. Räägin korduvatest vigadest, nagu seda on 'ka' asemel 'kaa' jms.
P.P.S. Kui seda juttu vaid kinotegemise eesmärgil ajasid, siis peab tunnistama, et lõpp tükib ära vajuma. Pärl "teietan ma ise vaid rojalistlikke eminentse" on siiamaani ületamatu olnud. :-)
Hi Warewolf,rõõm tutvuda ja head uut sulle kaa.:-)
Sain teada,mida sa minust arvad.(...nohh,you got'it all wrong...but thnx for the tips anyway.)Mida sa aga asjast,"linuxi järgmisel aastal paremini minemisest" arvad-oletad,jäi aga kahjuks mulle arusaamatuks.
ardo PS.-i rusikas silmaauku osas teatan saladuskatte all,et lugesin ta loo tegelt't läbi ja alles siis asusin,eee...lahmima.
PPS.ja miks sa arvad,et "teietan ma ise vaid rojalistlikke eminentse" oli eee...kinotegemine?
Sain teada,mida sa minust arvad.(...nohh,you got'it all wrong...but thnx for the tips anyway.)Mida sa aga asjast,"linuxi järgmisel aastal paremini minemisest" arvad-oletad,jäi aga kahjuks mulle arusaamatuks.
ardo PS.-i rusikas silmaauku osas teatan saladuskatte all,et lugesin ta loo tegelt't läbi ja alles siis asusin,eee...lahmima.
PPS.ja miks sa arvad,et "teietan ma ise vaid rojalistlikke eminentse" oli eee...kinotegemine?
Puust ja punaseks teremere,
ilmselt hr. werewolf on kursis sõna 'eminents' tähendusega ja sellega, millistel puhkudel seda tiitlit kasutatakse. :))
kõike paremat
tere alekokk,
nohh, jõudsime linuxi kerneli tähendusest ning kasutamisest sõna "eminents" juurde.Võibolla tõesti teab warewolf ka kuuendat eminets-eminence tähendust.Ise olen kursis vaid nelja-viiega...ja tiitlina jahh ,kasutatakse seda vaid ühel juhul.Olen ka ise lapsepõlves kolme musketäri lugenud,nii et,puust ja punaseks pole vaja värvida...
:-)
nohh, jõudsime linuxi kerneli tähendusest ning kasutamisest sõna "eminents" juurde.Võibolla tõesti teab warewolf ka kuuendat eminets-eminence tähendust.Ise olen kursis vaid nelja-viiega...ja tiitlina jahh ,kasutatakse seda vaid ühel juhul.Olen ka ise lapsepõlves kolme musketäri lugenud,nii et,puust ja punaseks pole vaja värvida...
:-)
tunneks huvi, et kuidas IT kulutused t2nases Eestis elavad. 2kki m6ned kes sellega otseselt kokku puutuvad kommenteeriks, kas hoitakse selle pealt kokku v6i on mingi muu strateegia praegu populaarne?
linux softina on kyll tasuta, kuid n6uab tunduvalt rohkem häda ja vaeva kui osx v6i windows.
seega selle mis säästad litsentsikulus kaotad konsultatsioonina.
mis m6tet on teha oma elu keeruliseks?
arvata on et kui masinad palju vaja..
kuid ikkagi on linuxil developimine way keerulisem kui homogeenses ms maailmas.
seega selle mis säästad litsentsikulus kaotad konsultatsioonina.
mis m6tet on teha oma elu keeruliseks?
arvata on et kui masinad palju vaja..
kuid ikkagi on linuxil developimine way keerulisem kui homogeenses ms maailmas.
Meie kasutame juba 3. aasta Staroffic'it, suhtlemine klientidega on sujunud kenasti. Linux on praegu veel ainult tulemüüris, aga kui raamatupidamise programmi oleme portinud ka Linuxile viime kõik oma kontorid Linuxile. Juba MSOffice'i mitteostmisega oleme siiani kõvasti üle 100K kokku hoidnud. Selle raha oleme mõistlikult tarkvaraarendusse investeerinud.
Tegelen ca 90 teenindusfirmaga üle Eesti. Ja nendel on siiamaani kõigil windoosa. Aga sellel nädalal olen juba 2 firma käest kuulnud kindlat plaani minna linuxile. Neil läheb vaja vaid dokumentide töötlust, natuke pilditöötlust, browserit ja võib-olla ka excelit. Järjest enam programme (ka raamatupidamis) on ka üle minemas webipõhisteks (ASP) ja nii ongi võimalus muretult MS toodetest loobuda.
Olen kindel, et kui nemad sel kuul üle lähevad ja suht muretult hakkama saavad, tulevad teised hooga järele. Ilmselt peame ise hakkama neile linuxiga seotud teenuseid pakkuma.
Ilmselt aitab asjale kaasa ka BSA kampaaniad sest on ju teada, et suurem osa tarkvarast on arvutites illegaalne. Erii käib see just Office kohta. WIN ilmselt ikka arvutiga koos ostetud aga office...
Ise näen võitu ainult kohalike teenustepakkujatele....
Olen kindel, et kui nemad sel kuul üle lähevad ja suht muretult hakkama saavad, tulevad teised hooga järele. Ilmselt peame ise hakkama neile linuxiga seotud teenuseid pakkuma.
Ilmselt aitab asjale kaasa ka BSA kampaaniad sest on ju teada, et suurem osa tarkvarast on arvutites illegaalne. Erii käib see just Office kohta. WIN ilmselt ikka arvutiga koos ostetud aga office...
Ise näen võitu ainult kohalike teenustepakkujatele....
to riq
Miks sa riq ometi niisugust juttu ajad, oled sa üldse linuxit kasutanud? No mis väide see on, et developimine on keerulisem??? Ma olen juhtumisi ise väikest viisi progeja ja nii küll ei väidaks. Minu arust on Linux "developimise" jaoks ideaalne keskkond. Tegelikult parim mida ma üldse tean. Head arendusvahendid on vabalt kättesaadavad, on tonnide kaupa lähtekoodi kust saab õppida, hea dokumentatsioon, kõik kõik head asjad. Täiesti vabad IDE-d, näiteks KDevelop või QtDesigner. Või siis kommerts Kylix. Keegi siin muudkui rääkis, et kui Delphi linuxile välja tuleb siis on heaven, samas kui Kylix juba 3.0 versioonini jõudnud.
Ja siis sa väidad, et "kuid n6uab tunduvalt rohkem häda ja vaeva kui osx v6i windows" Ma osx kasutanud pole, kuid IMHO on windozega rohkem häda. Alates installeerimisest lõpetades kasutamisega on linux tegelikult lihtsam.
Peamine probleem miks desktop linux pole massidesse jõudnud on suletud standardid. Nn. *.doc probleem. Teine asi on inertsus. Aga mitte appide puudus. Ja ei saa aru sellest jamast mis siin standardite ümber aetakse. Esiteks on olemas selline asi nagu LSB. Teiseks väidan, et mida rohkem erinevaid distributsioone ja sama asja tegevaid programme seda parem Linuxi levikule. Diversity is strength. Praegune seis Linuxiga ei ole võrreldav Unixi killustumisega 80-ndatel. Ma ei hakka seda rohkem selgitama, tuleks liiga pikk jutt.
Miks sa riq ometi niisugust juttu ajad, oled sa üldse linuxit kasutanud? No mis väide see on, et developimine on keerulisem??? Ma olen juhtumisi ise väikest viisi progeja ja nii küll ei väidaks. Minu arust on Linux "developimise" jaoks ideaalne keskkond. Tegelikult parim mida ma üldse tean. Head arendusvahendid on vabalt kättesaadavad, on tonnide kaupa lähtekoodi kust saab õppida, hea dokumentatsioon, kõik kõik head asjad. Täiesti vabad IDE-d, näiteks KDevelop või QtDesigner. Või siis kommerts Kylix. Keegi siin muudkui rääkis, et kui Delphi linuxile välja tuleb siis on heaven, samas kui Kylix juba 3.0 versioonini jõudnud.
Ja siis sa väidad, et "kuid n6uab tunduvalt rohkem häda ja vaeva kui osx v6i windows" Ma osx kasutanud pole, kuid IMHO on windozega rohkem häda. Alates installeerimisest lõpetades kasutamisega on linux tegelikult lihtsam.
Peamine probleem miks desktop linux pole massidesse jõudnud on suletud standardid. Nn. *.doc probleem. Teine asi on inertsus. Aga mitte appide puudus. Ja ei saa aru sellest jamast mis siin standardite ümber aetakse. Esiteks on olemas selline asi nagu LSB. Teiseks väidan, et mida rohkem erinevaid distributsioone ja sama asja tegevaid programme seda parem Linuxi levikule. Diversity is strength. Praegune seis Linuxiga ei ole võrreldav Unixi killustumisega 80-ndatel. Ma ei hakka seda rohkem selgitama, tuleks liiga pikk jutt.
Installisin just eelmine nädal Redhat7.3. Ütleme nii, et kui ei oleks ühte linuxi fänni kõrval olnud, poleks ma oma jõududega võrku tööle saanudki. Samas arvan et olen arvutite koha pealt suht kodus. Windozaga pole selliseid probleeme kunagi olnud. On teised probleemid:-)
kunnik, proovi .NET siis räägime edasi linuxi lihtsusest :)
linuxi user friendliness v6rreldes windowsiga pole m6tet isegi vaielda..
linuxi user friendliness v6rreldes windowsiga pole m6tet isegi vaielda..
riq,
minu teada on .NET marketing termin, kuidas ma seda sinu arust proovima peaksin?
minu teada on .NET marketing termin, kuidas ma seda sinu arust proovima peaksin?